Talvi Nurgamaa

Ehkki Hans Christian Aavik ei kasutanud barokkseadistusega viiulit, millel on barokksõrmlaud, roop, soolkeeled ja barokkpoogen, sulandus ta hästi Floridante kõla- ja artikulatsioonimaailma.

Vaimustas ERSO ja peadirigendi leidlikkuse kõrgeim pilotaaž leida ruumipuudusele ning kõrbeteemale ühtne, tabav lahendus, mille tulemusena sündis unikaalne elamus.

Ansambel U: vana-aasta uue muusika kontserdi huvitavaks keskteljeks osutus kahe eesti helilooja Liina Sumera ja Liisa Hõbepapli looming.

Frustreeritud vananemine, alfalained, perkussiivne ülakeha, võimendatud krõmpsutamised-kulinad, sapikivid ja eri tasandil mõttemängud rulasõidust.

Kui Kaija Saariaho ja Helena Tulve muusika kõrvuti asetada, võib tajuda samalaadseid voogusid, kuid veelgi selgemalt kaht väga isikupärast helikeelt.

Pealkiri „Hoovused“ on andekalt tabav kokkuvõte kontserdi kavast ning iseloomustab hästi eri kompositsiooni suundi ja liikumisi teoste sees.

Kogu Estonia kontserdisaali publik oli ERSO, Kristiina Poska ja Triin Ruubeli ühisest musitseerimisest sügavalt puudutatud.

Kui igaühel avaneb võimalus teha mõnest teosest oma versioon, paneb see publiku kindlasti aktiivsemalt kuulama ja muudab nii kuulaja rolli kui ka muusikateose tähendust.

Eestisse sattus aprillis märkimisväärselt palju muusikuid, keda oli siia juba kaua oodatud, ning kõlas palju eesti heliloojate teoste esiettekandeid.

Una Corda kontserdiga tähistati kahe ansambliliikme mullust juubelisünnipäeva ning esitleti ansambli juba teist, äsja valminud CDd „Voolujoon“.

Kontserdikava, mida raamisid kaks väga eriilmelist eesti helilooja teost ja mille keskele asetus Vivier’ ja Feldmani muusika, moodustas väga huvitava terviku.

Just õnnestumiste, ettekujutuste ja tõlgenduste kogum annab heliloojale hindamatu kogemuspagasi selle kohta, kui erinevalt võib tema kirjapandu kõlada.

Pühalepa kirikus tähistati Erkki-Sven Tüüri peatselt saabuvat kuuekümnendat sünnipäeva kompaktse tagasivaatega helilooja loomingule.

Lily-Marlene Puusepp: „Harf on väga resoneeriv pill. Kui soovida hirmus kuiva kõla, siis on seda väga raske saavutada.“

Rootsi Puhkpillisümfoonikute Tallinna kontserdi teoste valikus joonistus selgelt välja rootsi ja eesti muusikute seoste mõtteahel.

Sel õhtul jäid kõrva hästi välja töötatud ja läbitunnetatud karakterid, detailide täpsust hägustas vastupandamatult jõuline, kuid ka atraktiivne hoog ja mängulust.

Haven Kakumäe jahisadama angaar on „Nargenfestivali“ kontserdipaigana uudne ja huvitav leid ning sobib ideaalselt mõttega luua muusikaline sild mandri ja Naissaare vahele.