Iga kord, kui ma kuulen kedagi lausuvat, et „kultuuri olukorra lahendamiseks on tarvis rohkem eraraha kaasata“, haarab mu käsi Marxi „Kapitali“ järele. Huvitav, millises paralleeluniversumis need hobulausujad küll elavad? Ja kas nad tõesti arvavad, et ükski kultuuri- või kunstiasutuse juht pole viimase kolmekümne viie aasta jooksul selle geniaalse mõtte peale ise tulnud? Uskuge mind, kõik nurgatagused on läbi otsitud ja leitud on … näpuotsaga, midagi. Kui sedagi. Meil on mõned üksikud…
See aasta algas haridustöötajate tähtajatu streigiga, mis lõppes pärast seda, kui õpetajatele lubati 17 eurot palgatõusu ja hakata tegelema haridusleppega. Nüüd, sügisel, võime ajakirjanduses näha optimistlikke pealkirju „Ministeerium: haridusleppes on jõutud põhimõttelisele kokkuleppele“, „Hariduslepe on koos, paika said õpetajate karjäärimudel ja töötingimused. Kallas: järgmine etapp on poolte kinnitus“, „Õpetajad saavad neljaastmelise karjäärimudeli, igal astmel oma palk“, „Hariduslepe saadeti osapooltele allkirjastamiseks“ jne. Kas tõesti ongi streik täitnud oma eesmärgi ja kõik on…
Kõik sai alguse Eesti Päevalehe septembri lõpul ilmunud juhtkirjast „Näitlejad ei saa kunagi jõukaks, kui teater raha ei teeni“1, mis torkas silma oma erakordse asjatundmatusega. Tundmatuks jääda soovinud juhtajakirjanik jagab seal napakavõitu soovitusi, mil kombel teatrid peaksid senisest rohkem lisaraha teenima ja saaksid nõnda ise oma näitlejatel palka tõsta. „Teater peab hakkama ise märksa enam pingutama, et endale kasumit toota,“ ollakse juhtkirjas veendunud. Eeskuju vääriva näitena pakutakse välja Hispaania teater…
Lõppenud septembrikuu oli üks kõige soojemaid, mida inimesed on eales mõõtnud, kui mitte kõige soojem. Esialgsetel andmetel jäi see alla vaid eelmise aasta rekordkuumusele. See on järjekordne (peaaegu) purunenud rekord jadas, kus rekordid aina langevad nagu doominokivid.
Nullindate alguses sündinud inimesele ei kõla see teade ei uudse ega tähelepanuväärsena: temperatuurirekordid, eelkõige just eriliselt kuumad tulemused on tiksunud meie igapäevaelu taustal sünnist saati. Minu elu esimene suvi oli 2003. aastal, mil enneolematu…
Kultuuriministeeriumi kultuuris osalemise uuringu tulemused jäid suure suve, kärperalli ja maksufestivali varju, kuigi põhjust häbeneda ei ole – uuringu järgi osales 2023. aastal mõnel kultuurisündmusel või külastas kultuuriasutust 891 100 Eesti elanikku, kes on 15aastased või vanemad, mis teeb 79% rahvastikust. Kõige rohkem käidi kinos, kontserdil, teatris, muuseumis ja külastati kultuurimälestisi või spordivõistlusi.
