Toomas Siitan: „Varasemates muusikalugudes on tehtud selget vahet omal ja võõral. Oleme püüdnud seda ümber defineerida: see, mis meil on oma, ei oleks saanud tekkida ilma imporditud kultuuri põhjata.“
Rüdiger Safranski: „Ma armastan filosoofias seda, mis on kirjanduslik, ja kirjanduses seda, mis on filosoofiline. Niimoodi saab kirjutada ainult väljaspool ülikooli.“
Martin Heidegger kirjutab oma essees „Maailmapildi aeg” moodsa teaduse tunnusjoontest: „Õpetlane kaob. Ta vahetatakse välja uurija vastu, kes on seotud uurimisprojektiga. See ja mitte hoolitsus harituse eest annab tema tööle värske ilme. Uurija ei vaja enam koduraamatukogu. Ta on hoopiski pidevalt teel. Ta arutleb konverentsidel, täiendab ennast kongressidel. Ta seob ennast kirjastajate tellimustega. Need määravad nüüd, milliseid raamatuid tuleb kirjutada.“[1] Heideggeri diagnoos on kuidagi tuttav: teadlaste orienteerumine uurimisprojektidele ja ajamahukad…
Terviku tähtsustamine looduse tunnetamisel ning looduse mõjuga seotud ilu- ja ülevustunde väärtustamine teeb Kantist tänapäeva keskkonnahoiu ja keskkonnapsühholoogia valguses huvitava mõttepartneri.
Ahto Lobjaka tõlkedebüüt on söakas ja ta on heitnud kinda kogu senisele Heideggeri tõlketraditsioonile, tõlkinud ringi peaaegu kõik Heideggeri peamõistete varasemad eestindused.
Tõnu Õnnepalu tekstikorpust ümbritseb lai kirjanduslik, ajalooline, kultuuriline ja teoloogilis-religioosne pilvevöö, mille väljapuhastamine ja esiletoomine on ilmselt alles tulevaste kirjandusuurijate pärusmaa.
Tõnu Viik: „Harjumuspärase käitumisviisi muutmise vajadust rõhutavad ideed tunduvad suuremale osale ühiskonnast ja poliitilisele eliidile hullumeelsena.“
Ben Okri: „Looming algab kontaktist süvamõistusega ja oma pealispindse mina unustamisest.“
Kirjandusfestivali „HeadRead“ üks külalisi oli 2014. aastal ka Nigeeriast pärit briti prosaist ja luuletaja Ben Okri. Kirjanik esines toona ka kontserdisarjas „Heli ja keel“ koos helilooja Timo Steineriga ning pidas loengu Tartu ülikoolis. Eestis oldud aja viimasel õhtul jagas Ben Okri „Raadio ööülikooli“ saate mikrofoni ees mõtteid kirjanduse ja loomingu olemusest ning kirjeldas oma teed kirjanduse juurde.
1959. aastal sündinud Okri kirjutab inglise…
Baruch Spinoza ladinakeelse „Eetika“ täieliku tõlke ilmumine on oluline teetähis klassikalise filosoofilise kirjanduse eesti keelde jõudmisel. Tegu on uusaja filosoofia kanoonilise autoriga, teos on ratsionalistliku filosofeerimise stiili eredamaid näiteid. Koos René Descartes’i alustekstide tõlgetega saab eesti keeles nüüd mõningal määral jälgida uusaja ratsionalistliku tunnetusteooria ja metafüüsika kujunemislugu, sest Spinoza „Eetikat“ võib lugeda kui kriitilist vastust kartesiaanlikule keha ja vaimu dualismile.
Spinoza tekstidega on siiani saanud tutvuda sekundaarkirjanduse või inglise keelest tõlgitud…
Peter Trawny: „Martin Heideggeri kommentaarid „maailma-juutluse“ (Weltjudentum) kohta on ülimalt problemaatilised. See on Heideggeri filosoofia seisukohalt katastroof tänases päevas ja tulevikus.“
Enne „Mustade vihikute“ juurde asumist meenutagem, mis oli Martin Heideggeri mõtlemise kese. Ehkki seda on peaaegu võimatu teha nii lühikeses vormis, pakun välja lause teosest „Olemine ja aeg“: „Dasein’i „olemus“ on tema eksistentsis“.1 Heidegger rõhutab, et inimese puhul ei ole olemuslik ratsionaalsus, mõtlemisvõime vm sellelaadne omadus. Kõik…
Eelmisel aastal ilmusid esimesed Martin Heideggeri „Mustade vihikute“ köited („Schwarze Hefte“), mis heidavad uut valgust Heideggeri väga mõjukale filosoofiale. Iseäranis on teravdatud tähelepanu all tema seos kolme- ja neljakümnendate aastate Saksamaa poliitiliste oludega, samuti tema mõtlemise antisemiitlikud motiivid. Tõsi, sellised küsimused on Heideggeri filosoofiat rohkem või vähem alati saatnud, ent nüüd lugejatele kättesaavaks tehtud vihikud sisaldavad reljeefseid ülestähendusi juutide ja teiste rahvaste rollist…
Milline oli teie nägemus, kui töötasite Arvo Pärdi muusikaga?
