Teadusraamatukogu ei ole enam vaikne teadmiste hoidla. Seda ideed kandis ka 1. – 3. VII Trondheimis toimunud Euroopa teadusraamatukogude aastakonverents LIBER 2026. Konverentsi pealkiri „Raamatukogude jõud ebakindlas maailmas“ ei osutanud üksnes raamatukogude vastu­pidavusele, vaid ka nende kasvavale vastutusele ajal, mil teadmiste usaldusväärsus, kättesaadavus ja kasutamine on ühiskonnale poliitiline küsimus.

Raamatukogu muutub koos maailmaga

Tehnoloogiline areng, geopoliitilised pinged ja teaduskommunikatsiooni muutumine on toonud esile, et raamatukogu roll ei muutu üksnes teenuste tasandil, vaid avardunud on arusaam sellest, mida tähendab teadmiste taristu juhtimine.

Kui varem seostus raamatukogu juhtimine kogude arendamise, ruumide ja teeninduse korraldamisega, siis nüüd on fookus märksa strateegilisem. Küsimus on selles, kuidas kujundada organisatsioon, mis õpib ise ja õpetab teisi, teeb andmete põhjal otsuseid ja säilitab valmisoleku muudatusteks. Samal ajal ei tohi kaduda raamatukogu põhiväärtused usaldus­väärsus, avatus ja ligipääs teadmistele.

Otsused peavad toetuma kasutajate käitumisele

Muudatuste juhtimine ei saa toetuda üksnes arvamusele, et „kasutajad vajavad midagi uut“. Seda peab toetama teadmine, kuidas üliõpilased, õppejõud ja teadlased õpivad, õpetavad ja teevad uurimistööd. Digiteerimise, teaduspublikatsioonide arvu kasvu ja tehisaru ajastul ei piisa enam laenutusarvudest ega e-ressursside kasutusstatistikast. Need näitavad vaid osa raamatukogu tegevusest ja mõjust.

Muudatuste ja uuenduste aluseks peab saama kasutaja tegelik käitumine. Kui õppetöös kasutatavad materjalid liiguvad õpikeskkondadesse (nt Moodle), ei pruugi raamatukogu mõju enam kasutus- ja laenutusstatistikas peegelduda. Kui teadlane või üliõpilane ei leia vajalikku usaldusväärset allikat ja suundub alternatiivsetesse kanalitesse, ei ole see üksnes teenindusprobleem, vaid strateegiline risk. Seepärast peab raamatukogu andmeid koguma, neid tõlgendama ja nende põhjal korraldama kogude arendamist, parandama teenuste nähtavust ning koostööd õppejõudude ja teadlastega.

Ka Tartu ülikoolis on näha, et raamatukogu töö ja mõju ei avaldu enam üksnes laenutus- või kasutuskordades. Üha tähtsam on mõista, kuidas raamatukogu teenused saavad toetada õppetööd digikeskkondades, teadlaste ligipääsu e-ressurssidele ning õppijate vajadust töökohtade, infopädevuse arendamise ja usaldusväärse info järele.

Uued teenused nõuavad muudatusi

Uued teenused ei sünni lihtsalt vanade kõrvale. Need nõuavad tööprotsesside, ametiprofiilide ja vastutuse ümbermõtestamist. Barcelona autonoomse ülikooli raamatukogude arendusprojekt näitas, et kui muudatus puudutab enamikku töötajatest, ei ole tegemist väikese uuenduskatsega organisatsiooni servas, vaid kogu asutuse enesemääratluse teisenemisega. Tuleb otsustada, milline töö on tulevikus väärtuslik, milliseid oskusi vajatakse ja kuidas raamatukogu püsiks tähenduslikuna olukorras, kus äsjased uued teemad võivad homme olla juba argipäev.

Sama küsimus puudutab ka Tartu ülikooli raamatukogu: kuidas hoida tasakaalus traditsioonilised kogude ja teenindusega seotud ülesanded ning uued ootused teadusandmete, avatud teaduse, e-ressursside, digihumanitaaria ja kasutajatoe valdkonnas. See ei ole pelgalt töökorralduse küsimus, vaid ühtlasi otsus, millist osa raamatukogu ülikoolis täidab.

Teadusandmed vajavad ülikooliülest koostööd

Teadusandmete säilitamine, eriti tundlike või isikuandmeid sisaldavate andmete puhul, ei ole tehniline kõrval­ülesanne. See eeldab õiguslikku, eetilist ja organisatsioonilist raamistikku ning koostööd IT, juristide, andmekaitse, teadushalduse ja teadlastega. Raamatukogu võib siin olla ülikooliülene ühendaja – koht, kuhu teadlane tuleb keerulise probleemiga ja kus ta jõuab vajaliku teadmiseni.

Leuveni katoliikliku ülikooli ja teiste ülikoolide näited kinnitavad, et teadusandmete tugi toimib kõige paremini võrgustikuna: raamatukogu koolitab, nõustab, aitab andmehaldusplaane hinnata, arendab andmerepositooriumi ja kujundab ülikooli teadustaristut. Ka Tartu ülikoolis käivitati 2025. aastal andmehaldusega tegelevate inimeste võrgustik, mille loomises oli raamatukogul peaosa. Valdkondadele lähemal asuvad andmesaadikud pakuvad teadlastele mõjusamat tuge kui üks keskne nõustamispunkt.

