Eesti keele kasutamine kõikidel elualadel on põhiseaduse nõue: riigikeelena, rahvuse olulise määratlejana, kultuuri lahutamatu osana. Põhiseaduse preambuli, samuti paragrahvide 6, 37, 51 ja 52 sisu on avatud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes – praktikas mõjukaimas Eesti riigiõigusteaduslikus teoses.
Paljud doktorandid on kuulnud oma suurepäraste eestikeelsete artiklite kohta juhendaja küsimust „Miks sa aega raiskasid?“. Eesti keeles ja Eesti jaoks – ja raiskamine?! Kogu aeg, aga eesti keele aastal eriti, tuleb kuulutada: raiskamine ei ole…
Globaliseerumise mõiste keskmes on teadagi Marshall McLuhani globaalküla kontseptsioon. Tegelikult ei saa rääkida ühest globaliseerumisest, vaid pigem selle mitmest tasandist nii ajas kui ka ruumis. Venemaa soome-ugri keelte olukorda kirjeldades olen kirjutanud globaliseerumise mikro- ja makrotasandist: esimene tähendab keele aspektist venestumist, teine aga angloamerikaniseerumist. Globaliseerivaid jõude ja keskusi võib olla ehk rohkemgi, kuid binaarne mudel tundub sobivat – kipume ju kõike binaarselt nägema ja tõlgendama. Olengi oma teadustöös paigutanud keeled (põhja-…
Kuna eelmine, 2017. aasta juunis ilmunud inimarengu aruanne „Eesti rändeajastul“ märgiti tarbetekstina ära 2018. aasta selge sõnumi võistlusel, otsustasime Eesti Koostöö Kogus, et pöörame aruande väljaandjana järgmise populaarteadusliku üllitise koostamisel eritähelepanu just selgele sõnumiedastusele. Seda enam et 2019. aasta sügisel ilmuva aruande keskmes on avaliku ruumi ja demokraatia seoste mõtestamine. Mõlemad teemad on keerulised: ruumiloome puhul kohtab enamasti vägagi eksperdikeskset keelekasutust, demokraatiast rääkimisel valitsevad avalikkuses pigem emotsioonid ja hinnangud. Seni…
Lätis on viimase pooleteisesaja aasta jooksul assimileerunud, s.t lätistunud, mitu läänemeresoome rahvast: liivlased, kreevinid, leivud ja lutsid.
Liivlased, kelle kultuur oli XI-XII sajandil õitsengujärgus, elasid toona ümber Liivi lahe: Põhja-Kuramaal, Daugava, Salatsi ja Koiva ääres, Eestis ulatus nende asuala aga Häädemeeste kanti. Enamiku alade rahvas lätistus tasapisi, enne kui liivi keel (v.a moondunud kohanimed) jõudis kirjalikesse allikatesse. Näiteks pole eriti midagi teada kuulsaima Koiva liivlase Kaupo ja ta kaaslaste kõnepruugist. Soome…
Eestis on 13% koolidest vene või vene-eesti õppekeelega (viimased on valdavalt keelekümbluskoolid). Seal õpib kokku 25% kõigist Eesti õpilastest. Tegemist on Nõukogude Liidu ajast jäänud süsteemiga, kus eri emakeelega lapsed käisid eraldi koolides. Pärast Teist maailmasõda tegutsema hakanud vene õppekeelega koolid toimisid Venemaa õppekava järgi, kasutasid sealseid õppematerjale ning õpetajadki olid koolitatud Venemaa pedagoogilistes instituutides. Haridussüsteem oli läbini paralleelne, kuid vene õppekeelega koolides õppisid lapsed isegi aastakese vähem kui eesti…
Augusti alguses kolis üle pooleteisesaja keskvalitsuse ametniku ajutiselt Ida-Virumaale. Meedia andis teada, et töökeeleks on sealne kohalik keel. Eesti õigusraami väline keelevalik on inimlikult mõistetav, sest Narva venekeelsete riigikeele oskus on tõesti vilets. Eesti muulastest valdab seda viiendik ning saab aru ja räägib veel veerand, Ida-Virumaal on valdajaid aga 5%, 13% rääkijaid, neid, kes üldse aru ei saa või siis saab, aga ei räägi, 58%. Poes ei pruugi siiski elementaarset…
