Põhiseadust saab ju muuta, ent vaevalt nõustub rahvas eesti keele taandamisega üleilmakeele (praegu lihtinglise) kohalikuks murrakuks – rahvahääletuseta kirjakeele normist lahti ei saa.
Kõige rohkem kasu on kriitilistest küsimustest ja teistsugustest seisukohtadest. Seda muidugi juhul, kui ise olla valmis oma veendumusi muutma või teisel arvamusel olijat ümber veenma.
Eesti keele kasutamine kõikidel elualadel on põhiseaduse nõue: riigikeelena, rahvuse olulise määratlejana, kultuuri lahutamatu osana. Põhiseaduse preambuli, samuti paragrahvide 6, 37, 51 ja 52 sisu on avatud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes – praktikas mõjukaimas Eesti riigiõigusteaduslikus teoses.
Paljud doktorandid on kuulnud oma suurepäraste eestikeelsete artiklite kohta juhendaja küsimust „Miks sa aega raiskasid?“. Eesti keeles ja Eesti jaoks – ja raiskamine?! Kogu aeg, aga eesti keele aastal eriti, tuleb kuulutada: raiskamine ei ole…
Eesti on kahekümne aastaga tublisti kasvanud. Poleks nii palju julgenud lootagi.
Kui tänaval vastutulijailt küsida, mis on Eesti põhiseaduse sisu ja mõte, siis arvatavasti vastab enamik meie inimesi, et põhiseaduse järgi peab Eesti olema vaba, aus ja õiglane; Eesti riigi mõte on hoida Eesti rahvast ja arendada eesti kultuuri. Õige vastus, just nõnda see ongi. Ülejäänud paragrahvid on mõeldud nende põhimõtete ja eesmärkide saavutamiseks. Põhiseaduse püsimine ja rahva omaks saamine on…
Ülikoolidel arvatakse olevat kolm peamist eesmärki. Esiteks annab ülikool keskmisest andekamatele noortele võimaluse arendada oma võimed välja ja leida nende rakendamiseks sobiv ühiskondlik roll. Teiseks vajab ühiskond ülikooli kui keskkonda, kus otsitaks tõde, headust, õiglust, ilu, nähtuste seoseid ja seaduspärasusi. Ja kolmandaks õpetatakse ülikoolis tööturul nõutavaid keerukamaid ameteid.
Dumas’ musketäride deviis „üks kõigi, kõik ühe eest!” on lihtne ja tabav solidaarsuse kirjeldus. Tõsi, see ei näita üksteise eest väljasolemise moraalset või praktilist alust. Õigluse, võrdsuse, solidaarsuse ja headuse tähendust ning retsepti on otsitud sajandeid ja otsima jäädaksegi. On need ju iga inimkoosluse ühespüsimise seisukohalt tähtsad küsimused. Olgu tegu pere, sõprade, kooliklassi, rahvuse, rahva või lõpuks kogu maailma ja inimkonnaga. „Millal maksan memme vaeva?” küsitakse rahvalauluski.
Viivi Luige „Varjuteatris” jutustab härra Atspol: „[—] kui teid heaks inimeseks peetakse, siis on teil häbi. Teistele te tahaks näidata, et olete üks külma kõhuga sell. Kui teil süda haledaks läheb ja te mõnele väheke head teete, siis te vaatate ju vilksti! ringi, et ega Frau Müllerthaler või Herr Atspol teid ei näinud. Te häbenete. Te ei olnud cool ja te käitusite emotsionaalselt” (Eesti keele sihtasutus, Tallinn 2010, lk 167).…
Kes ei mäletaks, kuidas kooli keemiaklassis katseid tehti: parimad neist käisid käsikäes tuleleegi, suitsu, hirmsa haisu ja üldise elevusega. Nii nagu sai teada, et happe ja aluse segamisel tekib gaas (näiteks koogitaignas, mistap kook kerkib), sai teada ka seda, kuidas juhtub plahvatus (näiteks väävel, süsi ja salpeeter annavad kokku püssirohu: hoop pihta ja mürts on käes). Vahel on päris kahju, et ühiskonnas ei saa näitliku õppevahendina mõjuvaid katseid läbi viia.…
Mõtete lugemise masina kallal töötatakse juba aastaid ja väidetavalt mitte päris edutult. Valedetektor on selles töös muidugi vaid esimene teivasjaam. Võiks hetkeks kujutleda, mis saaks, kui mõttelugemisseadeldised oleksid taskukohase hinnaga müügil. Kõnnid aga inimeste seas, andur peos, või suunad kõikenägeva kiire naabrile tuppa ja loed teise uitja salamõtteid. Milline hulk igavaid, tobedaid, naljakaid ja kurbi asju ringleb selles võõras peas! Ja kui palju ehmatavat tuleks välja. Muidugi toimiks see kõik…
Inimese meel on muutlik. Alles see oli, kui kiruti parteide paljusust ja koalitsioonivalitsusi ning arvati, et mida vähem erakondi parlamendis, seda parem. Ja et kaks erakonda valitsuses halb, kolm lausa talumatu. Nende kirglike mõtteavalduste taustal kuivendatigi poliitmaastikku seesuguse hoolega, et nüüd tuleb küsida, ega soost viimati kõrb ole saanud.
