Eesti õiguskultuuri jaoks oli 26. veebruar 2026 kurb päev. Meie hulgast lahkus ootamatult ja ebaõiglaselt vara isa ja abikaasa, õigusteadlane, endine riigikohtunik, õppejõud, tervisesportlane ja suur inimene Urmas Volens. Ta oli 49-aastane.
Urmas Volensi surmaga kaotas Eesti õigusteadus XXI sajandi esimese veerandi ühe kõige väljapaistvama õiguse mõtestaja, suure missioonitundega mõtleja, põhimõttekindla moraalse majaka, õigus- ja kohtusüsteemi arendaja, professionaalsete õigusteadmiste edasiandja ja õigusharidusvisionääri.
Urmas oli jõululaps, kes sündis 1976.…
Läänemere olukord on kui metafoor inimese ja looduse vahel toimuvast, meri on meile õpetanud, et tagajärgi lappida on palju kulukam ja valusam kui ennetada.
Teaduse elutööpreemia laureaat Martin Zobel on viinud Eesti ökoloogia maailma tippu, tema arendatud liikide koosesinemiste kontseptsioonid on märkimisväärselt mõjutanud ökoloogilise teooria arengut.
Eesti kõrgeimat teaduspreemiat, Teaduste Akadeemia jagatavat avastuspreemiat on viimase kolmekümne aasta jooksul välja antud seitse korda. Seekordne anti välja läbimurdelisel osakestefüüsika teemal – Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike said selle panuse eest Higgsi bosoni avastamisse ja selle omaduste mõõtmisse…
Aastail 2022–2025 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.
Õhusaaste osakeste mõju pilvedele ja kliimale
Tartu Ülikooli füüsika instituudi kliimauuringute keskuse teadlased:
Velle Toll, kliimafüüsika kaasprofessor
Hannes Keernik, kliimafüüsika kaasprofessor
Jorma Rahu, kliimafüüsika spetsialist
Heido Trofimov, kliimafüüsika teadur
Piia Post, keskuse juhataja, kliimateaduste professor
Tanel Voormansik, insener
Preemia loodusteaduste valdkonnas tööde tsükli „Inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine“ eest
Fossiilkütuste põletamisest tekib ühelt poolt kliimat soojendav kasvuhooneefekt ja…
7 minutit
Joonis 1. Tartu ülikooli üldine edukus ERC voorudes ja naisteadlaste taotluste osakaal (*2026 vooru tulemused on veel lahtised).
Euroopa Teadusnõukogu taotlusvoorudes on Eesti naisteadlaste aktiivsuse tõus kaasa toonud suurema osaluse, valdkondliku mitmekesisuse ja üldise edukuse kasvu.
Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski ütleb, et kui me tahame Euroopas oma konkurentsivõimet hoida, siis tuleb kõrgharidusele rohkem tähelepanu pöörata. Pildil Delta trendipäeva modereerimas.
Kadri Ukrainski: „Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika peaks olema paindlikum, väiksema halduskoormusega ja rohkem õppiv süsteem – selline, mis ei mõõda edu projektide arvus ega eelarvejaotustes, vaid uute ideede tekkevõimes.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.