$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Ülle Madise
-
Keeletoimetajate liidu 10. aastapäeva konverentsil olid 14. oktoobril õnnitlejate hulgas nii pikaajalise lahke toetaja HTMi eesti keele nõunik Sirli Zupping kui ka EKI direktor Arvi Tavast, kes avaldas soovi leida Sõnaveebi ühendsõnastiku arendamisel ühisosa ja hakata tegema tihedat koostööd. Õnnitlusi võtavad vastu juhatuse liikmed (vasakult) Airi Männik, Ann Siiman, Rita Niineste, Helin Kask ja Helika Mäekivi.Siim TiirikEesti keel on põhiseaduse kaitse all
Põhiseadust saab ju muuta, ent vaevalt nõustub rahvas eesti keele taandamisega üleilmakeele (praegu lihtinglise) kohalikuks murrakuks – rahvahääletuseta kirjakeele normist lahti ei saa.
5 minutit -
Koroonapandeemia puhkedes püüdis konservatiivne paremserv väita, et koroona pole midagi erilist ja vaktsineerida pole vaja. Progressiivsed liberaalid seevastu hakkasid ohtusid võimendama ja hirmutama, nõudes kõige karmimaid piiranguid. Mäletate ju küll: mõnes seni õigusriigiks peetud riigis keelati üksi tuulisele rannalegi minna …Josep Lago / AFP / ScanpixVaikimise nõiaring
Kõige rohkem kasu on kriitilistest küsimustest ja teistsugustest seisukohtadest. Seda muidugi juhul, kui ise olla valmis oma veendumusi muutma või teisel arvamusel olijat ümber veenma.
5 minutit -
Eesti keel pole pelk tarbeese
Eesti keele kasutamine kõikidel elualadel on põhiseaduse nõue: riigikeelena, rahvuse olulise määratlejana, kultuuri lahutamatu osana. Põhiseaduse preambuli, samuti paragrahvide 6, 37, 51 ja 52 sisu on avatud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes – praktikas mõjukaimas Eesti riigiõigusteaduslikus teoses.
Paljud doktorandid on kuulnud oma suurepäraste eestikeelsete artiklite kohta juhendaja küsimust „Miks sa aega raiskasid?“. Eesti keeles ja Eesti jaoks – ja raiskamine?! Kogu aeg, aga eesti keele aastal eriti, tuleb kuulutada: raiskamine ei ole…4 minutit -
Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted.
Eesti on kahekümne aastaga tublisti kasvanud. Poleks nii palju julgenud lootagi.
Kui tänaval vastutulijailt küsida, mis on Eesti põhiseaduse sisu ja mõte, siis arvatavasti vastab enamik meie inimesi, et põhiseaduse järgi peab Eesti olema vaba, aus ja õiglane; Eesti riigi mõte on hoida Eesti rahvast ja arendada eesti kultuuri. Õige vastus, just nõnda see ongi. Ülejäänud paragrahvid on mõeldud nende põhimõtete ja eesmärkide saavutamiseks. Põhiseaduse püsimine ja rahva omaks saamine on…5 minutit -
Milleks on Eestis vaja ülikoole?
Ülikoolidel arvatakse olevat kolm peamist eesmärki. Esiteks annab ülikool keskmisest andekamatele noortele võimaluse arendada oma võimed välja ja leida nende rakendamiseks sobiv ühiskondlik roll. Teiseks vajab ühiskond ülikooli kui keskkonda, kus otsitaks tõde, headust, õiglust, ilu, nähtuste seoseid ja seaduspärasusi. Ja kolmandaks õpetatakse ülikoolis tööturul nõutavaid keerukamaid ameteid.3 minutit -
Unus pro omnibus, omnes pro uno
Dumas’ musketäride deviis „üks kõigi, kõik ühe eest!” on lihtne ja tabav solidaarsuse kirjeldus. Tõsi, see ei näita üksteise eest väljasolemise moraalset või praktilist alust. Õigluse, võrdsuse, solidaarsuse ja headuse tähendust ning retsepti on otsitud sajandeid ja otsima jäädaksegi. On need ju iga inimkoosluse ühespüsimise seisukohalt tähtsad küsimused. Olgu tegu pere, sõprade, kooliklassi, rahvuse, rahva või lõpuks kogu maailma ja inimkonnaga. „Millal maksan memme vaeva?” küsitakse rahvalauluski.2 minutit -
Muutmine teenib muutjat?
