Kui „Keelesaate“ ERRist kadumise mure peale kinnitasid tolle nõukogu esimees Rein Veidemann ja Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts Sirbis1, et keelejutud võetakse ette muudes saadetes, ei mõjunud see kuigi veenvalt. Kas on aga saatejuhtidele eestikeelse raamatu 500. aastapäeva puhul käsk kätte antud või teevad nad keeletööd möödaminnes nagu köstrid meie kultuuriloos sajandeid2, aga keelejuttu kuuleb tõesti rohkesti. Muu hulgas on keel Vikerraadios olulisemal kohal kui seni Kaja Kärneri vestlussaates „Kajalood“ (nt…
Siiri Ombler: „Tekstis parandusi tehes on hea ette kujutada, kuidas autor räägiks, kirjapilti saab ikka natuke kohendada. Kui Jaan Tõnisson käsa laksutab, siis las teeb seda.“
1999. aastal asutati Eesti Keele Kaitse Ühing. See tegutseb praegu Eesti Kultuuriseltside Ühenduse all, mille muud liikmed toimetavad justkui teisel tasandil, kui seda on iseseisva riigi riigikeele kaitse. Teie asutasite 27. augustil Facebooki-rühma „Eesti keele kaitseks“. Miks?
Ma ei käi väga sageli oma kodust Tartust Tallinnas, aga viimased kolm aastat olen seal avastanud, et ei saa enam eesti keelega hakkama. Kohtan vaid mõistmatuid silmi. Mäletan sellist aega oma koolipõlvest. Tollal…
Paistab, et EKI parem käsi ei tea, mis vasak teeb. Ühelt poolt on viimasel ajal kõvasti tööaega ja vaimujõudu raisatud (kuulu järgi suhtekorraldusfirma toel), et avalikkusele selgitada: ei seadus ega eesti keele arengukava murra leksikograafidest ÕSi-tegijate rõõmu vaid keele kirjeldamisega piirduda.1
Lydia Risberg ja Margit Langemets on välja tulnud ka „teadusliku“ küsitluse tulemustega artiklis „Kas Sõnaveebi saab usaldada?“2, kuigi ei küsijad ega küsitletud ole kas tahtmatult või tahtlikult aru saanud, millest…
Eile oli meie emakeelepäev. Emakeel võib-olla kas köögi- või riigikeel. Nelja aasta eest tehnilise uuendusena algatatud EKI nn sõnastikureform on nüüdseks päädinud sellega, mida karta oli – keelekasutusnäidete esitamisega ÕSina.
EKI direktori Arvi Tavasti juhtimisel on jõutud keelearendusplaanist ning keelekorralduse ja kirjakeele olemasolu eitamise juurest „kasutuspõhise keelekorralduse“ põhimõtete esitamiseni EKI teatmikus1 ning Eesti keelenõukoguga kahasse korraldatud keelekorralduse seminarini2.
Seal räägitule vaatamata lobiseb EKI direktor jätkuvalt eraisikute murest ja keeletülist3, ent on vahetanud…
Emakeelse inimese keelekasutus ei saa mõistagi olla iseenesest vale, küll aga on seni pädenud arvamus, et see võib olla olukorrast ja eesmärgist johtuvalt kas mõttekas või kohatu.
Eesti keelenõukogu koos Eesti Keele Instituudiga 1. märtsil korraldatud keelekorralduse seminaril1 käsitleti teemat eri vaatenurkadest ning anti ülevaade järgmise ÕSi koostamispõhimõtetest. Emakeelse inimese keelekasutus ei saa mõistagi olla iseenesest vale, küll aga on seni leitud, et…
Enne riigikogu valimisi lubasid nii mõnedki kõva häälega seista eesti keele ja kultuuri kestmise eest. Selle kooriga liitusid ka Eesti Keele Instituudi lubadused ehk „ÕSi ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava 2022–2025“, mis kinnitati 17. veebruaril haridusminister…
„Ametniku soovitussõnastik“
adresseerima
saadetisele aadressi kirjutama; info andmete asukohta osutama; suunama
(inglise address) ⇒ tegelema, käsile võtma, lahendust otsima, teada andma
✐ Tähenduse põhjendamatu laienemine inglise keele mõjul. Omasõnad on enamasti täpsemad.
Sõnaveeb. ÕS soovitab (1. VI 2022)*
Sõna adresseerima kasutus tähenduses…
2022. aasta Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna laureaat on žürii otsusel – koosseisus Kadri Rahusaar (esimees), Heli Allik, Veronika Einberg ja Sirje Ratso – Krista Mõisnik. Tartu ülikooli eesti filoloogina lõpetanu pühendus toimetajatööle pärast õpetajaameti…
Kutsun üles Liina Lindströmi ja Peeter Pälli seisukohtadel põhineva artikliga „Eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam“ (27. X 2020) alustatud sõda kirjakeele, Eesti riigi toimimise aluse vastu lõpetama enne, kui järel vaid varemed.
Instituudi direktori Arvi…
Maria Mölder: „Ei tule arvata, et kui teksti toimetatakse, siis on see kuidagi solvav või näitab autorile koha kätte. Sugugi mitte. Praegu küll ei paista, et keeletoimetajad võiksid osutuda ebavajalikuks.“
Viimane keeletoimetaja kutseeksam toimus selle aasta 30. augustil. Kas EKI keelekorralduspõhimõtete muutumine mõjutas ka eksamikorraldust?
