Toeta

Teadus

  • Haruldased muldmetallid ja Eesti võimalus

    Haruldased muldmetallid ja Eesti võimalus

    Jane Paju: „Meil on potentsiaal olla Põhja-Euroopa kompetentsikeskus – koht, kus ühenduvad tehnoloogia, tööstus, teadus ja rahvusvaheline usaldus.“

    Margus Maidla
    13 minutit
  • Kui kuulamisest saab luksus
    Kuulamine sunnib tegelema ka omaenda pimealadega. Valides kuulamise, nõustume haavatavusega ja tunnistame, et meil ei ole kõiki vastuseid.      
    Piia Ruber

    Kui kuulamisest saab luksus

    Miks hierarhiline „ütlemine“ halvab ühiskonda ja kuidas nõiaringist välja murda. Süsteemne lahendus peitub metavalitsemises.

    Priit Suve
    7 minutit
  • Looduse õiguste olukord Eestis
    Kas Eesti märgaladel võiks olla õigus taastamisele?  
    Triin Jäädmaa

    Looduse õiguste olukord Eestis

    Looduse õigussubjektsuse peamine eesmärk on ökotsentristlik vaade kaitsta loodust tema enda huvides.

    Triin Jäädmaa
    8 minutit
  • Kus on piir? ehk Sajanditagustest vahejuhtumitest Eesti-Vene piiril
    Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vaheline piir 1930. aastatel.     
    Rahvusarhiiv, EAA.2073.2.202.1

    Kus on piir? ehk Sajanditagustest vahejuhtumitest Eesti-Vene piiril

    Möödunud aasta lõpul kuulsime meediast, kuidas Vene piirivalvurid olid jällegi „sattunud“ Eesti Vabariigi territooriumile, kusjuures põhjenduseks toodi, et nad ei saanud aru, kust kulgeb kahe riigi vaheline eraldusjoon. Samalaadne probleem näis Vene piirivalvureid vaevavat Eesti esimesel iseseisvusperioodil.
    Vahejuhtumid idapiiril
    Üks pakilisi ülesandeid, mis…
    Helen Rohtmets-Aasa
    9 minutit
  • Saksa õigusteaduse kujundaja
    Dieter Grimmile teeb muret, et põhiseadusriigi tüüp, nagu seda tunneme, on paljudes riikides surve all poliitiliste jõudude poolt, kel on süsteemist teistsugune arusaam.        
    Tallinna ülikool

    Saksa õigusteaduse kujundaja

    Dieter Grimm põhiseadusriigist, Euroopa Liidust, meediavabadusest ja õigusharidusest ning XXI sajandi põhiseadusõigusest

    Madis Ernits
    9 minutit

  • Leo Võhandu 28. IX 1929 – 4. I 2026

    Eesti teadus on kaotanud ühe oma suurtest kujundajatest. 4. jaanuaril lahkus matemaatik ja informaatik, Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia laureaat, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler ning Mente et Manu teenete­medali laureaat Leo Võhandu.
    Leo Võhandu oli infotehnoloogia ja andmeanalüüsi arengu teerajaja Eestis. Tema teadustöö ulatus arvutusmatemaatikast ja mitmemõõtmelisest andmeanalüüsist biomatemaatika ja matemaatilise lingvistikani. Juba 1960. aastatel lõi ta analüütilisi lahendusi, milles võib näha tänapäevase seletava tehisintellekti ideelisi algmeid.…
    2 minutit
  • Päikeseenergia kosmoses
    Marint Mae

    Päikeseenergia kosmoses

    „Täiesti kosmos!“ ehk Kuidas Kuu peal päikeseenergiat toota

    Katriin Reedo
    4 minutit
  • Õppekeelest ja kodukeelest keelepoliitika uurimise valguses
    Kerttu Rozenvalde
    Martin Mae

    Õppekeelest ja kodukeelest keelepoliitika uurimise valguses

    Keeleoskust tuleb näha ressursina.

    Kerttu Rozenvalde
    4 minutit
  • Vetika bioressursid ja biotehnoloogia vaikne jõud
    Renu Geetha Bai    
     Martin Mae

    Vetika bioressursid ja biotehnoloogia vaikne jõud

    Vetikabiotehnoloogia näitab teed tulevikku, mida kujundab vähem kaevandamine ja ammendumine ning rohkem regenereerimine, taaskasutamine ja tasakaal.

    Renu Geetha Bai
    3 minutit
  • Kriisides aitab meid ideederikkus
    Vestlesid Tiit Maran, Maia-Liisa Anton, Aljona Karlõševa ja Kalevi Kull, vestlust juhtis Mayri Tiido.    
    Kuvatõmmis

    Kriisides aitab meid ideederikkus

    Kalevi Kull: „Isegi rasketel ja segastel aegadel ei tohi kunagi alla anda headuses, ilus ja mõtlemises.“

    Mayri Tiido,
    Mariliis Kõuts,
    Farištamo Eller
    12 minutit
Sirp