Mõnd mustrit või rahvarõivaid vaadates näeme värve ja märke, märkidest kokku pandud mustreid. Oleme kindlad, et teame täpselt, mida näeme: hindame ning mõtestame nähtut omaenda teadmiste, oskuste, emotsioonide ja väärtushinnangute valguses. Rahvariided, mustrid, geomeetriliste märkidega vaibad, puusse lõigatud või põletatud märgid õllekannudel ja veimevakkadel, puna-valge mustriga kirivööd, Kihnu naiste kootud kindapaarid muuseumis ja käsitöökaupluses äratavad meis tundeid – kes rõõmustab ja vaimustub, kes põlastab või jääb ükskõikseks. Mis siin uut…
Ühel pärastlõunal astus minu juurest läbi juristiharidusega kroonuametnik, kes on väga huvitatud keskaegsest arhitektuurist. Ta märkas ka dialektoloog Evi Juhkami kokku pandud paksu kõvakaanelist köidet „Harju-Madise murrak“ (murdetekstid on toimetanud Mari-Liis Kalvik ja keelelise ülevaate kirjutanud Helmi Neetar, Tallinn 2012). Ta imestas, milleks selline raamat üldse ja miks minul. Siis ilmnes, et väga kõrgel aujärjel istuv kroonuteener ei tea eesti murdeainestiku publitseerimisest mitte kõige vähematki ning – mis veelgi hullem…
Eestlane on maailmakodanik ja suurlinnastumise käsitluses ehk muust maailmast isegi ees: linnarohelusele mõeldakse juba planeerimise ajal, et vältida hoonestamisel kivikõrbete ehitamist, rääkimata miljööväärtuse ja puutumata looduse hindamisest. Nende teemadega õnnestub siinmail muuhulgas ületada nii hinge- kui ka meediakünnis.
Eesti taimestiku kasutamisega linnaruumis, koduaias ja rõdul rikastame teadlikult oma eluruumi. Ühiskonna kuvandis näib üha selgem olevat kokkukuulumine loodusega ja soov eristuda suurtest urbaniseerunud piirkondadest. Meie avatus ja huvi toob siia ka hulgaliselt keskkonnatunnetuse…
Kui minu isa eelmisel aastatuhandel kodust lahkus, lõikas ema enda välja kõikidelt fotodelt, kus ta oli koos isaga. Mõne foto peal on ema koha peal auk, aga mina näen pilti vaadates teda ikkagi – auku kinni kleepida pole millegagi. Ei ole lihtne pildi pealt maha saada, kui oled juba sinna sattunud, ega pildile tagasi saada, kui oled sealt kord pudenenud.
On inimesi ja terveid rahvaid, kes lõikavad end ise või lõigatakse…
Reet Kasik: „Haritlane on kirjakeele kandja, töötagu ta meedias, ametiasutuses, koolis, valitsuses või mujal rääkimist ja kirjutamist nõudvas ametis.“
Reet Kasik on Tartu ülikooli kauaaegne õppejõud – ja väga hea, nagu võin omast kogemusest tema üliõpilasena kinnitada – ning õpetanud ka Oulu, Turu ja Helsingi ülikoolis. Uurijana on teda huvitanud jätkuvalt eesti keele sõnamoodustus. Selle viljana ilmus 2015. aastal ka „Eesti keele varamu“ sarja esimese raamatuna…
Sõnaga „traditsioon“ seostub siinkirjutajal peaaegu alati esimesena piimamees Tevje Anatevkast, kes alailma iseendaga dialooge pidades küsib muu hulgas sedagi, kuidas hoida end keerulises ja muutuvas maailmas tasakaalus, ja vastab ise: „Traditsioonid!“ Traditsioonid korraldavad ja korrastavad väikeses juudi kogukonnas Anatevkas kõike, alates argielu pisiasjadest ning lõpetades filosoofiliste ja eksistentsiaalsete küsimustega. Ent seesama Tevje kogeb tütreid mehele pannes, kuidas põlvest põlve edasi pärandatud ja vastuvaidlemist mitte sallivad traditsioonid tema oma silme all…
Wikipediast ja väikerahvaste keelte arenguvõimalustest sellega seoses oled juba Sirbis kirjutanud.1 Kas Wikidata käivitumisel on nende tulevik, sh eesti keele oma, kindlustatud? Millised võimalused sellega avanevad?