Pole midagi öelda, eesti rahvas armastab oma kultuuri ja see armastus on ajas kasvanud, võrreldes 2020. aastaga kosus kultuurist…
Olen juba varateismeeast saadik usinalt osalenud kõikvõimalikel meeleavaldustel, alustades Pärnu maantee Rahva Raamatu sulgemise vastasest protestist aastal 2004 ning lõpetades vaba Tiibetit (2008) ja Ukrainat (2022), loomaõigusi (2007), õpetajate (2024) ja Tartu linna kultuuritöötajate palku (2023) toetavate meeleavalduste väisamisega. Olen allkirjastanud kümneid petitsioone, et ära hoida näiteks abielureferendumit (2021 – kas keegi seda kolli enam mäletabki?) ning katuseraha jagamist abordivastasele liikumisele (2020). Leidsin ühismeediast sedasama petitsiooni tutvustava postituse juurest omaenda meeleheitliku…
Umbes nädal tagasi esitles suurkorporatsioon Meta (kunagi tuntud kui Facebook) uusi liitreaalsuse prille Orion. Praeguse seisuga on prototüüpi toodetud umbes 1000 eksemplari ja kes teab, kas see kunagi ka laia tarbijaskonnani jõuab, ent arvata võib, et Zuckerberg ja teised sinnapoole oma samme seavad. Alles eelmisel aastal esitles Apple oma uut segareaalsuskiivrit Apple Vision Pro. Ei tea, kas neid tabab sama saatus, nagu õnnetuid Google’i prille, kuid näib, et…
Disainiauhindade pretendentide näitusel vaatasime naistega nõutult kohe tükk aega lopergusi metallist vigureid, mis osutusid kõrvarõngasteks. Tanel Veenre disainitud, materjaliks Boldi elektritõuks. Tallinna vanalinnast Pika tänava festivalilt jõudsid avalikkuse ette mune kõrva ja rinda ning mulda ja leibagi eheteks vormiva Kristiina Lauritsa looming, kus omakorda oli kasutatud Veenrest järele jäänud kunstkivikilde. Lauritsa taktika mõjub sümpaatsemalt kui töötajate sotsiaalkaitset ja jalakäijate heaolu eirava firma turundusmuinasjutt. Ometi pakub võlts ökopaatos meelerahu, umbes nagu…
29. augustil avaldas seltskond rahvusvaheliselt tegutsevaid filmiajakirjanikke petitsiooni, kus nõuti suurtelt filmifestivalidelt sekkumist süvenevasse probleemi. Nimelt on viimastel aastatel kõigi suuremate režissööride ja näitlejate ümber tekkinud nähtamatu PR-sein, millest läbimurdmine on järjest keerulisem. Ohtliku löögina vaba (filmi)ajakirjanduse pihta on vastutavad mainekujunduskehad haaranud kogu narratiivi enda kätte ja jälgivad, et planeeritud kavast ei tekiks ühtki kõrvalekallet. Täidetakse ainus kohustus festivali ees – suur pressikonverents – ja pärast seda meediale enam intervjuusid…
Naistevastane vägivald on ühiskonniti niivõrd normaliseeritud (loe: nähtamatu), et šokeerivaid uudiseid täis meediaruum kahjuks vaevalt enam kedagi üllatab. Naisi pekstakse, naisi vägistatakse, naisi pannakse põlema – ja ometigi näen nendele uudistele oma ühismeedias enamjaolt ikkagi naisi (ja teisi vähemusi) reageerimas valulikult (ja vihaselt). Sestap küsin: mis teil viga on, (cis-)mehed, et te tihti neil teemadel vait olete või üldse sõna ei võta? Kas tõesti on raske üles näidata ka kõige…
Mis ühendab Belgia arhitektide kavandatud Balti jaama ootepaviljoni ja Reet Ausi tehtud Eesti olümpiakoondise paraadvormi ning loodust linnas? See, et neid peetakse inetuks ja seetõttu sobimatuks.
Selle aasta Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) installatsioonikonkursi võitsid Belgia arhitektid Elisabeth Terrisse de Botton ja Matthieu Brasebin ootepaviljoni kavandiga „Aeg pole raisata“. TABi programmi on alati kuulunud eksperimentaalse installatsiooni püstitamine. See paviljon, mille rajamiseks kasutatakse ehitusmaterjalina tootmisjääke, plaanitakse avada 11. oktoobril. Ootepaviljoni vundament ja seinad tehakse…
Andsin kunstiakadeemias loengu, rääkisin noortele kunstnikele eksperimentaalkirjutusest, kontseptuaalsest kirjandusest. Vanasti, õieti veel mõne aasta eest meeldis mulle loovkirjutamise kursusel eriti seda teemat tutvustada: keele kasutamine konkreetse materjalina, tähenduslike üksuste kombinatoorika, vormi tühjendamine semantilisest sisust, tekst kui ühel võttel põhinev žest jne. Kas pole Apollinaire’i kalligrammid nunnud – ja Hugo Balli „Karawanet“ tahaks ise etelda, eks ole? On ju naljakas, kuidas vana Viini avangardist Gerhard Rühm loeb oma arvuluuletust „12“: „Drei,…
Elumuutvate juhtumustena tuuakse tihti esile armastus ja laste sünd. Nende sündmuste paituses kulgen juba kolmandat aastakümmet. Leidmaks värskust katsetatakse kõiksugu afääre, alkoholist loobumist, liitumist investorite kogukonnaga. Kahjuks pole seesinane äratanud vähimatki huvi. Nii on oht „anakroniseeruda“, irduda üldhuvitavast ja kaasaegsest. Jalustrabav jääb endisaega, piirdub Vaino Vahingu proosa, Tõnu Luige filosoofialoengute ja 1980. aastate keskpaigas 13aastase kivipallurina muusikakollektiivi Vanemõde kontserdile sattumisega.
