Toeta

Keel

  • Ususõnad eesti usukeeles

    Ususõnastiku tegijad on valinud tee, mida mööda on juba aastakümneid käinud EKN – oikumeenilise tee märgistada ühtsust konfessioonide erisustes.

    Eesti üldkeelt sisaldav „Eesti keele sõnaraamat“ on nüüd koha leidnud interneti­põhises Sõnaveebis, millega ühendatakse ka erialasõnastikud, sealhulgas ususõnastik. Seetõttu võib kasutajale mõni märksõna avaneda koos üllatavalt mitmelaadsete definitsioonidega.
    Usukeel üldkeele osana
    Usukeel ei pea olema üldkeelele kättesaamatu salakeel. Jeesuse kõnedes pole ühtegi sõna, mille tähendust…
    Ingmar Kurg
    4 minutit

  • Sõnaveebi teine tulemine

    EKI veebivara, täpsemalt keeleportaal Sõnaveeb, on äsja kasvanud väga suure tüki jagu: lisatud on üle 60 oskussõnastiku ja järjest lisanduvad ÕSi soovitused.

    Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi eelmisel nädalal avalikkusele tutvustatud uues versioonis leiab kasutaja üle 60 oskussõnastiku, sinna on otsast hakanud jõudma ÕSi soovitused ning umbes 1000 sagedama sõna juurde on lisandunud mahukas sünonüümivalik. Samuti pakub Sõnaveeb nüüd kindlamat tuge eesti…
    Margit Langemets
    5 minutit

  • Ka Eestis on põliskeeled olemas

    Murdekeeli rahvusvahelisel tasandil põliskeelteks pidades kaitseme omaenda keelerikkust, innustame hõimurahvaid ja edendame Eesti mainet maailmas.

    Hiljutises Sirbis (nr 4, 31. I 2020) imestab keeleteadlane Mart Rannut artiklis „Eesti keele aasta 2019“ selle üle, et läinud aastal tähistati Eestis rahvusvahelist põliskeelte aastat. Rannuti meelest pole Eestis põliskeeli, on vaid eesti keel ja „õiguslikult vähemuskeeled“. Kuna põliskeelte olemasolus Eestis kahtlevad veel mõned spetsialistid, ent rahvusvaheliselt on põliskeeled tõusnud…
    Oliver Loode
    5 minutit

  • Keelt mõtestades uute avastusteni

    Helle Metslang: „Grammatika võimust käib mu meelest nii mõnigi kord üle pragmaatika ehk see, kuidas keelevahendeid kasutuses tõlgendatakse.“

    Helle Metslang sai Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna viljaka ja mitmekülgse pühendunud keeleteadlasena grammatika uurimisel, aga ka keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimise ning keelehuviliste innustamise eest. Auhinnale vaatamata on laureaadil palju töid alles pooleli.
    Praegu tundub olevat su laiaulatuslikul uurimisväljal esikohal siiski tänapäeva keel. Muutuva keele…
    Aili Künstler
    7 minutit
  • Eesti keele aasta 2019
    Olukord täiskasvanute keeleõppes on kõvasti paranenud: senise vingumise asemel on käivitatud keelemajade süsteem ja juurutatud uusi võtteid. Marko Mäetamme postkaart „Palun ja aitäh!“ Eesti Instituudi ja kunstniku koostöös eesti keele aastal valminud keeleõppe postkaartide komplektist.
    Eesti Instituut

    Eesti keele aasta 2019

    Keelepoliitika tegelikku mõju saab hinnata valitsuse ja ennekõike keelega seotud ministeeriumide toimimise alusel – need on aga seotud erakondlike ministritega.

    Mart Rannut
    6 minutit
  • ,

    Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole

    Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus
    Lugupeetud Eesti Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, Teadus- ja Arendusnõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia
    Pöördume teie poole murega Eesti teaduse valdkondliku järjepidevuse, Eesti-teemaliste alus- ja rakendusuuringute jätkumise ja laiemalt – Eesti Vabariigi põhiseaduse täitmise pärast.
    Seoses Eesti teaduse üldise alarahastatuse ning rahastuspoliitika orienteeritusega rahvusvahelisele tippteadusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile näeme muret tekitavat arengut, mis seab ohtu Eesti teaduse laiapõhjalisuse…
    3 minutit
  • Kakskeelsus ja keelepoliitika võru-eesti näitel
    Kui eesti- ja võrukeelne jäävad suheldes oma keele juurde, võib eksitussõna tõttu tekkida ka arusaamatus.

    Kakskeelsus ja keelepoliitika võru-eesti näitel

    Eestis ja Euroopas tuleb soosida ja väärtustada senisest rohkem mitmekeelsust ning keskenduda ennekõike väiksematele, eriti omamaistele ohustatud põliskeeltele.

    Sulev Iva
    7 minutit

  • Mati Hint 28. VIII 1937 – 5. XII 2019

    Meie hulgast on lahkunud rahvusvahelise kaaluga keeleteadlane, Wiedemanni keeleauhinna laureaat, üks keeleseaduse algatajatest ja koostajatest, kauaaegne õppejõud ja tervete õpetajapõlvkondade legendaarne kasvataja, omaaegne teisitimõtleja, hilisem vabamõtleja, arvamusliider ja avaliku sõna meister professor Mati Hint.
    Mati Hint lõpetas Tartu ülikooli 1963. aastal väärika diplomiga, mis tõendab ülikooliharidust (praeguses mõistes magistrikraadi) eesti ja soome-ugri filoloogias, strukturaalses ja matemaatilises lingvistikas. Tartu toonane generatiivse grammatika rühm vahendas maailmateaduse moodsaimat mõtlemist ning…
    3 minutit
  • Eesti keele aasta – 90 aastat keeletoimetaja ametit
    Eesti esimesele viiele kutselisele keeletoimetajale anti kutsetunnistus üle 2019. aasta 11. oktoobril. Margit Ross, Riina Reinsalu, Airi Männik, Külli Pärtel ja Kristel Ress koos Johannes Voldemar Veskiga.
    Helika Mäekivi

    Eesti keele aasta – 90 aastat keeletoimetaja ametit

    Pöördeline üleskutse hakata keele ühtlustamiseks seda keeleliselt toimetama tehti ajalehtedele 1929. aasta 29. novembril.

    Helika Mäekivi
    4 minutit

  • Põliskeelte aasta – Keelte väljasuremislaine tõuseb

    Põliskeelte väljasuremise põhjus on peaaegu eranditult kolonialism või selle järelmõju ning „kultuurrahvaste“ šovinism.
    Maailmas kõneldakse umbes 7000 keelt. 200 suurima kõnelejaskonnaga keelt räägib 89% maailma rahvastikust ning tervelt pool inimkonda saab hakkama vaid 23 keelega. Miljoni kõnelejaga keeli pole palju, rohkem on selliseid, mille kõnelejaskonda mõõdetakse tuhandete, sadade või kümnetega. Umbes 580 maailma keelt räägib vähem kui kümme inimest, 530 keelt räägivad vaid vanurid ning veel 650…
    Indrek Park
    4 minutit
Sirp