Haridusministeeriumis on valminud määruse eelnõu, kus sõnastatakse nõuded üldhariduskoolide õppe- ja kasvukeskkonnale. Sealt leiab palju tervitatavat. Näiteks öeldakse, et koolis tuleb kujundada keskkond, mis hoiab ja tugevdab õpilase tervist, seal peab olema koht rataste jaoks ning kooli maa-alal peab liiklemine olema korraldatud turvaliselt. Kuid eelnõu seletuskirjaga nõutakse muu hulgas sedagi, et kooliõue muru/hein jms peab olema mõistliku kõrgusega ja soovitavalt pügatud, et lapsed seal joostes ei komistaks ega kukuks ning…
Institutsionaalset: kahe nädala eest valis kirjanike liit uue eestseisuse. See sai eelmisest noorem, ehkki mitte senistest üks nooremaid. Näiteks on nüüdse eestseisuse noorim liige märksa vanem kui oli Jan Kaus liidu esimeheks saades. Ent arvestades, et meie eestseisuse keskmine vanus on 49 ja EKLi liikme keskmine vanus 60,6 aastat, on tegu ikkagi vaat et noortevalitsusega. Suures maailmas on asjad teisiti: maakera elaniku mediaanvanus on Worldometeri andmetel 30,9, aga riigijuhtide keskmine…
Mõne nädala eest sai teatavaks, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) leiab, et nende hooneid ei tohi pildistada ja filmida. Põhjenduseks on ikka see „muutunud julgeolekuolukord“, mille alla saab paigutada vajalikud, ent võimuliialdustest tiined piirangud ning suisa demagoogia. Nagu koroona-aastatelgi, soovitakse taas kärpida tegevust avalikus ruumis „turvalisuse ja isikute õiguste tagamiseks“. Antud juhul teeb olukorra naeruväärseks teatav annus naiivsust. PPA füüsilise turbe teenuse juhtivametnik Jaak Luksepp: „Eesmärk on, et pildi- või…
President Kersti Kaljulaid pidas Tallinn Music Week’i (TMW) konverentsil rohkete välisdelegaatide ees sütitava kõne. Ta alustas naljaga, et TMW fookusmaad on tänavu õigusega Ukraina ja Taiwan – mõistetav, sest kui Venemaa saab oma tahtmise, siis saab ka Hiina –, aga Kanada … Ainult Taani on veel puudu! Naerdi. Praegusel segaduse ajal peabki naerma, kuidas muidu. Tänavusel TMW-l käsitleti palju ebamugavaid teemasid. Kuidas saada hakkama ajal, kus kõik senised liitlassuhted ei ole…
19. märtsil asutati MTÜ Eesti Naiskirjanduse Selts. Põhikirja järgi on seltsi eesmärk „naiskirjandusliku kultuuri arendamine, naiskirjanduse nähtavuse suurendamine, loometegevuse soodustamine ja toetamine, naiskirjanike huvide ja õiguste kaitsmine niihästi Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil“. Seltsi üks esimesi algatusi oli naiskirjanduse auhinna asutamine.
Eesti kirjandusauhinnad on meeste poole kaldu, see ei ole saladus. Naiskirjanduse auhinna žürii vaatluse all on eelneva kalendriaasta jooksul ilmunud algupärased romaanid, jutustused, novelli-, luule- ja esseekogud, mille on loonud naisautor ning…
Ahh, kevad on käes, linnukesed laulavad, põllumajandusministriks on meesterahvas, kes on puid riita ladunud – ja lehma, ehk isegi siga (?) oma silmaga näinud – ning umbes 10–20 protsendil Eesti valimisõiguslikest elanikest (see on ligi 140 000 inimest) on ära võetud KOVi valimise õigus. Mida sa, hing, veel tahad? Iroonia irooniaks, aga päris kurb on see pilt, mis viimastel nädalatel uudiseportaale on ilmestanud. Veel kurvem aga reaalsus, millest need pildid…
Üks märkimisväärsemaid ilminguid Donald Trumpi teisel ametiajal on kiirus, millega suur osa USA tehnoloogiasektori liidreid on tõtanud kuningale truudust vanduma. Paljude ülikoolide, traditsioonilise ajakirjanduse jms institutsioonide kintsukaapimise juures võib kahtlustada „ennetavat kuuletumist“ – on ju Trump lubanud viktororbánlikult talle vastumeelsed asutused hävitada. Tehnoloogiahiidudega on aga lugu teine. Nemad pöördusid Trumpi suunas juba valimiskampaania ajal. Maailma rikkaim mees, Tesla, SpaceX ja Twitteri omanik Elon Musk toetas Trumpi tagasivalimist otse (ligi 300…
Aprillist tööle asuv Paide muusika- ja teatrimaja uus direktor Külliki Aasa andis teada, et ei plaani taaskäivitada nende katuse all ja alluvuses tegutsenud Paide teatrit.1 Ja nagu enne kohalike omavalitsuste valimisi pahatihti juhtub, et soovi ka Paide linnapea Kaido Ivask praegu mingit selget seisukohta võtta, vaid tahab jätta raske otsuse uuele linnavõimule pureda ja puurida. Seega kuni sügiseni võtab maad vaikelu. Olukord, kui Paides (vähemalt mõnda aega) enam teatrit ei…
Kui kõrval kirjutab Anders Härm globaalsest tehnofeodalismist, siis meie väike vabariik on astunud tubli sammu sügavamale jälgimisühiskonda. ERRi uudisest võib lugeda, et riik kavandab üle-eestilist näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrku ja et politsei- ja piirivalveamet arendab koostöös siseministeeriumiga isemõõtvat politseisõidukit, mis tuvastab liiklusrikkumised patrullautos olevast jälgimisseadmest.
