Kirjandus
-
Tõlgetest raamatuaastal
Eesti raamatu kõrgaeg on jäänud seljataha – trükiarvu ja nimetuste poolest oleme jõudnud kestliku taganemise faasi. Kuidas peegeldub see tõlkekirjanduse kvaliteedis?
11 minutit -
Austria kirjaniku, tõlkija ja kooliõpetaja Ernst Jandli mälestust jäädvustab Viinis tema nimega park.Peter Gugerell / avalik omand / Wikimedia CommonsMis on see õudusluuletaja õudusluule?
Valikkogus „Õnnesoov“ keeratakse otsekui maitserohelisega garneeritud omlett lugeja ette Ernst Jandli loomingu paratamatult prohvetlik pale.
6 minutit -
Lõpmatult peegelduv Veneetsia Paolo Monti fotol (1960).Paolo Monti / Biblioteca Europea di Informazione e Cultura / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsNagu kala Veneetsias
Joseph Brodsky „Veepervel“ on üks peenemaid ja sügavamaid armastusavaldusi, mis Veneetsiale eales kirjutatud.
6 minutit -
Võta või kaissu! Lehma pea.ErakoguLehma pea
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
4 minutit -
Möödunud aasta oluliseks tähiseks on uue põlvkonna esiletõus liivi kirjanduses. Seda üllatusena ka kahe üksnes liivikeelse raamatu näol: 2025. aasta alguses ilmus „Äbvo·ddõltõd lopāndõkst“ („Ootamatud lõpud“) ja aasta lõpus „Vo·ddõltõd īrgandõkst“ („Oodatud algused“).Läti Ülikooli liivi instituut; selts Līvõd ĪlmaOodatud algus pärast ootamatut lõppu ehk Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal
Uut liivi kirjandust kannab omamoodi vabanemine ja keelerõõm.
5 minutit -
Isa nutab öösel
Tommi Kinnunen näitab romaanis „Pimedad kuud“ kooli kaudu sõja laastavat mõju naiste ja laste elule.
6 minutit -
Carolina Pihelga luulekogu „Ikka veel“LünkGustav Suitsu luuleauhind
17. märtsil kuulutati Tartus kirjandusmuuseumis välja tänavune Gustav Suitsu auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Carolina Pihelgas luulekoguga „Ikka veel“.
Žürii esindaja Piret Põldver iseloomustab luulekogu „Ikka veel“ kui emotsionaalselt raputavat teost, mis on kirjutatud professionaalselt, vormiteadlikult ning mõjusalt.
Gustav Suitsu auhinnaga tunnustatakse autorit, kes…1 minut -
Laureaadid Eve Annuk, Lauri Sommer, Berit Kaschan, Mehis Heinsaar, Mart Kangur, Aet Varik, Mirjam Parve ja Hugo Vaher Tallinna Kirjanike Maja musta lae ja roosa põrandaga saalis.Kris MoorKirjanduse aastaauhinnad 2025
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutasid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital ja Eesti Kirjanike Liit välja parimad 2025. aastal ilmunud kirjandusteosed.
Proosa
Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“
Luule
Berit Kaschan, „Aprill“
Vabaauhind
Lauri Sommer, „Sugupuu“
Näitekirjandus
Urmas Vadi, „Sada grammi taevasina“
Lastekirjandus
Hugo Vaher, „Nutivaba“
Artikliauhind
Mirjam Parve, „Tõlkija koopas maheda lõvita. Heietus ungari vältelise heksameetri tõlkimisest…1 minut -
Berit Kaschani luulekogu „Aprill“ on ühtaegu isiklik ja üldinimlik, ajakajaline ja ajatu.Kris MoorMis on see luuletaja luule?
Berit Kaschani „Aprilliga“ veedetud aeg tasub end kõigiti ära. Lugeja ees on sisu- ja tähendusrikas tasakaalustava mõjuga luule.
4 minutit -
Joonis 7. Lugejatüüpide levik earühmades.Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal
Lugemisuuring „Eestlane loeb 2025“ tõendab, et Eesti on lugemisaktiivsuselt Euroopa riikide seas esireas, kuid toob välja ka ohud, mis võivad tumestada eestikeelse raamatu tulevikku.
8 minutit