Seal koges stagnaaja laps nii mõndagi: glämmi, hevi ja punki, aga…
Kärpehooajal on taas tulnud moodi rääkida vajaduspõhisusest. Milliseid toetusi krokodillid sööma hakkavad, pole veel täpselt teada, aga uudistest on läbi käinud muuhulgas vanematoetuse ülempiiri langetamine, ajutisele töövõimetusele sissetulekupõhise lae kehtestamine, kõrghariduse osaliselt tasuliseks muutmine ning kaugemas perspektiivis ka universaalsete lastetoetuste kaotamine.
See lähenemine on mõistetav. Sotsiaaltoetuste kärpimine sobib hästi paremerakondadele, kes eelistavad seda maksubaasi laiendamisele, sotsid saavad aga vähemasti öelda, et kärped ei taba kõige vaesemaid. Pealegi jätab viide vajaduspõhisusele rääkijast…
Paljusid heliloojaid (vähemalt neid, kes muusikat noodistavad) on tabanud šokk, sest noodistustarkvara Finale arendamine ja tugiteenuse osutamine lõpetatakse. Finale ei ole muidugi ainuke omalaadne, aga paljud heliloojad on seda eelistanud kui omas nišis kõige töökindlamat ja mitmekesisema valikuga, kuigi ehk mitte kõige lihtsamat programmi.
1988. aastal loodud noodistustarkvara Finale hoolde on paljud heliloojad usaldanud kogu oma elukaare teosed. Kui paarkümmend aastat tagasi oli Finale põhikonkurent Sibelius, siis viimase kümmekonna aastaga on…
Uus kooliaasta toob kaasa eestikeelsele haridusele ülemineku. See valitsuse otsus on kütnud üles palju kirgi ja vaidlused, kas tegemist on õige otsusega, ei taha vaibuda. Esmalt tõstatus paljude muu emakeelega lastevanemate seas küsimus, miks üldse peavad kõik lapsed eesti keeles õppima. Kardetakse sedagi, et kui eri emakeelega lapsed õpivad ühes klassiruumis, hakkavad kannatama eesti lapsed. Kõige suuremaks kitsaskohaks on osutunud aga õpetajate kesine keeleoskus: meil ei ole piisavalt eesti keelt…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Estonia teater on alustanud hoone kujundamist rahvuskultuuri lõpupeo paigaks.Rahvusarhiiv
Ainsad veed, kus Venemaa mereväe laevad end veel turvaliselt saavad tunda, on kodumaised jõed. Korvett Neeval.IMAGO/SNA / Scanpix Baltics
Mehhikos on iidsest ajast teatud, et päikeseni küündimiseks on parimad terava ja kuldse tiputa püramiidid. Aga Eesti spordis?Dennis J. Jarvis / Wikimedia Commons
Mängu „kelle andmed on õiged“ klassika! Kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar Delfis (Kohe selgub, 25. IX): „Plakat kajastas miinimumi tõusu, aga erinevatel aastatel on antud palgavahendeid lisaks peale miinimumi ka. Seda seal plakatil ilmselgelt ei olnud.“Teatriliit
Kui uus kvaliteet saabub õuele, saab lõpuks õu teda täis. Viimasele vabale krundile peab tulema ehituspood, kust naabruskond saaks osta kõik kvaliteedi hoidmiseks vajaliku.Piia Ruber
Washingtonis tõestatud: juhtide enesedistsipliin ja korraarmastus on parim rohi majaväliste ohtude vastu parlamentaarsele riigikorrale. Vähe rohtu, palju ohtu.Jose Luis Mangana / AP / Scanpix
Kes teeb tööd, kui kõik on selletagi vabad ja õnnelikud?Anni Õnneleid / Õhtuleht / Scanpix
Piia Ruber