$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Keel

  • Loodut peab ka nimetada saama

    On strateegiliselt tähtis olla üksteisele arusaadav ja püsida mõistmise kursil, mis keelevaldkonnas tähendab lakkamatut mõistetele vastete leidmist.

    Maailma loomisest ei piisa, loodut peab ka nimetada saama. Kui uus ilming tuleb võõrsilt, siis see kodustatakse. Oskuskeeletundjad vahendavad erilist ja uut, et kiirelt muutuv ülimalt spetsiifiline keskkond ei jääks arusaamatuks. See võib kaasa tuua mõistmatuse – siis võõristuse ja vaenulikkuse. Seega on strateegiliselt…
    Ülle Sihver
    3 minutit

  • Pealelend – Sirli Zupping, HTMi keelepoliitika osakonna nõunik

    Targa riigi võti on haridus, hariduse võti on terminiloome. Kuidas meil sellega lood on?
    Riiklikult on terminitööd katkematult toetatud sihtprogrammidega alates 2008. aastast. Praegu on käimas programm „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted 2019–2027“. Seega on paras aeg hinnata, kas see, mis on meid siia toonud, viib meid ka edasi. 2022. aastal valmiski HTMi eestvõttel memorandum „Analüüs ja ettepanekud eesti teadus- ja kõrghariduskeele arendamiseks“.
    Rahvusvahelises võrdluses oleme eeskujulikud,…
    2 minutit
  • Kohanimed kuuluvad kogukonnale
    Wiedemanni auhinna laureaat Peeter Päll: „Paljude rahvaste kohanimesid tuntakse ametliku keele vahendusel, aga on suur vahe, kas nimi on Ufa või baškiiri Öfö, Tšeboksarõ või tšuvaši Šupaškar. Miinimumkava on valmis saada soome-ugri vabariikide kohanimeloendid.“ Pildil Päll kõnelemas 2022. aasta keelekorralduskonverentsil.
    Liis Reiman

    Kohanimed kuuluvad kogukonnale

    Peeter Päll: „Mis puutub süsteemiarmastusse, siis süsteem ei saa olla liiga range, muidu see ei hakka tööle. Alati leidub elemente, mis sinna hästi ei sobitu.“

    Tiina Laansalu
    4 minutit

  • Luksemburg – kas mitmekeelsuse realiseerunud utoopia?

    Milline võiks olla paindlikum suhtumine keeltesse, nii et sellest oleks Eestis kõigil kasu?

    Eestis on viimasel ajal eri tasanditel tervendavalt palju räägitud eesti keele tulevikust, olgu siis eestikeelse hariduse või keeleseaduse muutmisega seoses. Vestlusi vürtsitab ka hirm ja frustratsioon: pipraterad teevad mõttevahetuse vahel päris tuliseks, nagu oleks arutluse all eesti keele elu ja surma küsimus. Pisikesed riigid ja vähese kõnelejaskonnaga keeled – mis meist…
    E2 Keskus
    5 minutit
  • Kuram, kus keeleõppijal on vedanud!

    Kuram, kus keeleõppijal on vedanud!

    Kui mõni lätlane peaks kunagi paluma öelda midagi eesti keeles, siis saab eestlane teda üllatada nii mõnegi Contra veidravõitu läti-eesti-läti sõnaraamatust pärit sõnaga.

    Ilze TĀLBERGA
    5 minutit

  • Helju Kaal 6. III 1930 – 19. I 2023

    19. jaanuaril 2023 jõudis lõpule Emakeele Seltsi kauaaegse raudvara Helju Kaalu elutee. Juuripidi räpinlane, pühendas ta oma elust seltsile ning emakeelele üle poole sajandi. Alates 1958. aastast, kui temast sai seltsi töötaja, jätkus teda täitma paljusid ja mitmesuguseid ülesandeid, sageli koos Heino Ahvenaga nagu paarisrakendis. Pikemat aega oli ta seotud murdekeele kogumisega, juhendades korrespondentide tegevust ning koordineerides iga-aastaste murdevõistluste läbiviimist. Need ajamahukad hoogtööd hõlmasid võistluste ettevalmistamist,…
    2 minutit

  • In memoriam Kalle Eller 7. V 1940 – 10. I 2023

    Kalle Eller sündis Võrumaal Vahtsõ-Kasaritsa mõisas ehk Kitsõmõisas, nüüd uue nimega Verijärve külas. Elleri lapsepõlvest on teada, et repressioonide hirmus pidid vanemad tihti elukohta vahetama. Õppimine Tartu ülikoolis 1964–1970 andis inglise ja eesti filoloogi ning ka ajaloolise keeleteaduse tausta. 
    Elleri perekondlik seotus sõjaeelse taarausuga, fennofiilia ja saksavastasus said tuntuks juba ülikooli ajal. Esseele „Maarahvast“ (1972) järgnes paratamatult sisepagulus 1970. ja 1980. aastatel metsniku kohal Karulas. Elleri võru…
    2 minutit

  • Eesti keelevaldkonna tulised teemad

    Eesti keel erutab, eesti keelest hoolitakse – kõik need arutelud mõjuvad ju tegelikult eesti keelele hästi.

    2022. aasta jõulude eel tsiteerin Eesti keelevaldkonna tuliste teemade analüüsimisel hakatuseks oma kirjutist ajakirjas Oma Keel täpselt aasta tagasi: „2021. aasta sügisel on teemad suhteliselt sarnased nendega, mis olid tähelepanu keskpunktis ka kaks aastat tagasi ehk siis uue Eesti keele arengukava 2021–2035 koostamisjärgus. Räägime endiselt (keele)poliitiliste otsuste ootusest,…
    Birute Klaas-Lang
    5 minutit

  • EKI õigekeelsussoovituste ja -selgituste evolutsioon

    „Ametniku soovitussõnastik“
    adresseerima
    saadetisele aadressi kirjutama; info andmete asukohta osutama; suunama
    (inglise address) ⇒ tegelema, käsile võtma, lahendust otsima, teada andma
    ✐ Tähenduse põhjendamatu laienemine inglise keele mõjul. Omasõnad on enamasti täpsemad. 
    Sõnaveeb. ÕS soovitab (1. VI 2022)* 
    Sõna adresseerima kasutus tähenduses ’tegelema, käsile võtma, lahendust otsima’ on tavapärane. Üldkeele sõnade tähendusi ei saa normida, vaid sõnade tähendused kujunevad keelekasutuses. 
    Sõnaveeb. ÕS selgitab (9. XI 2022) 
    Sõna adresseerima kasutatakse inglise tegusõna address eeskujul ka tähendustes ’mingit…
    Aili Künstler
    3 minutit
  • ,

    In memoriam Tiit-Rein Viitso 4. III 1938 – 2. XII 2022

    Jõulukuu teisel päeval lahkus meie hulgast keeleteadlane Tiit-Rein Viitso, pühendunud läänemeresoome keelte ajaloo ja fonoloogia uurija, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professor, Liivi Sõprade Seltsi esimees.
    Tiit-Rein Viitso sündis 1938. aastal Tallinnas. 1956. aastal lõpetas ta Tartu V keskkooli ja läks õppima eesti filoloogiat Tartu ülikooli. Pärast selle lõpetamist 1961. aastal oli TA Keele ja Kirjanduse Instituudis aspirant, aastatel 1973–1993 aga samas tööl vanemteaduri, hiljem juhtivteadurina. Seal töötamise…
    2 minutit
Sirp