Boris Veizenen
-
Andrei Kurkov, üks tuntumaid tänapäeva Ukraina kirjanikke ja Ukraina PEN-klubi president. Kurkovi teosed on tõlgitud mitmekümnesse keelde, eesti keeles eelnesid romaanile „Hallid mesilased“ „Võõra surm“ (2007) ja „Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“ (2014). Foto on tehtud 16. IX 2022 Hamburgis festivalil „Harbour Front“.Ulrich Perrey / dpa / ScanpixReisile mesilastega ehk Hallist tsoonist välja ja tagasi
Andrei Kurkovi „Hallide mesilaste“ tõlge jõuab meieni õigel ajal. Pealtnäha lihtsa olmeloo taga peitub keerukas mõtisklus sõja, eluvalikute ja inimloomuse üle.
6 minutit -
Jelena Tšižova pälvis romaani „Naiste aeg“ eest 2009. aastal Vene Bookeri auhinna, teos on seejärel tõlgitud mitmesse keelde. Romaani põhjal on valminud ka teatrilavastus. Tšižova 2017. aastal raamatufestivalil „Punane väljak“.Svklimkin / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsValu, armastus ja rääkimine
Jelena Tšižova romaan „Naiste aeg“ on väärtuslik leid lugejatele, kes soovivad raamatutest eest leida reljeefsed tegelaskujud ja olme, mida ei tee hubaseks kadunud aja nostalgia, vaid armastus.
5 minutit -
„Minu meelest on inetud asjad ilusad,“ täheldas Andrei Ivanov mullu talvel Uue Laine baaris ajakirja Estonian Literary Magazine fotosessioonil.Jacques-Alain FinkeltrocVabaduse ja vastuste otsingul Põrgumaal
Romaani „Õuduste teater“ groteskne ja ahvatlev lõbustuspark peegeldab halastamatu selgusega ühiskonna valupunkte.
5 minutit -
Aastatel 2017–2018 leidis üle Venemaa aset rida meeleavaldusi, millega nõuti korruptsiooni lõpetamist valitsuses ja võimuvahetust. Protesti sümboliks saanud kollane kummipart 26. III 2017 Tšeljabinskis toimunud miitingul.Daggets / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsMüstikalooris sotsiaalkriitika vangikongis nr 3
Kira Jarmõši raamatu suurimaks saavutuseks on omamoodi paradoks – näidata vanglas viibivat tavalist inimest ja samal ajal tõestada, et tavalisi inimesi ei ole olemas.
5 minutit -
Lühinägelik sõjaeelne prognoos vaenuliku mõtteviisi teenistuses
„Euroopa tango“ annab hea ettekujutuse, kuidas mõtlevad need Eestis elavad venelased, kes näevad kogu muud maailma peale Venemaa süngetes värvides, aga sinna naasta ka ei taha.
6 minutit -
Väga realistlikud unenäod
Aasta süngeimatel kuudel turgutage end sidrunitee, küüslaugu, mee ja Aleksei Salnikovi romaanidega.
5 minutit -
Vladimir Giljarovski poseeris Ilja Repinile maali „Kasakad kirjutavad Türgi sultanile kirja“ (1880–1891) tarvis. Giljarovski järgi maalitud kasakas lagistab naeru, peas valge papaaha ja seljas punane kuub.Wikimedia CommonsMoskva ja pisarad
XIX sajandi ajakirjanike kuningas Vladimir Giljarovski kõneleb oma Moskvast armastusega, olgugi et see armastus teeb tihtipeale valu.
6 minutit -
„Tramm tuleb. Fotol pole värvid eristatavad, aga ma näen neid tramme oma ettekujutuses – need on kollased ja punased. Hoburaudteevagunid värviti millegipärast pruuni tooni, aga trammid eredateks. Mäletan nende helinat,“ meenutab XX sajandi alguse Peterburi „Aviaatori“ peategelane Innokenti. Samast ajast pärit fotol on hobutramm Peterburi börsihoone ees.Wikimedia CommonsOlmemälestuste viraaž
Jevgeni Vodolazkini tundeline pilt revolutsioonieelsest Venemaast lohutab inimest tema surelikkuses ja asjade maailma kaduvuses.
4 minutit -
Luhtunud vampiiriprojekt
Aleksei Ivanovi sõnum on lihtne: ideoloogia teeb lolliks, rikub mõtleva inimese, tapab tema loomulikud soovid ja tungid. Lugu jätab aga soovida.
5 minutit -
Tatjana Tolstaja on väga populaarne ja mõjukas vene kirjanik.Prima VistaTaasavastatud Atlantis
Tatjana Tolstaja vaatab jutukogus „Taevane leek“ tagasi nõukogude minevikule, mille labase igapäevaelu tagant paistab hoopis teine, unistuste maailm.
5 minutit -
„Solženitsõn“ võhikutele
Erkki Vettenniemi raamat ei paku kuigi palju uut, kuid huvitavaks teeb selle eeskätt Soome ja Eesti ainulaadne perspektiiv.
5 minutit -
Nüüdseks oma mineviku varjuks saanud Elva on kunagi peale puhta looduse paelunud võimalusega kogeda kokkupuudet võõraga ja temalt õppida.ERM Fk 2804:64Dialoogivajadus „oma“ ja „võõra“ siltide kiuste
Kuidas on eri aegadel tajunud eestlased venelasi või venelased eestlasi ja Eestit?
4 minutit -
Riikka Pelo (1972) sai romaani „Meie igapäevane elu“ eest 2013. aastal Finlandia kirjandusauhinna.Liisa Takala / TEOSPesuehtne mittekohtumine
Riikka Pelo romaan „Meie igapäevane elu“ on oma loomult reekviem Marina Tsvetajeva mälestuseks: lugu luhtunud lootustest, enesepettusest ja hingepiinast.
4 minutit -
Nõukogude luule must auk
Nõukogude kirjandusele, eriti luulele, on saanud osaks halastamatu ja osalt teenimatu saatus. Pärast pikka perioodi, mil upitati ühtesid ja vaikiti maha teised, on paljude omaaegsete inimhingede inseneride teosed leidnud koha prügikastis. Parimal juhul heidetakse nende autorite üle põlastusega pooleks nalja: kuidas ikka võidi niimoodi kirjutada, kuidas saadi end järjekindlalt…5 minutit