Viivi Luige „Varjuteatris” jutustab härra Atspol: „[—] kui teid heaks inimeseks peetakse, siis on teil häbi. Teistele te tahaks näidata, et olete üks külma kõhuga sell. Kui teil süda haledaks läheb ja te mõnele väheke head teete, siis te vaatate ju vilksti! ringi, et ega Frau Müllerthaler või Herr Atspol teid ei näinud. Te häbenete. Te ei olnud cool ja te käitusite emotsionaalselt” (Eesti keele sihtasutus, Tallinn 2010, lk 167).…3 minutit -
Valimiskeemia
Kes ei mäletaks, kuidas kooli keemiaklassis katseid tehti: parimad neist käisid käsikäes tuleleegi, suitsu, hirmsa haisu ja üldise elevusega. Nii nagu sai teada, et happe ja aluse segamisel tekib gaas (näiteks koogitaignas, mistap kook kerkib), sai teada ka seda, kuidas juhtub plahvatus (näiteks väävel, süsi ja salpeeter annavad kokku püssirohu: hoop pihta ja mürts on käes). Vahel on päris kahju, et ühiskonnas ei saa näitliku õppevahendina mõjuvaid katseid läbi viia.…3 minutit -
Tahaks teada? Või ei tahaks?
Mõtete lugemise masina kallal töötatakse juba aastaid ja väidetavalt mitte päris edutult. Valedetektor on selles töös muidugi vaid esimene teivasjaam. Võiks hetkeks kujutleda, mis saaks, kui mõttelugemisseadeldised oleksid taskukohase hinnaga müügil. Kõnnid aga inimeste seas, andur peos, või suunad kõikenägeva kiire naabrile tuppa ja loed teise uitja salamõtteid. Milline hulk igavaid, tobedaid, naljakaid ja kurbi asju ringleb selles võõras peas! Ja kui palju ehmatavat tuleks välja. Muidugi toimiks see kõik…2 minutit -
Kes unistab Päikesekuninga riigist?
Inimese meel on muutlik. Alles see oli, kui kiruti parteide paljusust ja koalitsioonivalitsusi ning arvati, et mida vähem erakondi parlamendis, seda parem. Ja et kaks erakonda valitsuses halb, kolm lausa talumatu. Nende kirglike mõtteavalduste taustal kuivendatigi poliitmaastikku seesuguse hoolega, et nüüd tuleb küsida, ega soost viimati kõrb ole saanud.3 minutit -
Saba liputab koera
Kes huntide hulkas on, peab nendega uluma. (Eesti vanasõna)
Eks ta ole. Üks paha ajab teisedki pahaks. Avalikku arvamust ei kujunda alatuvõitu võtetega mitte ainult kaupade-teenuste reklaamijad ja erakondade poliittehnoloogid, vaid juba aastaid ka riigiasutuste teabemeeskonnad. Nii ongi juhtunud, et ausat teabeedastust kohtab haruharva, ehkki infot näib olevat rohkem kui palju. Õigustus on kõikidel sama: teised teevad nii, teisiti ei saa. Kui oled huntide hulka sattunud, pead nendega koos ulguma, ega murdmastki…3 minutit -
Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase
Keel on mõtlemise ja suhtlemise tööriist. Sestap peaks uute kultuuri- ja teadussaavutuste ja üldse progressiga kaasnema keele laienemine, kasvamine ja täpsustumine. Võiks ju eeldada, et inimesed soovivad mõtteid vahetada ning teavet edastada võimalikult täpselt. Paraku näib – vähemalt mitte-keeleteadlasele – areng otse vastupidine: maailm on järjest keerulisem, inimeste keeleline väljendusoskus aga algelisem.3 minutit -
Kelle oma on riigi raha?
Vaadates, kuidas inimesed pahandavad, et riik ei anna selleks ja tolleks küllalt raha, tuleb tõdeda, et midagi on riigieelarve olemuse mõistmisega väga valesti. Asi pole ju pelgalt sõnakasutuses, vaid selles, et mõeldaksegi sisuliselt nõnda: riigil on, aga ei anna. Pahandajad ei tee ettepanekut, millised kulud tegemata jätta ja selle arvelt ühist raha kuidagi teisiti kasutada. Ometi saab nõutav toetuse-, palga- või ehitusraha tulla üksnes kellegi või millegi arvelt. Pealtnäha kõige lihtsam…2 minutit -
Uue põlvkonna tšinovnikud
Hiljutine Maalehe intervjuu Jüri Adamsiga väärib mõttega lugemist. Vähesed on senini söandanud otse öelda, et põlvkonnavahetus ei ole juhtimise stiilis loodetud muudatust toonud. Ja lõplik põlvkonnavahetus võib – kui end kokku ei võeta – lõppeda hoopis kehvasti. Seesuguse olukorra põhjuste üle pole samuti kuigivõrd arutletud. Millal ja miks juhtus nii, et sisulise asjatundlikkuse nõude asemele kergitati ametikohtade täitmisel valmidus ülemusele vastuvaidlematult kuuletuda või kuulumine teatud seltskonda? Miks sai kogemuste puudumisest…3 minutit -
Eluterve peegelduse vajalikkusest