Tehisaru võib andmehalduse tööd toetada, kuid ei asenda eksperti. Selle väärtus on riskide märkamises ja rutiinse töö kiirendamises ning otsustavaks jääb ikkagi inimese hinnang.

Raamatukogu kaitseb kontrollitavat teadmist

Avatud teaduse üle ei saa enam arutleda nii, nagu see toimuks neutraalses keskkonnas. Kenneth Ruudi (Norra kaitseuuringute keskus) ettekanne „Avatud teaduse tulevik kasvavate konfliktide maailmas“ asetas teadmiste liikumise geopoliitilisse konteksti. Rahvusvahelised pinged, julgeolekuhuvid, usalduskriis ja teaduslike väidete poliitiline kasutamine mõjutavad seda, kuidas teadmisi jagatakse, piiratakse ja tõlgendatakse.

Selles olukorras teiseneb teadusraamatukogu staatus märkimisväärselt. Raamatukogu ei kontrolli teadmisi ega otsusta oma äranägemise järgi, mida ühiskonnaga jagada. Selle ülesanne on pigem luua tingimused teadmise kontrollitavuseks, s.t, et oleks võimalik näha, kust väide pärineb, kes on selle autor, millistel andmetel see põhineb, kus tulemused on avaldatud ja kuidas saab neid kasutada või üle kontrollida. Kui desinformatsioon, teadustulemuste moonutamine, küberrünnakud, poliitiline surve või andmete eemaldamine avalikest allikatest mõjutavad ühiskonna võimet teha teaduspõhiseid otsuseid, on just raamatukogu ülesanne kaitsta seda teadusliku teadmise jälgitavust.

Avatud teadus tähendab seega korraga avatust ja vastutust. Publikatsioonide, andmete ja meetodite kättesaadavus on teaduse usaldusväärsuse eeldus, kuid kõik andmed ei saa olla piiramatult avatud. Tundlikud isikuandmed, julgeolekuriskid ja teaduskoostöö geopoliitilised mõjud nõuavad läbimõeldud otsuseid. Tartu ülikooli raamatukogule tähendab see teaduspublikatsioonide ja andmete nähtavuse toetamist, e-ressursside usaldusväärset vahendamist, digikogude pikaajalist säilitamist ja kasutajate infopädevuse arendamist.

Teadusraamatukogu põhitegevus laieneb

Teadusraamatukogu tööpõld on märksa laiem kui väljaannete kogumine ja vahendamine. Raamatukogud tegelevad teadusandmete halduse ja pikaajalise säilitamisega, tundlike andmete hoolika käsitlemisega, avatud teaduse, autoriõiguste, tehisaru eetilise kasutamise, teadlaste ja üliõpilaste nõustamise, teadustöö toetamise digilahendustega, kasutajakogemuse parandamise ning teadmiste usaldusväärsuse kaitsmisega.

Need teemad viitavad sellele, et teadusraamatukogu ei saa enam juhtida nagu vaikset hoidlat. Teadusraamatukogu ei saa enam piirduda sellega, et kogub, säilitab ja vahendab informatsiooni harjumuspärasel viisil. Maailm, milles teadust tehakse ja teadmisi kasutatakse, on muutunud ning koos sellega peab muutuma ka raamatukogu. Tänapäeva teadusraamatukogul on vaja õppida koos kasutajatega, teha valikuid andmete ja tagasiside põhjal ning võtta vastutus teadmise ühiskondliku tähenduse eest.

Teadusraamatukogu on nüüd ülimalt huvitav ja erinevate ülesannetega organisatsioon, kus leiavad tööd mitmesuguste oskustega inimesed. Kuigi tuleb nentida, et teadusraamatukogude jaoks kvalifitseeritud töötajaid tööjõuturul ei leidu. Seetõttu tuleb raamatukogudel peale olemasoleva personali koolitamise otsida võimalusi ka uute töötajate väljaõppeks. Teadusandmed, avatud teadus, tehisaru, infopädevus, autoriõigused, digikogud, teaduskommunikatsioon ja teadmiste usaldusväärsus ei ole enam raamatute laenutamise kõrvaltegevused, vaid argipäev. Teadusinformatsiooni säilitamine ja vahendamine akadeemilisele töötajaskonnale jääb küll raamatukogu keskseks ülesandeks, kuid ka selleks on vaja uusi oskusi, koostöömudeleid ja julgust oma rolli selgemalt kujundada.

Rahva- ja teadusraamatukogudele hangitav uus ühine infosüsteem peaks raamatukogude muutunud olemust igati toetama: see üksnes ei asenda senist tehnilist lahendust, vaid loob tugevama aluse teadmiste nähtavaks, leitavaks, kasutatavaks ja kontrollitavaks tegemiseks.

Just sellist teadusraamatukogu tasubki tahta – mitte valmis kujul, vaid areneva ja vastutust võtva organisatsioonina, kes on näoga oma kasutaja poole ja püüab valmis olla juba järgmisteks muudatusteks.