Kes huntide hulkas on, peab nendega uluma. (Eesti vanasõna)
Eks ta ole. Üks paha ajab teisedki pahaks. Avalikku arvamust ei kujunda alatuvõitu võtetega mitte ainult kaupade-teenuste reklaamijad ja erakondade poliittehnoloogid, vaid juba aastaid ka riigiasutuste teabemeeskonnad. Nii ongi juhtunud, et ausat teabeedastust kohtab haruharva, ehkki infot näib olevat rohkem kui palju. Õigustus on kõikidel sama: teised teevad nii, teisiti ei saa. Kui oled huntide hulka sattunud, pead nendega koos ulguma, ega murdmastki…
Keel on mõtlemise ja suhtlemise tööriist. Sestap peaks uute kultuuri- ja teadussaavutuste ja üldse progressiga kaasnema keele laienemine, kasvamine ja täpsustumine. Võiks ju eeldada, et inimesed soovivad mõtteid vahetada ning teavet edastada võimalikult täpselt. Paraku näib – vähemalt mitte-keeleteadlasele – areng otse vastupidine: maailm on järjest keerulisem, inimeste keeleline väljendusoskus aga algelisem.
Vaadates, kuidas inimesed pahandavad, et riik ei anna selleks ja tolleks küllalt raha, tuleb tõdeda, et midagi on riigieelarve olemuse mõistmisega väga valesti. Asi pole ju pelgalt sõnakasutuses, vaid selles, et mõeldaksegi sisuliselt nõnda: riigil on, aga ei anna. Pahandajad ei tee ettepanekut, millised kulud tegemata jätta ja selle arvelt ühist raha kuidagi teisiti kasutada. Ometi saab nõutav toetuse-, palga- või ehitusraha tulla üksnes kellegi või millegi arvelt. Pealtnäha kõige lihtsam…
Hiljutine Maalehe intervjuu Jüri Adamsiga väärib mõttega lugemist. Vähesed on senini söandanud otse öelda, et põlvkonnavahetus ei ole juhtimise stiilis loodetud muudatust toonud. Ja lõplik põlvkonnavahetus võib – kui end kokku ei võeta – lõppeda hoopis kehvasti. Seesuguse olukorra põhjuste üle pole samuti kuigivõrd arutletud. Millal ja miks juhtus nii, et sisulise asjatundlikkuse nõude asemele kergitati ametikohtade täitmisel valmidus ülemusele vastuvaidlematult kuuletuda või kuulumine teatud seltskonda? Miks sai kogemuste puudumisest…
ÜRO inimõiguste komisjon olevat teatanud, et Eestis ei ole institutsiooni, mis suudaks põhiõigusi kaitsta, ja nõudvat Eestilt ka inimkaubanduse seadust. Kust saab selline jama pärit olla? Igaüks, kes on lugenud Eesti põhiseadust, riigi ametlikku veebilehte, asjakohaseid teadusartikleid, inglise keelde tõlgitud Riigikohtu lahendite kokkuvõtteid või uuringuid, ei saa midagi selletaolist väita. Üheski ühiskonnas pole kahjuks põhiõigused praktikas täielikult tagatud, sestap halduskohtuid, õigusvahemehi ja inimõiguste kaitse organisatsioone tarvis ongi. On inimesi, kes…
Mõne aasta eest rõõmustati kuskil üleilmse levikuga lehes, et on tõeline haridustööstuse buum: inimesed jooksevad ülikoolidele tormi, raha näpus, kasumid on suured ja koolide omanikud rõõmsad. Eesti läks sellegi buumiga õhinal kaasa. Nüüd siis oleme haridustöösturite kaasteelised allakäigunõlval: paljud õppejõud on üle koormatud ja õpetamistahtmise kaotanud, kõrghariduse kvaliteet on selgelt viletsam, mistap parimad kipuvad lahkuma sinna, kus usuvad olevat rohkem võimalusi (olgu või võõrkeelt õppima, sest massiülikool on ühtemoodi niru…
Uus aeg on toonud uue stiili poliitikategemises. Pole parata, tuleb möönda, et kurjustamine sisutühja, ent kalli ja sädeleva poliitilise propaganda pärast ei muuda midagi. Juba hulk aega enne Eesti iseseisvuse taastamist oli Ameerikas, Suurbritannias ja osas MandriEuroopaski inimesed sisulisest poliitikas osalemisest võõrutatud. Valimas sai käia küll, aga valimine kui selline polnud enam töö, vaid meelelahutus. Õõvastav-kõditav nagu õnnetuspaiga vaatamine kollasest lehest või harras ühtekuuluvushetk nagu eestlastele laulupidu.