Wikidata andmebaasiga (ka Vikiandmed, www.wikidata.org) alustati sügisel 2012. Tegemist on paljukeelse andmekoguga, mille eesmärk oli alguses erikeelsete vikipeediate toetamine andmete uuendamisel. Näiteks ei ole enam vaja uuendada Eesti elanike arvu kõigis 247 keeleversioonis, kus on artikkel Eesti kohta, vaid piisab ainult uute andmete lisamisest Wikidatasse.…
Emakeel, milles mõtleme ja väljendume, olgu kirjalikult või suuliselt, on elav organism, mis muutub ajas ning kohaneb oludega. Kui see nii poleks, tuleks emakeele tervise pärast hirmsasti muretsema hakata.
Mäletan, et 1960ndate lõpus õppisin koolis püüdlikult, keeleots suust väljas, kirjutama sõna bagaaž – ja täpselt sedasi oli kirjutatud ka Valga raudteejaama putka peale, kust inimesed said oma kohvrid-kotid-pakid ehk tänapäevaselt väljendudes pagasi kätte. See on üks paljudest näidetest, kui võõrast saab suhteliselt…
Kuna tehnoloogilised vahendid jõuavad peatselt ka Eesti koolidesse, on kerkinud esile nendega seotud oskuskeele arendamise vajadus.1 Asjatundjad saavad segakeeles omavahel hakkama, kuid koolihariduses ei tohi piirduda toortõlgete või sisutühjade moesõnadega. Tehistõelisus on seejuures üks tehnoloogilisi uuendusi, mille ümber kohati tuliseks vaidluseks läheb. Küsitakse, kas ei halvenda see laste päris elus hakkamasaamist ning kuhu jõuame elutu tehnoloogia juhatusel inimestena.
Pealegi, kas praegu kasutusel virtuaalreaalsus on üldse keeleliselt ja sisuliselt mõttekas termin? Minu…
Kultuuriteadlased on määratlenud inimese ka kui narratiivse olendi, kes (taas)loob ennast jutustades ning kelle identiteet põhineb lugudel, mida ta räägib endast ja endale.1 Identiteedisüsteemile tunnuslikult usub inimene, et ta kuulub nende sümbolite või sümbolsüsteemide juurde (näiteks keel, muusika, usund, folkloor, mütoloogia), mida need väljendavad. Sümbolite ja/või sümbolsüsteemide tähendused ei pruugi olla ja sageli polegi mõistuspäraselt loogilised, kuid annavad edasi enesemääratluse, ettekujutuse iseendast kui indiviidist või kui kollektiivi liikmest.
Identiteediloome ja enesekirjeldus…
Keeled, nagu kõik siin maailmas, on alalises muutumises. Eestlasena huvitab mind muidugi, mis eesti keelest saab. Asi sai alguse teoreetilisest ja kõrvalisestki küsimusest: kui keel muutub, siis kuidas kajastub see indiviidi tasemel? Kas muutub kõigi üksikisikute keel või jääb igaüks oma harjumuspärase keele juurde, lihtsalt aja jooksul keelekasutajad vahetuvad?
Inimelu on lühike, keelemuutus võtab aega: näiteks aastatel 1400–1600 asendus inglise keeles asesõna ye (teie) asesõnaga you.1 Vanadest tekstidest on näha, et…
Umbes kuu aega on Eesti kaart kehtinud uuel kujul: nüüd on meil 64 valda ja 15 linna, muutunud on 50 küla nimi, 9 küla kadus (liideti teise külaga). Eestimaal ringi sõites sellest veel aimu ei saa. Kuna endised vallavalitsused tegutsevad aasta lõpuni ning tegemist on niigi palju, ei ole uusi silte veel paika pandud (kuulda on olnud elanike pahameelest vana sildi mahavõtmise pärast). Uus maakaart seinal veel ei ripu ning…
Keel on läbi aegade inimesi ühtaegu ühendanud ja eraldanud, mistõttu on ajast aega olnud populaarne küsimus, kuidas leida ühine keel nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Rahvastevahelises suhtluses on lingua franca’na kasutatud mitmeid keeli. Kuigi tänaseks päevaks on globaalse keelena koha sisse võtnud inglise keel, pole see selles rollis olnud veel sajanditki.