Kuidas oleme jõudnud ühisest arusaamast, et Aldous Huxley hea uus ilm ja George Orwelli tõeministeerium on ühemõtteliselt õudusunenäolised düstoopiad, mõtteviisini, et riik jälgib tehisaru abil…
2023. aastal avaldas Giánis Varoufákis raamatu „Tehnofeodalism. Mis tappis kapitalismi?“, kus ta väidab, et 2008. aasta majanduskriisi järel keskpankade ja valitsuste tehtud valed otsused – rahatrükk koos madala intressimäära ja brutaalse kokkuhoiupoliitikaga – on viinud sisuliselt kapitalismi lõppemiseni traditsioonilises mõttes. Selle asemel on kujunenud välja uus tehnofeodalistlik maailm, kuna juurde trükitud 35 triljonit dollarit jagati väikese intressiga laenudena üksnes suurtele pankadele ja tehnoloogiaettevõtetele, see aga suurendas majanduslikku ebavõrdsust veelgi. (Varoufákise…
Oleme harjunud Eestist mõtlema kui väikeriigist. Seda Eesti kahtlemata on: väike maa, vähe rahvast. Niisamuti oleme harjunud eesti keelest mõtlema kui väljasuremiskursil väikekeelest, liivlaste kurbus kuklas.
Ometi on K. J. Petersoni unistus keelest, mis laulutuules endale igavikku otsib, ju täitunud. Maakeelest sai sada aastat pärast Kristjan Jaagu õhkamist täisväärtuslik kirjakeel – teaduse, seaduse, ilukirjanduse keel. Veel sajand hiljem on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikke keeli, võrdne arvult palju suuremate rahvaste omaga.
UNESCO…
Kui „Keelesaate“ ERRist kadumise mure peale kinnitasid tolle nõukogu esimees Rein Veidemann ja Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts Sirbis1, et keelejutud võetakse ette muudes saadetes, ei mõjunud see kuigi veenvalt. Kas on aga saatejuhtidele eestikeelse raamatu 500. aastapäeva puhul käsk kätte antud või teevad nad keeletööd möödaminnes nagu köstrid meie kultuuriloos sajandeid2, aga keelejuttu kuuleb tõesti rohkesti. Muu hulgas on keel Vikerraadios olulisemal kohal kui seni Kaja Kärneri vestlussaates „Kajalood“ (nt…
Pildikesed Lvivist Washingtoni Valge Maja ovaalkabinetis aset leidnud kohtumise aegu
Vanem meesterahvas astub Metšnõkova peatuses trammi, võtab istet. Tramm veereb mööda Lõtšakivskat kesklinna poole. Mees vaatab aknast välja, käes üks punane roos.
Naine aitab oma ratastoolis abikaasal (tal pole enam jalgu) üle uksepiida saada. Ta pole ainus jäsemeteta veteran. Enamasti ei julgeta temasugustele silma vaadata, kui nad tänavanurgal oma papist siltidega seisavad. Mõnel pole kätt. Mõnel pole jalga. Veteran ei täna oma…
Märts on emakeelekuu. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis suisa 243 emakeelt1, millest suurim on muidugi eesti keel ja sellele järgnevad vene, ukraina, soome, inglise ja läti keel. Emakeelte seas on niisuguseidki, mida ei räägita – viipekeeled.
Eestis on rahvaloenduse andmetel 1464 viipekeele kasutajat, kellest 754 kasutab seda emakeelena ja 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena 480 inimest. Kas niisugune hulk keelekasutajaid on piisav, et peaks mõtlema selle keele õpetamise…
Mida kirjutada hetkel, kui eesti meediaruumi on tabanud monomaanilise hulluse hood? Tuulikud maal ja tuulikud merel, tehisaru ja arenguhüpped, Trump ja Putin või Pump ja Trutin, rohepööre („Rahvas, raibe, söögu rohtu!“. Tõsi on, värske kraam on ikka parem kui kuivanud heinad.) Kõike kütavad tagant helge tuleviku prohvetid. Kohati tundub, et oled sattunud radikaalse ususekti päevi kestvale koosolekule. Oma panusena meenutan mõnda asja, mis meelest kipuvad minema.
Esimene. Tehisaru juhitavat maailma ei…
Viimasel ajal olen mõelnud palju eesti keele peale: see tekitab mitmeid kaksipidiseid tundeid. Ühelt poolt teeb mind kurvaks, et inimesed tarvitavad keelt järjest lohakamalt ja justkui mõtlematult: keeletundliku inimesena häirib mind, kui kohtan eestikeelses tekstis selliseid anglitsisme, mida ma ise ei kasuta. Kohati tundub, et aset on leidmas mingi semantiline entroopia. Selle tagajärgi ei pea pikalt mõistatama. Juba mõnda aega olen hakanud ära märkima enda jaoks ka n-ö vanamoodsaid sõnu,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.