$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Krista Kerge
-
„ÕS jt sõnastikud on rahva omand ja rahvale vajalikud, kuni kasutusstatistika näitab midagi muud. Vältimatu on hoida ÕS pidevalt moodsana ja pakkuda Sõnaveebist sinna linki alati, kui haldaja näeb ÕSis üksikasju ja soovitusi, mida tänuväärne uus primaarne keskkond ei paku,“ leiab keeleteadlane Krista Kerge.Targutaja tahab sõna
Eesti täienevad tekstikorpused vajavad žanripõhist märgendatud kajastamist, keelekasutus nii õpetamist kui ka üha enam nõustamist.
5 minutit -
Võõrapärane või uus? Pilguheit tõlgete keelele
Keele muutumine on kodeeritud tema olemusse. Ühest küljest on keel kultuuri ja kogukonna tööriist ning tekstid tema nähtav mõtteruum. Teisest küljest on keel inimkogemuse oluline osa, inimtunnetuse, tähendusloome ja -vahetuse varamu, mis omandatakse eri liiki ja tänapäeval ka eri keelte tekstidest. Võõrkeelseid ja tõlketekste kasutatakse üha laiemalt. Tõsi, aktiivsesse kasutusse ei võeta teiste keelte mõjul mida tahes, vaid pigem need konstruktsioonitüübid, millel on oma keeles analoog.
Mis siin uut? Eesti keeles…5 minutit -
Globaliseeruv kontekst ja Eesti põhiseadus
Ka uussaabujate haridusele tuleb mõelda.
Minu arvates on viimane aeg ausalt ja iga elutahku silma ees hoides aru pidada, mida meie põhiseadusliku eestikeelse ühisolemise alused peaks tähendama praktikas, kui Eestis on viimatisel rahvaloendusel deklareeritud 157 emakeelt ja eesti keelt peab emakeeleks ainult 2/3 elanikest. Eesti emakeel on seejuures kirjakeelebaasiline ühiskeel oma mitmesugustes olukohastes variantides – murret valdab loenduse järgi mingil määral u 10% inimesi. Noortest kasutab Tammemäe ja Ehala uurimuse…4 minutit -
Keelekorralduse põhimõtted
Keelekorraldus on interdistsiplinaarne eriala, kus vana lihtne ükskordüks õigest ja valest emakeelest ei toimi.
Paljude argiarusaamad keelekorraldusest pärinevad veel suuresti 100 aasta tagant. Ühiskondlikud protsessid ongi aeglased ja võtavad inimpõlvi. Teadmised vahetuvad pisitasa, nagu muutub kogu kultuur. Visa on muutuma kõik, mis on seotud väärtushinnangute ja emotsioonidega, nagu eestlasele muu hulgas keel. Emotsioon moonutab teavet, aitab tekstidest poetada ratsionaalse iva, mis on meie emotsionaalse mäluga vastuolus ega tundu usaldusväärne. Usaldusväärsuse peilimine…7 minutit -
Riik hoiab oma kirjakeelel silma peal
Kui plaanisin tutvustada viimase aja kirjakeeleuuringuid, küsis kolleeg, kas tähtsam ei oleks rääkida kommunikatsioonikeeltest. Seda nüüd mingil moel teengi – oli ehmatav kogeda, et haritud inimeste arusaamas on kirjakeel millekski muuks kui kommunikatsiooniks. Eesti kirjakeel on mitmekihiline, žanri- ja stiilirikas, nagu polüfunktsionaalsed keeled ikka. Vahest seostatakse kirjakeelega oma ükskõiksust riigi vastu? Ametlik keel on siiski kirjakeele kitsas osa, mis kinni trafaretses väljenduses. Kirjakeele sõnad on väärtegu, kuritegu, kurjategija, nagu ka…3 minutit -
Täisväärtuslik eestikeelne elu ja kuidas seda lõpetada
Aastaid tagasi tekkis diskussioon, kas akadeemiline elu peab olema eestikeelne. Tõusis püsti värske üliõpilane Jürgen Rooste ja ütles, et kogu küsimus on püstitatud valesti: kui inimene Eestis ja eestlaseks sünnib, siis ta lihtsalt on eestlane ja seda ei saa kahtluse alla seada mitte mingisugusel vaimsuse tasemel.7 minutit -
Sõnameri: keeleloome või keeleviga
Eesti keel on jõudnud armutusse tarbimisühiskonda, Euroopa Liidu ametikeelte hulka, neoliberalismi bürokraatia-Mekasse ja veebikesksesse infoühiskonda. Segunevad vaba suuline dialoog ning SMSide ja veebisuhtluse kiirustav kirjalikkus, asjalik kirjavahetus ja kopipastajuriidiline ametitekst, mida seovad kantseleistambid.
Iga tekst, mis meie tunnetusviisi või maailmapilti vahendab, teisendab või loob, muudab keelt ka siis, kui selles uusi keeleüksusi ei leidu. Keelendite seosed teisenevad, kasutussagedus või tähendus muutub. Laenata sõnu on osati paratamatu, grammatikalaen aga muudab teksti esialgu…2 minutit -
Sõna ja kogemus
sõnameri3 minutit -
Sõnameri: Sõna ja tõlge
Eesti keel on jõudnud armutusse tarbimisühiskonda, Euroopa Liidu ametikeelte hulka, neoliberalismi bürokraatia-Mekasse ja veebikesksesse infoühiskonda. Segunevad vaba suuline dialoog ning SMSide ja veebisuhtluse kiirustav kirjalikkus, asjalik kirjavahetus ja kopipastajuriidiline ametitekst, mida seovad kantseleistambid.
Iga tekst, mis meie tunnetusviisi või maailmapilti vahendab, teisendab või loob, muudab keelt ka siis, kui selles uusi keeleüksusi ei leidu. Keelendite seosed teisenevad, kasutussagedus või tähendus muutub. Laenata sõnu on osati paratamatu, grammatikalaen aga muudab teksti esialgu…3 minutit -
Sõnameri
Eesti keel on jõudnud armutusse tarbimisühiskonda, Euroopa Liidu ametikeelte hulka, neoliberalismi bürokraatia-Mekasse ja veebikesksesse infoühiskonda. Segunevad vaba suuline dialoog ning SMSide ja veebisuhtluse kiirustav kirjalikkus, asjalik kirjavahetus ja kopipastajuriidiline ametitekst, mida seovad kantseleistambid.
Iga tekst, mis meie tunnetusviisi või maailmapilti vahendab, teisendab või loob, muudab keelt ka siis, kui selles uusi keeleüksusi ei leidu. Keelendite seosed teisenevad, kasutussagedus või tähendus muutub. Laenata sõnu on osati paratamatu, grammatikalaen aga muudab teksti esialgu…2 minutit -
Mõttekas muutus või veebiveidrus?
Mõte on kõigele avatud, järelikult ka keel kui mõttevahetuse vahend. Keel on just nõnda täpne ja rikas kui meie viis seda kasutada.2 minutit