Vaatasime keeletoimetaja kutsestandardi1 üle ega leidnud sealt midagi, mida oleks tulnud muuta. Sõnastikureform mõjutas kutseeksami korraldust vaid sedavõrd, et lisasime eksamitöö ülesandesse…
Muudatused keelekorralduses mõjutavad keeletoimetaja tööd märkimisväärselt. Nii leidiski keeletoimetajate liidus 11. juunil aset järjekordne veebikohtumine Margit Langemetsa, ühe sõnastikureformi eestvedajaga.*
Kas saite sõnastikureformi põhimõtetes selguse kätte?
Sõnastikureformi käigus liidetakse eesti keele sõnaraamat ja õigekeelsussõnaraamat (ÕS) EKI ühendsõnastikuks nii,…
Eelmises Sirbis on tutvustatud EKI sõnastikureformi. Seda kajastas ERR ja kolmapäeval ka Postimees, mille peale võib olla jäänud mulje, et nüüd on hirmsasti hädas just õpetajad ja keeletoimetajad, kes ei tea ilma ÕSita enam, mida koolis…
Nagu kõrvalleheküljel näha, kinnitab sõnastikureformi algatanud EKI direktor Arvi Tavast jätkuvalt, et tegu on vaid tehnilise innovatsiooniga. Sõnaveebis juba tehtud muudatused (nt sisuvahe eiramine: autorsus=autorlus; senine ametniku soovitussõnastiku selge põhjendus „autorsus, autoriks olemine. Tuletis peab märkima…
Teisipäev tõi pildile eelmisel aastal tehtud keeleteod,1 emakeelepäeva-eelsesse nädalasse mahtus aga mitu keeleüritust. „Eesti keele elujõust“ rahvusraamatukogus oli K. M. Sinijärve juhtimisel ennekõike mänguline ettevõtmine – puhas keeleilu. Eestikeelse kooli juba 30 aastat liiga tulise supi võttis…
Jüri Viikberg: „Eesti murded on grammatilise struktuuri ja sõnavara poolest eluterved, kuid elujõulisemad on need, mida räägitakse piltlikult öeldes kodus, koolis ja kirikus.“
Birute Klaas-Lang: „Arengukava fookus on selgelt eesti keelel, kuigi kõik keeled on rikkus indiviidi ja ka riigi tasandil.“
Keele arengukava, kaua tehtud kaunikene,1 ei paista ikka veel kõigile meelepärane olevat. 2012. aastal kirjutas Mati Hint: „Ma ei osanud ette näha ka seda, et minu keelekaotusevastased väljaastumised satuvad iseseisvas Eestis peagi põlu alla, sest hiilivalt saab poolametlikuks keelepoliitikaks eesti-inglise kakskeelsus. Kui Sirbi keeletoimetaja tegi mulle ettepaneku kirjutada vene nimede kirjutamise…
29. aprillil tegi Eesti terminitöö juhtkomitee otsuse toetada 2020. aastal 31 terminikomisjoni. Kui palju laekus taotlusi?
Terminikomisjonide toetamise konkursile laekuski 31 taotlust eri valdkondade terminikomisjonidelt. Niisiis toetati kõiki taotlejaid, kelle leiab veebilehelt terminoloogia.ee.
Kas kõik panustavad ka Ekilexi terminibaasi?
Kuigi enamik baase on Ekilexis, ei tööta päris kõik veel seal. Praegu ongi Ekilexi…
Helle Metslang: „Grammatika võimust käib mu meelest nii mõnigi kord üle pragmaatika ehk see, kuidas keelevahendeid kasutuses tõlgendatakse.“
Helle Metslang sai Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna viljaka ja mitmekülgse pühendunud keeleteadlasena grammatika uurimisel, aga ka keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimise ning keelehuviliste innustamise eest. Auhinnale vaatamata on laureaadil palju töid alles pooleli.
Praegu tundub olevat su laiaulatuslikul uurimisväljal esikohal siiski tänapäeva keel. Muutuva keele päeva algatasite koos Ilona…
Keelde-käske pannakse pahaks – kellele need ikka meeldivad –, kuid iseenesest ei loksu riigis siiski miski paika. Kui paljud Eesti haritlased (sada aastat tagasi oli osa seesuguseist saksastunud, osa venestunud, osa tegi aga ülikooli eestikeelseks, kuigi eestikeelseid õppejõude polnud võtta) on praegu valmis varmalt valima enesekoloniseerimise ja keelevahetuse…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Keele muutumise üle on mõtet arutleda ning seda 22. novembril Tartu ja Tallinna ülikooli keeleteadlaste koostöös korraldatud muutuva keele XX teemapäeval ka tehti.Keit Mõisavald
„Keelesaate“ arhiivKuvatõmmis
Siiri Ombler „Prima vista“ laadal. Töö jätkub: üsna pea ilmub Ilmamaa kirjastuse sarjas „Avatud Eesti raamat“ Siiri Ombleri kaastoimetamisel Friedrich Nietzsche „Viis eeskõnet viiele kirjutamata raamatule“.Erakogu
Osa Vikipeedia üldarusaadavuse heaks sel aastal keeletoimetamistalgutel oma panuse andnud pärjatuist: Sirje Tomiste (vasakult, IV koht), Wikimedia Eesti parima uue tulijana Inga Ritso, Mariin Pantelejev (I koht) ja Eve Sooneste (III koht).Kristel Ress
Krista MõisnikErakogu
Keeleinstituudis käivitatud keelearendus viib mõtte paratamatusele, et ju tuleb masinatel aru saada Eliza Doolittle’i keelest. Henry Higginsi keelt ei lähe siis mõistagi enam vaja. Pildil Higgins (Raivo E. Tamm) ja Eliza (Hele Kõrve) 2008. aastal Estonia „Minu veetleva leedi“ lavastuses.Harri Rospu
Helika MäekiviMariana Tulff
Sel aastal pälvis Wiedemanni keeleauhinna Jüri Viikberg.Annika Lepp