
Kirjanduslikul jalutuskäigul tulevad esile paiga nähtamatud lood ja seosed, põimuvad omaenda kogemustega ja muudavad seeläbi kohataju.

Kui Bööma „Tumeruuge tuisukuu“ ei tee tumeduse talumist kergemaks, siis Kaarel B. Väljamäe „Surm ja saudade“ hämmastaval kombel teeb – tume on ses kogus helge.

Ilvi Liive-Roosipuu: „Ülikoolitasemel, süstemaatiliselt ja süvendatult saab eesti keelt ja kirjandust õppida veel ainult Eestis, mujal maailma ülikoolides enam mitte. See on üks väga kitsas koht, kus saab midagi ära teha vaid Eesti riik.“

Viibimine Tartus, vestlused siinsete inimestega ja väljasõidud ümberkaudsetesse rabadesse ei ole olnud mitte ainult inspireeriv, vaid ka elumuutev kogemus, tõdevad kaks Ühendkuningriigi kirjanikku.

Kristina Sabaliauskaitė romaanisarja „Silva rerum“ hästi kirjutatud avaosa äratab huvi varauusaegse Leedu vastu, ent teoses leidub ka paralleele Eesti ajalooga.

Kristina Sabaliauskaitė romaani „Silva rerum“ tegelaste usulised kahtlused ja hingelised heitlused iseloomustavad rohkem meie aega kui teoses kujutatavat XVII sajandit.

Eia Uus ei õpeta „Eluisus“, kuidas elada, vaid tuletab lugejale meelde, et elu juba ongi käes.

Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.