Keel
-
In memoriam Kalle Eller 7. V 1940 – 10. I 2023
Kalle Eller sündis Võrumaal Vahtsõ-Kasaritsa mõisas ehk Kitsõmõisas, nüüd uue nimega Verijärve külas. Elleri lapsepõlvest on teada, et repressioonide hirmus pidid vanemad tihti elukohta vahetama. Õppimine Tartu ülikoolis 1964–1970 andis inglise ja eesti filoloogi ning ka ajaloolise keeleteaduse tausta.
Elleri perekondlik seotus sõjaeelse taarausuga, fennofiilia ja saksavastasus said tuntuks juba ülikooli ajal. Esseele „Maarahvast“ (1972) järgnes paratamatult sisepagulus 1970. ja 1980. aastatel metsniku kohal Karulas. Elleri võru…2 minutit -
In memoriam Tiit-Rein Viitso 4. III 1938 – 2. XII 2022
Jõulukuu teisel päeval lahkus meie hulgast keeleteadlane Tiit-Rein Viitso, pühendunud läänemeresoome keelte ajaloo ja fonoloogia uurija, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professor, Liivi Sõprade Seltsi esimees.
Tiit-Rein Viitso sündis 1938. aastal Tallinnas. 1956. aastal lõpetas ta Tartu V keskkooli ja läks õppima eesti filoloogiat Tartu ülikooli. Pärast selle lõpetamist 1961. aastal oli TA Keele ja Kirjanduse Instituudis aspirant, aastatel 1973–1993 aga samas tööl vanemteaduri, hiljem juhtivteadurina. Seal töötamise…2 minutit -
Kui „Agenda parva“ ladinapärast kirjaviisi poleks ära rikutud saksa keele kirjaviisist lähtuva nüüd vanaks kirjaviisiks nimetatuga, oleks tartu keelest (parempoolsel leheküljel) kujunenud arendamisküps kirjakeel juba palju varem.Berta Jänes / ERM„Agenda parva“ tiêeb sinno ensas
Vanal Lõuna-Tartumaal on oma keele koha pealt kahjuks praegu suhteliselt vaikne, vaatamata sellele, et sel aastal sai 400 aastat tartu kirjakeele vanima säilinud trükise ilmumisest.
6 minutit -
Keeletoimetajate liidu 10. aastapäeva konverentsil olid 14. oktoobril õnnitlejate hulgas nii pikaajalise lahke toetaja HTMi eesti keele nõunik Sirli Zupping kui ka EKI direktor Arvi Tavast, kes avaldas soovi leida Sõnaveebi ühendsõnastiku arendamisel ühisosa ja hakata tegema tihedat koostööd. Õnnitlusi võtavad vastu juhatuse liikmed (vasakult) Airi Männik, Ann Siiman, Rita Niineste, Helin Kask ja Helika Mäekivi.Siim TiirikEesti keel on põhiseaduse kaitse all
Põhiseadust saab ju muuta, ent vaevalt nõustub rahvas eesti keele taandamisega üleilmakeele (praegu lihtinglise) kohalikuks murrakuks – rahvahääletuseta kirjakeele normist lahti ei saa.
5 minutit -
Osa Vikipeedia üldarusaadavuse heaks sel aastal keeletoimetamistalgutel oma panuse andnud pärjatuist: Sirje Tomiste (vasakult, IV koht), Wikimedia Eesti parima uue tulijana Inga Ritso, Mariin Pantelejev (I koht) ja Eve Sooneste (III koht).Kristel RessSelge vikikeele suunas
Iga Vikipeedia kasutaja ootus ja kohendaja eesmärk võiks olla selgus ja üldarusaadavus.
4 minutit -
Krista MõisnikErakoguToimetajaauhind Krista Mõisnikule
2022. aasta Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna laureaat on žürii otsusel – koosseisus Kadri Rahusaar (esimees), Heli Allik, Veronika Einberg ja Sirje Ratso – Krista Mõisnik. Tartu ülikooli eesti filoloogina lõpetanu pühendus toimetajatööle pärast õpetajaameti mahapanekut aastal 2000. Tema toimetajanõu…1 minut -
Eesti keele kontrollimatu teisenemine globaalse inforuumi tingimustes.Kust on pärit zuumeri eesti keel?
Digiajastul on vaja jõulist keelekorraldust: see sarnanegu pigem küber-, tarbija-, autori-, tervise- ja keskkonnakaitsega. Digikorilusega saab vabalt hakkama ka kirjandusmuuseumi osakond.
6 minutit -
„ÕS jt sõnastikud on rahva omand ja rahvale vajalikud, kuni kasutusstatistika näitab midagi muud. Vältimatu on hoida ÕS pidevalt moodsana ja pakkuda Sõnaveebist sinna linki alati, kui haldaja näeb ÕSis üksikasju ja soovitusi, mida tänuväärne uus primaarne keskkond ei paku,“ leiab keeleteadlane Krista Kerge.Targutaja tahab sõna
Eesti täienevad tekstikorpused vajavad žanripõhist märgendatud kajastamist, keelekasutus nii õpetamist kui ka üha enam nõustamist.
5 minutit