ÜRO inimõiguste komisjon olevat teatanud, et Eestis ei ole institutsiooni, mis suudaks põhiõigusi kaitsta, ja nõudvat Eestilt ka inimkaubanduse seadust. Kust saab selline jama pärit olla? Igaüks, kes on lugenud Eesti põhiseadust, riigi ametlikku veebilehte, asjakohaseid teadusartikleid, inglise keelde tõlgitud Riigikohtu lahendite kokkuvõtteid või uuringuid, ei saa midagi selletaolist väita. Üheski ühiskonnas pole kahjuks põhiõigused praktikas täielikult tagatud, sestap halduskohtuid, õigusvahemehi ja inimõiguste kaitse organisatsioone tarvis ongi. On inimesi, kes…3 minutit -
Haridustööstuse buum ja krahh
Mõne aasta eest rõõmustati kuskil üleilmse levikuga lehes, et on tõeline haridustööstuse buum: inimesed jooksevad ülikoolidele tormi, raha näpus, kasumid on suured ja koolide omanikud rõõmsad. Eesti läks sellegi buumiga õhinal kaasa. Nüüd siis oleme haridustöösturite kaasteelised allakäigunõlval: paljud õppejõud on üle koormatud ja õpetamistahtmise kaotanud, kõrghariduse kvaliteet on selgelt viletsam, mistap parimad kipuvad lahkuma sinna, kus usuvad olevat rohkem võimalusi (olgu või võõrkeelt õppima, sest massiülikool on ühtemoodi niru…3 minutit -
Amüsantne poliitpropaganda
Uus aeg on toonud uue stiili poliitikategemises. Pole parata, tuleb möönda, et kurjustamine sisutühja, ent kalli ja sädeleva poliitilise propaganda pärast ei muuda midagi. Juba hulk aega enne Eesti iseseisvuse taastamist oli Ameerikas, Suurbritannias ja osas MandriEuroopaski inimesed sisulisest poliitikas osalemisest võõrutatud. Valimas sai käia küll, aga valimine kui selline polnud enam töö, vaid meelelahutus. Õõvastav-kõditav nagu õnnetuspaiga vaatamine kollasest lehest või harras ühtekuuluvushetk nagu eestlastele laulupidu.3 minutit -
Kes tahab elada Eestis?!
Kõikse rohkem kadakaid oo meitel,kõikse suuremad kivid oo meitel,kõikse kõvemad töömehed oo meitel …– Kas saab siin puhata või ei?! –… mõni loll vahest eksib ära kah*
Eesti maa-ala on 45 227 km2. Ilm on siin kehv. Maaharimine toob vähem sisse kui parema kliimaga paigus. Võitlus võsa ja umbrohuga, teeparandus ja lumevedu on seejuures ütlemata kulukad. Rahvast on vähe (1,34 miljonit, neistki osa …d). Tuleviku otsustavad – kuidas tabloidleht hiljuti juhtkirjas…3 minutit -
Arhitektuur, nähtamatu ja ajutine
Kunstiakadeemia vana maja peo järel meenutati tundeid ja hõngu, mille materiaalne pide läheb peatselt lammutamisele. Iseenesest ju hea, et EKA saab uhke kontseptsiooniga uue maja. Ent ikka tahaks küsida, kas ka see jääb ajutiseks, ei saa isegi 50 aastat täis? Küsimusest kumab eeldus, justkui peaksid ühiskondlikud hooned – ministeeriumid, koolid, haiglad, raamatukogud, kohtud ja isegi vangimajad – ajaga väärtust ja väärikust koguma ning aastasadu vastu pidama. Ehk pole seintessetreppidesse talletunud…3 minutit -
Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas
Otsusetegijate pahesid seletatakse sageli poliitilise kultuuri nõrkusega. Olgu tegu teerullimeetodiga riigi- või volikogus, valijate ülesostmise ja hääletama vedamise, valejuttude levitamise või poliitika rahastamise reeglite rikkumisega – ikka olevat paheallikas see, et üldised hoiakud poliitikategemise kultuursust ei toeta. Sellega tuleb vist nõustuda. Ehkki, kui võtta kodanikud ühekaupa ette ja uurida, kuidas peaks käima riiklike otsuste tegemine, vastaks ilmselt enamus, et soovib ausat, õiglast ja mõistlikku valitsemist. Kui aga kollektiivseks tahte- või…3 minutit -
Taskud tagurpidi
Mis juhtuks, kui Eestis oleks kõikide, mitte ainult riigikogu liikmete ja ametnike palk, vaid tõepoolest kõikide kõik sissetulekud avalikud? Kas ühiskond laguneks vaenulikeks rühmadeks? Või vihastataks ja siis lepitaks? Ehk nihkuks palgatase hoopiski üldtunnetatult õiglasemasse suhtesse? Igal juhul oleks see põnev katsetus. Milline võrdlemine läheks lahti! Temasugusel on selline palk?!2 minutit -
Otsedemokraatia liiga ilus idee
Enamasti suudab üleriigilise rahvaalgatuse organiseerida vaid mõni partei, karismaatiline poliitik või siis piisavat raha käsutav äriseltskond.Mõeldes vaimustusest, vihast ja hoost, meenub ikka katalaani värss, mida armastas Salvador Dalí sõnul deklameerida tema vanaema:
Kahekümne viiendal,jaagupipäeval,võimas oli pühahärgadeväljal.Kõik läksid hooguja kurjust täis,süüdati kloostrid,sest nii õige näis. (1)4 minutit