Robert Wilson: Arvo Pärdi muusika on väga ainulaadne ja eriline … (katkestab hetkeks jutuajamise ja palub eemal seisvatel inimestel lahkuda). See on ka väga keerukas muusika, eriti selles töös. Selle lavastamine nõuab tohutut kontsentratsiooni: ma arvan, et ükskõik mida lavastaja siin ka teha üritab, see võib viia kõrvale muusika kuulamisest. Mul võttis pikalt aega, et leida midagi, mis võiks lavastusena muusikat toetada…
Kriitika on midagi kahtlast. Seda ainuüksi seetõttu, et kriitika lähtepunktiks on kahtlus. Kriitika peab tundma umbusu võtteid: tema esmasteks tööriistadeks on skepsis ja kahtlemine. Kriitika algasend oma objekti suhtes on negatiivne: ta on kutsutud oma objekti järele katsuma, küsimärgistama ja otsustavalt hindama. Tegema kõike seda, milleks kritiseeritav ehk üldse polnud mõeldud ja mida ta publikult parem üldse ei tahakski. Kas tegu on ikka sellega, mida meile näidatakse, kuulda antakse või…
Saatesarjal „Ajalik ja ajatu” on täitunud kümme aastat. Ülestõusmisaja eel vestlesime sellel puhul saate autori ja toimetaja Katrin Seppeliga.
Oled olnud saatesarja „Ajalik ja ajatu” juures algusest peale. Milles seisnes selle saate idee?
Religioonisaateid on Eestis teinud eri aegadel mitmed tegijad. Seegi pealkiri ei ole minu välja mõeldud. Minu ettekujutuses on see saade, mida oleme teinud koos režissöör Aile Ellmanniga, läbi ja lõhki kultuurisaade üldkultuurihuviga vaatajale. See ei ole misjoni-…
„Püha Tõnu kiusamise” „Püha Tõnu …” maailmas jääb Tõnu peaaegu tummaks, naeruväärseks, osutub vaimse elu aimduses üksildaseks ja avastab selle, et mõte ise, rahu ja süütuse ase, on mürgitatud.
I
Miks inimene on ja mis temast sõltub? Need on küsimused, mis ei juhata tingimata kinno. Võib-olla ei juhata nad kuhugi. Põhiküsimused viibivad tummalt oma algseisus, lakoonilise ja kõigutamatuna, nende mõte kõneleb harva. Teekonda mõtteni hoiab avatuna küsimise seisund, mille vägi toidab loomingut.…
Sügis ja kevad, üleminek valgusest pimedasse ja pimedusest valgusesse on alati ühe kummalise, vaikiva ärevusega seotud. Kusagil seal looduse teisenemise varjus liigutab ennast nähtamatu, miski, mis salaja katsub järele inimese jõud ja nõrkused, sest ka tugevad on vahel jõude.
Tähelepanek pole võib-olla üleliia täpne, minekud ja tulekud vältavad kogu aja, andmata põhjust nimetada mõnda hetke erilisemaks teisest. Ent käesolev sügis justkui kinnitab seda nähtamatut ärevust.
“Tabamata ime” filmiprojekt on kriitikutelt ja muidu arvajatelt ohtralt kiitust pälvinud. Sümpaatiat on tekitanud tegijate no budget põhimõtted ja palju kiidetud grupitöö vaim. Arvestades režissööri natuuriga kaasneva ego ja iseteadlikkuse kohustusliku osaga, on niisugune koostöövõime päris hea tulemus. Lähestikku seisvad ühe ala tegijad leiavad põhjust rivaliteediks ja altkulmu konkurentsiks palju sagedamini kui tugeva ühisrinde moodustamiseks. Usaldus ja suur sõprus on oluline väärtus, seda maksab filmiloojatel kindlasti ka tulevikuks hoida…“Tabamata ime”…
Eestlaste rahvuslikku ajalugu kujundanud Torino olümpiamängude üheks juhtmotoks oli mäletatavasti “Celebrate humanity”, paatost ja teatavat romantilist igatsust õhkav pealkiri maailma spordielu ühele vaieldamatule tippsündmusele. Eestikeelses tõlkes “Ülistame inimest” lisandus väljendile aga aktsent, mis andis sellele ootamatult fundamentaalse humanismiusu mõõtme.Olümpia kontekstis hakkab inimene iseendast suurelt mõtlema. See on koht, kus edu pandiks on inimloomuse suurimad voorused. Usk, ausus ja pühendumine võimaldavad avastada inimvõimete kriitilise piiri, parimal juhul kogeda selle piiri olematust.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Toomas SiitanErakogu
Rüdiger Safranski: „Filosoofial ei ole siiski mingit lõppu, sest eksistentsiaalsed filosoofilised küsimused jäävad: mida ma saan teada? Mida ma tohin loota? Kuidas ma peaksin elama?“Lesekreis / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
Joonas HellermaSillerkiil / CC4 / Wikimedia Commons
Oskar Luts andis „Kevade“ esimese osa välja 1912. aastal, millele järgnes teine osa aasta hiljem. Nii saab öelda, et tervikuna jõudis „Kevade“ esimest korda lugejateni 1913. aastal. Samal aastal ilmus ka Marcel Prousti romaanisarja „Kadunud aega otsimas“ esimene köide „Swanni poolel“ („Du coté de chez Swann“).„Kreutzwaldi sajand“ / Eesti Kirjandusmuuseum; Tundmatu autor / avalik omand / Wikimedia Commons
Kui Kanti esteetikas on loodus esmatähtis, siis pärast Kanti kujunes esteetika peamiseks objektiks inimkätega tehtud kunstiteos.Piia Ruber
Konstantin Päts oma mälestussamba pidulikul avamisel Tahkurannas. ERM Fk 2813:374
Eri aegade nägemine teeb Tõnu Õnnepalust ajaloolise mõtleja, omapärase lindprii, kelle kriitiline meel on võimeline purustama anakronisme ja naiivset ajaloo mõistmist.Dmitri Kotjuh / kotjuh.com
Tõnu Viik: „Tänapäeva probleem tulenebki sellest, et masinate ilmudes jäi suhtumine loodusesse samaks, aga see oleks tulnud uuest tehnoloogilisest situatsioonist lähtudes ümber mõtestada.“Piret Räni