Kirjandus
-
Üleujutatud Herson 7. juunil 2023, päev pärast seda, kui Vene väed olid purustanud Kahhovka hüdroelektrijaama paisu.Ukraina Eriolukordade Riiklik Teenistus / CC BY 4.0 / Wikimedia CommonsMälu, keskkond ja vägivaldne ajalugu
Nii nagu vägivald talletub inimese kehasse, kannab selle jälgi ka keskkond. Mälu on protsess, mis sünnib nende vastasmõjus.
4 minutit -
Trauma keel on vaikus
„Puruvaesed“ ei ole pelk jutustus külaelust sõjajärgses Ungaris, vaid mitmekihiline paratamatuse- ja traumadokument.
7 minutit -
„Martin Alguse luule lõikab sisse märkamatult, nagu peegli ees,“ on „Elektrot“ iseloomustanud kirjanduse aastaauhindade põhižürii liige Tiit Aleksejev. „Vaatad peeglisse, näed seal miskit harjunut, midagi igapäevast, libistad teraga ja siis käib sähvakas, valuaisting. Oli seal üldse midagi või ei olnud, äkki ainult tundus? Muidugi oli; verd nõrgub, lihtsa kujundina ja erilise draamata, aga jääb meelde ja näha jääb samuti.“ Martin Algus 4. märtsil 2026 Tallinna Kirjanike Majas.Kris MoorEdasi minevikku! Läbilaskvust püüeldes
Martin Alguse luulekogus „Elektro“ põrkub läbilaskvuspüüd keele, ajaloo ja kehaga. Konflikt peegeldub kirjutuse tiheduses, kujundite mitmekülgsuses ja ka teose tervikus.
6 minutit -
Veel üks buum?KollaažMida loeb eesti mees, kes ei loe?
Pätikirjandus on sobiv lugemisamps nii neile, kes otsivad raamatust meie oma inimeste seiklusi, kui ka neile, keda huvitab kurjategija psühholoogia.
5 minutit -
Olukord ei soosi kirjandusloo kirjutamist, niisiis tuleb see tikkida. Fragment piltvaibast „500 aastat eesti raamatut“, mida esitleti märtsis rahvusraamatukogus raamatuaasta lõpukonverentsil „Eesti raamat – kaua võib?“. 17meetrise vaiba on kujundanud kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna tudengid ning seda tikiti aasta vältel kõigis Eesti maakondades.Sven Tupits / Eesti RahvusraamatukoguEesti akadeemilise kirjandusteaduse hetkeseis
Meie kirjandusteadus ei ole oma ülesannete kõrgusel. Põhjuseks ei ole uurijate puudulik ettevalmistus või tahte puudumine, vaid rahastusmeetmete kriteeriumid.
7 minutit -
Eve Annuk pälvis emakeelepäeval kogumiku „Elu kui tekst“ eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia. Teose artikleid ühendab arusaam, et inimene on alati tekst, mida kujundavad ajastu diskursused.Kris MoorAega aheldatud
„Elu kui tekst“ on läbilõige Eve Annuki kolme kümnendi uurimistööst: kesksel kohal on naiskirjanikud, soouuringud ja biograafiline lähenemisviis, aga teos pakub ka sissevaateid Nõukogude aega.
5 minutit -
Édouard Louis’ üks suuri tugevusi on julgus kehastada seda, millest ta kirjutab, selle kaudu, kuidas ta kirjutab. Kirjanik 4. märtsil Stockholmis.Claudio Bresciani / TT News Agency / ScanpixMispidi seda raamatut peab lugema
„Ühe naise võitlused ja metamorfoosid“ on tõejanuse poja heitlik pilk oma ema vabanemise esimestele sammudele, mis ei kulge sirgjooneliselt, vaid kõheldes ja libastudes üle klassi- ja soosunduste jõuvälja.
7 minutit -
Kes kuuleb (paganlikku) tõde elust?
Leonora Carringtoni „Kuuldesarve“ peadpööritav rännak mütoloogia ja ajaloo piiril ärgitab küsima: mis žanris või vormis saab üldse kliimamuutusi käsitleda?
8 minutit -
Leonora Carringtoni õlimaal „Ristiema“ 2024. aastal Kumu näitusel „Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa“.Eero Vabamägi / Postimees / ScanpixHabetunud vanamoor kuuldesarvega käekotis
Miks tahab lugeja Marian Leatherby muinasjutte nii väga uskuda? Sest need õõnestavad pehmelt, kuid järjekindlalt piiri lubatu ja mõeldamatu vahel.
8 minutit -
Täiendus
Märt Väljataga artiklile „Tõlgetest raamatuaastal“ (27. III) lisatud tabelis on jäänud märkimata, et 1990. aastal pälvis tõlkeauhinna Enn Soosaare kõrval ka Anu Saluäär „Skandinaavia kirjanduse eestindamise eest“. Niisiis on kaks korda auhinnatud tõlkijaid üheksa, mitte kaheksa, ning rootsi keelest tõlkimist on auhinnatud kolmel, mitte kahel korral.1 minut
