Keel
-
Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga
Eesti Keeletoimetajate Liit
Teie: 21.04.2021
Jakobi 2
51005 Tartu
Meie: 20.05.2021 nr 1-9/21/41-2
Täname põhjaliku pöördumise eest. Rõõm on näha, et ambitsioonikalt sõnastikureformiks nimetatud edusamm leksikograafide ja terminoloogide töös on saanud ka laiemat tähelepanu.
Püüame EKI sõnastikke arendades tõepoolest käia kaasas ühest küljest kasutajate kasvavate ootuste ja teisest küljest keeleteaduse ja leksikograafia meetodite arengust tulenevate uute võimalustega. Oluliselt mõjutavad sõnastikke ka üldised muutused ühiskonnas, sh kasutajate kiiresti muutuvad infootsingu harjumused.
Praegune sõnastikureform…5 minutit -
Reljeefne keevitatud pardamaaling „Piretil“. Maksumaksja maksis tarbetu töö eest laevatehasele ja maksab uuesti, kui laevade müügiks on vaja see eemaldada.Madli VitismannKinnikeevitatud kõnekeel
Arvi Tavasti artikli „Taaskasutus on popp!“ järgi oli arvata, et seal kirjeldatud meetodiga saavutatakse Sõnaveebis vigade taaskasutus. Nüüd on näha, et nii saab vigu juurdegi.
5 minutit -
Viivi Maanso 12. I 1929 – 11. IV 2021
Lahkunud on emakeeleõpetuse alustala ja hing, Tallinna ülikooli emeriitdotsent Viivi Maanso, kes elas ja töötas parema emakeeleõpetuse nimel: arendas emakeeleõpetuse metoodikat, koostas õpivara ja juhendas põlvkondade kaupa emakeeleõpetajaid.
Viivi Maanso (sünd Telliskivi) teekond emakeeleõpetuse juurde algas soome-ugri keeleteaduse õpingutega Tartu ülikoolis aastatel 1947–1952. Tema esimeseks töökohaks oli Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, kust ta aasta pärast vallandati, kui selgus, et tema isa oli Siberisse välja saadetud.…3 minutit -
Eesti teaduskeel – üleilmse teadmusrikkuse osa
Sõnasõnaline tõlge ega toorlaenud ei suuda kunagi täpipealt vahendada ühes keeles avalduvat loomupärast tunnetust mis tahes teises keeles.
4 minutit -
Keeletoimetaja peamine töövahend on õigekeelsussõnaraamat.Riina ReinsaluKeeletoimetaja muutuste ristteel
Ehkki keeletoimetajat rõõmustavad kiiremad muutused keelekorralduses, on tähtis leida tasakaal korrastatuse ja vabaduse vahel.
4 minutit -
Keel_Eesti keele käsiraamat 2007.Inglispärase grammatika pealetung
Kõnekeel võib muutuda, kuid kõik see ei pea jõudma kirjakeelde, olgu põhjuseks võõrmõju, kõnekeelsus, keeletunde lõdvenemine, teadmatus, lohakus või koguni mood.
7 minutit -
Sel aastal pälvis Wiedemanni keeleauhinna Jüri Viikberg.Annika LeppPärimusmuusika on õhus – ju siis murdekeelgi
Jüri Viikberg: „Eesti murded on grammatilise struktuuri ja sõnavara poolest eluterved, kuid elujõulisemad on need, mida räägitakse piltlikult öeldes kodus, koolis ja kirikus.“
5 minutit -
Saja aasta jooksul on nähtud mitut ÕSi palet: fookuses on olnud õigekirjutus, oskussõnavara, rahvakeel ehk tegelik keelekasutus, keelekasutuse suunamine ja normimine ning Nõukogude ajal ka eesti keele vabadusvõitlus.Margit LangemetsMuutuv ÕS
Uus õigekeelsussõnaraamat sünnib meie kõigi silme all EKI ühendsõnastikus ehk Sõnaveebis.
4 minutit