Kõikse rohkem kadakaid oo meitel,kõikse suuremad kivid oo meitel,kõikse kõvemad töömehed oo meitel …– Kas saab siin puhata või ei?! –… mõni loll vahest eksib ära kah*
Eesti maa-ala on 45 227 km2. Ilm on siin kehv. Maaharimine toob vähem sisse kui parema kliimaga paigus. Võitlus võsa ja umbrohuga, teeparandus ja lumevedu on seejuures ütlemata kulukad. Rahvast on vähe (1,34 miljonit, neistki osa …d). Tuleviku otsustavad – kuidas tabloidleht hiljuti juhtkirjas…
Kunstiakadeemia vana maja peo järel meenutati tundeid ja hõngu, mille materiaalne pide läheb peatselt lammutamisele. Iseenesest ju hea, et EKA saab uhke kontseptsiooniga uue maja. Ent ikka tahaks küsida, kas ka see jääb ajutiseks, ei saa isegi 50 aastat täis? Küsimusest kumab eeldus, justkui peaksid ühiskondlikud hooned – ministeeriumid, koolid, haiglad, raamatukogud, kohtud ja isegi vangimajad – ajaga väärtust ja väärikust koguma ning aastasadu vastu pidama. Ehk pole seintessetreppidesse talletunud…
Otsusetegijate pahesid seletatakse sageli poliitilise kultuuri nõrkusega. Olgu tegu teerullimeetodiga riigi- või volikogus, valijate ülesostmise ja hääletama vedamise, valejuttude levitamise või poliitika rahastamise reeglite rikkumisega – ikka olevat paheallikas see, et üldised hoiakud poliitikategemise kultuursust ei toeta. Sellega tuleb vist nõustuda. Ehkki, kui võtta kodanikud ühekaupa ette ja uurida, kuidas peaks käima riiklike otsuste tegemine, vastaks ilmselt enamus, et soovib ausat, õiglast ja mõistlikku valitsemist. Kui aga kollektiivseks tahte- või…
Mis juhtuks, kui Eestis oleks kõikide, mitte ainult riigikogu liikmete ja ametnike palk, vaid tõepoolest kõikide kõik sissetulekud avalikud? Kas ühiskond laguneks vaenulikeks rühmadeks? Või vihastataks ja siis lepitaks? Ehk nihkuks palgatase hoopiski üldtunnetatult õiglasemasse suhtesse? Igal juhul oleks see põnev katsetus. Milline võrdlemine läheks lahti! Temasugusel on selline palk?!
Enamasti suudab üleriigilise rahvaalgatuse organiseerida vaid mõni partei, karismaatiline poliitik või siis piisavat raha käsutav äriseltskond.Mõeldes vaimustusest, vihast ja hoost, meenub ikka katalaani värss, mida armastas Salvador Dalí sõnul deklameerida tema vanaema:
Kahekümne viiendal,jaagupipäeval,võimas oli pühahärgadeväljal.Kõik läksid hooguja kurjust täis,süüdati kloostrid,sest nii õige näis. (1)
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.