Toeta

Taisto Raudalainen

  • Veel kord „Süütust” ja süütusest direktiivide valguses
    Nuutrumi suvelavastust „Süütu“ mängitakse Tapa raudteejaamas veel viimaseid kordi juuni alguses.       
    Kristjan Suits

    Veel kord „Süütust” ja süütusest direktiivide valguses

    Totalitaarriigi terror ja vägivald rahvuste vastu sõja eel ja rahvusküsimuste politiseerimine 1940. aastail tähendas paljude vähemuste jaoks hajumist ja nende identiteedi hägustumist.

    Taisto Raudalainen
    4 minutit

  • Luigeliug läbi kuue aastatuhande

    Väinö Poikalaineni ja Enn Ernitsa uues teoses võimalike sugulusseoste üle lähikonna või kaugemate piirkondade vahel ei arutleta – teos on rangelt kirjelduslik.

    Algne läänemeresoome ja saami keeleühtsus valitses umbes 2500–3000 aasta eest,1 ulatudes tagasi nooremasse kiviaega ja pronksiaja künnisele. Need kogukonnad kõnelesid juba vähemalt osaliselt varast läänemeresoome algkeelt. Saami haru oli tollal eraldumas põhja ja loode suunas. Meie praegusel keelealal kujunes peamise esemelise markerina ajapikku välja varane…
    Taisto Raudalainen
    11 minutit
  • Süütu – kas mitte ilmsüütu?!
    Paldiskis on ingerisoomlaste sõjaaegse exoduse mälestuseks nimetatud tee.
    Erakogu

    Süütu – kas mitte ilmsüütu?!

    Ingerisoomlaste ajalookogemus ning selle kajastamine kunstiteostes ja meedias Sulev Keeduse filmiloo „Süütu“ näitel

    Taisto Raudalainen
    8 minutit
  • Kas ebafolklorism või argipoeesia?
    „Kadunud Ingeri mälestuseks“ – mälestustahvel Skuoritsa Rahkola küla kalmistul 2013. aasta sügisel.
    Taisto Raudalainen

    Kas ebafolklorism või argipoeesia?

    NSVLis aastakümneid kehtinud sisepoliitiliste salamääruste abil ingerisoomlaste surnuksvaikimine ja selle stigmaga kaasnenud varielu lämmatas rahva eneseusu.

    Taisto Raudalainen
    12 minutit
Sirp