XIX sajandi keskpaigas hakkas levima idee jõuda üksteisemõistmiseni universaalse tehiskeele abil, mis tagaks kommunikatsiooniprotsessis kõigi rahvaste võrdsuse. Sellest ideest kannustatuna…
Närvivõrkudel põhineva masintõlkega seoses on jälle õhus lootus, et masin oma tõlke pärast rõõmu või häbi tunneks.
Keel võib digiajastul osutuda suhtlemisel märkimisväärseks takistuseks. Kuna internet on üha mitmekeelsem (üle 70% sisust on mõnes muus, mitte inglise keeles1), võib meid varitseda keelelise killustumise oht: inimesed suhtlevad veebis pigem nendega, kes räägivad sama keelt.
Eriti suur katsumus on keelebarjäär Eesti-sugustele väikeriikidele, sest…
Kuusalu pastori Eduard Ahrensi pärandiga puutub iga lugev eestlane pidevalt kokku, kuivõrd eesti keele tänapäevase kirjapaneku viisi pakkus välja just tema. Kuni XIX sajandi keskpaigani oli tuginetud ülemsaksa keele kirjutustavale: kui lahtise silbi täishäälik tuli hääldada lühikesena, kirjutati järgnev kaashäälik kahekordselt (temma ’tema’), kui pikana, siis ühekordselt (teme ’teeme’). Niimoodi kirja pandud teksti oli saksa haritlastel mugav lugeda. XIX sajandi alguses hakati üha enam teadvustama, et saksa mustrile tuginev eesti…
„Praegune ametlik keel vajab suurt puhastust ja parandust. Sadu keelendeid tuleb säält kõrvaldada ja asendada parematega.“1 Nii leiab oma koostatud raamatus „Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika“ Johannes Aavik aastal 1936.
Segaduse peapõhjus oli 1930ndate Eestis küllap paljude keelekasutuses veel tugev murdetaust ja suhteliselt väheste koolitatute võõrkeelne kooliharidus. Tänapäeval nähakse seevastu vaeva murdekeele turgutamise-elustamise ja üleüldise võõr(inglis)keelestunud inforuumiga – igaüks on tõlkija (kahjuks koolitamata), niipea kui mobiiltelefon pihku antakse ja veebivõimalused avanevad.
Tsiteeritud teos on…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Soome-ugri keeleteaduse professor ungarlane János Pusztay Komi pealinnas Sõktõvkaris koos komi Marina Fedinaga, terminoloogiaprojekti peakoordinaatoriga Venemaal.
See tuttav ja tundmatu rehetare Hiiumaal: paarisaja-aastasest Sooääre talust on saanud Soera talumuuseum.Marju Kõivupuu
Paldiskis on ingerisoomlaste sõjaaegse exoduse mälestuseks nimetatud tee.Erakogu
Lauritsapäeval, 10. augustil avati Kuusalus pärast kaua kestnud pingutusi ja korjandust mälestusmärk eesti kirjakeele uuendajale Eduard Ahrensile (1803–1863) ja peeti keelekonverents. Fotol (vasakult) kujur Paul Mänd, Ahrensi mälestusmärk tekstiga „Minu grammatika ilmus liiga vara. Aeg, mil seda hinnata osatakse, on tulevikus“, pastoraat, kus Ahrens Laurentsiuse kiriku pastorina oma grammatika kirjutas ja Elias Lönnrotiga kohtus, skulptor Seaküla Simson ja EELK peapiiskop Urmas Viilma.Allar Viivik / Harju Elu
Johannes Aaviku Selts korraldab 12. VIII (14–15.30) Paides arvamusfestivalil osalusdemokraatia-arutelu „Kuidas hallata ja vallata halduskeelt?“ koostöös TLÜ teaduskeelekeskuse ja EKIga ning oktoobris Tallinnas 25. tegevusaasta konverentsi.Pille-Riin Larm