Kevadine pööripäev on liivlastel lindude äratamise püha, mis on tähistanud ka uue aastaringi algust. 2023. aastast peale on seda peetud liivi pärandi päevana esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, seda võrdse innuga mõlemas liivi rannas ehk peale Kuramaa ka ajaloolisel Liivimaal. Nii heisati selgi aastal liivi lipud mitmel pool muistse Metsapoole aladel Lätis ja Eestis. Riigipiiril Iklas tõsteti ajaloolisel rannateel lehvima liivi lipud laulude saatel, mida esitasid lauljad mõlemalt maalt. Pärast saatkondade ja omavalitsusjuhtide kõnesid suunduti Treimani rahvamajja, kus jätkus pidu Elīna Ose ja ansambli Kuolm Randõ uue liivi muusika kontserdiga.

Liivimaa liivlastele oli sel aastal erakordselt tähtis päev ka 22. märts, kui esmakordselt lisati Põhja-Lätis lätikeelsele kohatähisele liivikeelne: Aģe jõge tähistab nüüd ka liivikeelsel viidal Aģjoug. Aģa tähendab sealses liivi keeles piiri, äärt, Aģjoug ongi olnud piirijõgi kunagiste Metsapoole ja Koiva liivlaste asualade vahel.

Kuigi eelmisel sajandil vaibus Liivimaal liivi keel unustusse, kogub see XXI sajandil jälle elujõudu: Salatsi liivi keeles on välja antud heliplaate, muusikavideoid ja raamatuid. 2023. aastal ilmus eesti ja läti keeles Karl Pajusalu ja Eberhard Winkleri „Salatsi liivi keele teejuht“, mis annab ülevaate keele hääldusest, grammatikast ja sõnavarast, esitab selles loodud proosat ja luuletusi, esitleb allikaid ja uurimusi. Liivimaa liivi keele uut tulemist näitab seegi, et hiljutisel liivi pärandi päeval Iklas ja Treimanis kõlas rahvalaul „Puhu tuul“ taas kohalikus liivi keeles.

K. P.