Märts on emakeelekuu. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis suisa 243 emakeelt1, millest suurim on muidugi eesti keel ja sellele järgnevad vene, ukraina, soome, inglise ja läti keel. Emakeelte seas on niisuguseidki, mida ei räägita – viipekeeled.
Eestis on rahvaloenduse andmetel 1464 viipekeele kasutajat, kellest 754 kasutab seda emakeelena ja 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena 480 inimest. Kas niisugune hulk keelekasutajaid on piisav, et peaks mõtlema selle keele õpetamise ja arendamise peale? Loomulikult on vastus „jah“: nagu iga teine keel vajab viipekeel arendamist ja seda peab saama ka õppida.
Viipekeele õppimise peale tasub mõelda kõigil, kelle tutvusringkonnas on mõni kurt inimene või vaegkuulja. Viipekeele valdamine on väärtuslik oskus, mis avab uusi väljavaateid, näiteks võib see olla kaalukeeleks mingile töökohale kandideerimisel, ja rikastab õppija elu – sellega avaneb võimalus õppida tundma kurtide kogukonna kultuuri ja traditsioone. Paraku neid kohti, kus viipekeelt õppida, eriti palju ei olegi. Eesti Viipekeele Seltsi kodulehel2 on toodud välja peale Tallinna Heleni kooli ja Tartu Jaan Poska gümnaasiumi, kus saavad haridust lapsed ja noored, vaid Tallinna Rahvaülikool ja koolituskeskus Think. Huviline võib viimaste puhul leida nii alg- kui ka jätkukursusi, kuid lähiajal algava viipekeelekoolituse kohta neilt veebilehtedelt teavet siiski ei leia. Sel kevadel alustab täienduskoolitusega vaid Tartu ülikool viipekeele C1-taseme kursusega, kuid see eeldab viipekeele kesktaseme olemasolu. Kuna viipekeelekoolitus on mõeldud nii kuuljatele, kes soovivad viipekeelt õppida, kui ka kurtidele, kes tahavad oma keeleoskust täiendada, võiks seesuguseid kursusi rohkem olla.
Viipekeelt võib õppida ka iseseisvalt, kasutades näiteks eesti viipekeele sõnastikku3, rahvusvahelise viiplemise sõnastikku4 või sõnastikku Spreadthesign5. Mitmekeelsed sõnastikud annavad ka võimaluse eri viipekeeli võrrelda, sest eri maadel kasutatakse erinevat viipekeelt.
Viipekeelseid inimesi on Eestis siiski üsna vähe, mistõttu ei ole realistlik, et kõik inimesed, sh ametnikud, hakkavad viipekeelt õppima ja seda kasutama. Seepärast on keeleseadusse sisse kirjutatud punkt, et kurtidele ja vaegkuuljatele tagatakse tõlketeenus riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutuses, kohtus, notari juures jm6. Kõrgkoolis õppimise ajal on võimalik vaegkuuljal saada tasuta kirjutustõlge, kuid viipekeele tõlketeenus tuleb sisse osta. Paraku on erivajadusega õppija toetus 60–510 eurot, millega saab tasuda heal juhul ühe õppeaine tõlke eest. Teine mure on viipekeele tõlkide vähesus: Viipekeeletõlkide OÜ kodulehel7 näeb vaid 15 viipekeeletõlgi nime. Tekib küsimus: miks nii vähe? Vastus on üsna ilmne: viipekeeletõlgiks ei olegi Eestis enam võimalik õppida. Aastatel 2006–2020 oli Tartu ülikoolis viipekeeletõlgi eriala, kuid nüüdseks on eriala suletud ja viipekeeletõlke enam ei õpetata. Viipekeele populaarsust on aga tõstnud just viipekeeletõlgid, kes on näiteks tõlkinud „Eesti laulu“ laule.
Keele arendamine algab selle uurimisest ja analüüsimisest. Nii loodi 2024. aastal haridus- ja teadusministeeriumi toel Tallinna ülikooli eesti viipekeele uurimisrühm (EVKUR), et uurida eesti viipekeele struktuuri ja kasutust, ressursse, õppimist ja õpetamist ning eesti viipekeelsete kurtide kogukonda. Kuna varem ei ole Eestis viipekeelt eriti uuritud, kutsuti uurimisrühma juhtima Berliini Humboldti ülikooli professor Christian Rathmann. Tänu uurimisrühmale on nüüd Eestis ka kolm noort inimest, kes keskenduvad oma doktoritöös viipekeelele ja selle kasutamisele.
Eesti viipekeele päeva tähistatakse 1. märtsil, kuna just sel kuupäeval võeti 2007. aastal vastu keeleseadus, mis tunnustas eesti viipekeelt iseseisva keelena. Usun, et see on piisav põhjus ära õppida vähemalt mõni viibe, et osata tervitada, tänada või öelda isegi terve lause. Head uue keele õppimist!
1 Eestis kõneldakse 243 emakeelt. – Statistikaamet 13. III 2023. https://stat.ee/et/uudised/eestis-koneldakse-243-emakeelt
2 https://viipekeel.ee/
3 https://arhiiv.eki.ee/dict/viipekeel/
4 https://sonastik.ead.ee/rahvusvaheline/
5 https://spreadthesign.com/et.ee/search/
6 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022048
7 https://www.viipekeeletolgid.ee/
