Aasta lõpus sai jälle tutvuda igat masti kokkuvõtete ja soovituslike nimekirjadega teatri, kirjanduse, filmi, muusika jm vallas. Lihtsustatult, nn eksperdid jagavad oma arvamust tähelepanu väärivatest fenomenidest ja artefaktidest kohalikul kultuuriväljal. Vot ei teagi, kas asi on minus, aga teatrit puudutavate muljete lugemine ajas kulmu kipra küll ja seda kohe mitmel korral. Nimelt tuleb välja, et kogu eesti teatri mitmekesisuse kiuste soovitavad nn eksperdid peaaegu konsensuslikult a) suurte teatrite toodangut ja…
Donald Trump ei raisanud ametisseastumise päeval aega. Lisaks korraldusele anda Kapitooliumi ründamises süüdimõistetutele armu, taganeda Pariisi kliimakokkuleppest ja nimetada ümber Mehhiko laht jõudis ta ette võtta ka arhitektuuri. Nimelt allkirjastas ta kava, mille eesmärk on edendada ja tutvustada riigihoonete ilusat arhitektuuri. 60 päeva jooksul peavad ametnikud tegema ettepanekuid, kuidas luua esinduslikke riigihooneid, selliseid, mille arhitektuur arvestab piirkonna ja traditsioonidega ning järgib klassikalise arhitektuuri põhimõtteid. Eesmärk on luua meeliülendav ja ilus…
Ühe presidendi ametiaega mahub terve ajalooõpiku jagu sündmusi. Globaalne pandeemia, rekordinflatsioon, sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas, abordiõiguse kaotamine ja rassismivastased protestid, orkaanid ning enneolematud metsatulekahjud – selline oli viimase USA presidendi kaasavara. 20. jaanuarist on Ameerika Ühendriikide presidendiks uuesti Donald Trump, kelle äärmuslikud valimislubadused – massiväljasaatmistest kogu maailma vastu kaitsetollide kehtestamiseni – on paljud analüütikud ärevusse ajanud. Ent võib-olla tasub muretseda rohkem nende tegude pärast, mida pole praegu ette näha veel…
Los Angelese hiigeltulekahjudes langes tuleroaks peale kõige muu helilooja ja muusikauuendaja Arnold Schönbergi (1874–1951) arhiiv, sealhulgas mõned käsikirjad, originaalpartituurid ja redigeeritud-trükitud noodid helilooja hilisromantismi helitöödest dodekafoonia meistriteosteni. Samuti jäid tulle fotod, kirjad ja raamatud ning arvatavasti kõik mälestusesemed, mis olid Schönbergiga Viinist 1933. aastal USAsse rännanud ja temast sinna maha jäid. Suurem osa käsikirju viidi õnneks 1990ndate lõpul Viini Arnold Schönbergi keskusse.
Helilooja 83aastane poeg Larry Schoenberg, kes paraku kaotas tulemöllus…
Olukorras, kus konservatiivne hüsteeria on taas meedia üle valanud tavapäraselt nõmeda jauramisega ühe telesaate pärast, hakkas mind sügavalt huvitama selle fenomeni psühholoogiline mõõde. Ultrakonservatiivide näol on tegemist seltskonnaga, kellele näib, et nende vastasleer koosneb vikerkaarevärvilistest lumehelbekestest, kes iga asja peale solvuvad ja tahavad nende sõnavabadust piirata ning pehmeid väärtusi kehtestada. Kõik on liberaalid ja kommunistid (nagu see oleks üks ja seesama), kes kõikvõimalikelt onu Heinodelt, religioossetelt fanaatikutelt ja ultrarahvuslastelt nende…
Sel nädalal esitleti Suurbritannias uut kahenaelast münti. Kui mündi ühel küljel on kujutatud praegust riigipead Charles III, siis teine on pühendatud George Orwellile, kelle surmast möödub tänavu 75 aastat. Orwelli loomingut sümboliseerib mündil silm, mille vikerkest ja pupill meenutavad kaamera objektiivi. Vikerkestale on kirjutatud romaanist „1984“ pärinev tsitaat „suur vend valvab sind“. Teine kuulus tsitaat on mündi serval: „on olemas tõde ja on olemas vale“ (Tõnis Arro, Tiit Kusnetsi ja Rünno…
Parema uue aasta hakatuseks andsid kõik riigi eeslauljad ettevaatliku optimismitooniga soovituse, et kadugu kõik hirm ja kartus. Eristagem hirmu ja ohtu. „Hirm halvab, aga kindel tegutsemine aitab minna ohust mööda,“ selgitas president uusaastakõnes. Hirm ei ole hea abimees, sekundeeris õiguskantsler ja küsis lootusrikkalt: „Äkki ergutavad lootus ja kindlustunne ühes faktide ausa ja erapooletu esitamisega paremini tegutsema?“
Faktid on muidugi hirmust paremad, aga hirm see-eest olnud inimliigile evolutsiooniliselt kasulik ning sügavale inimese…
Peagi saabuval 2025. aastal möödub esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest 500 aastat, mis väärib tähistamist. Seetõttu on järgmine aasta nimetatud eesti raamatu aastaks. Eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele auväärset tähtpäeva märgitakse erilaadsete näituste, trükiste ja üritustega 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026.
Raamatuaasta keskne koordineerija on Eesti Kirjanduse Selts, kuid seda plaanivad tähistada paljud teisedki asutused ja organisatsioonid üle Eesti: mitmesuguseid ettevõtmisi on korraldajate tööplaanides juba üle 80. Hõlmatud on nii raamatu…
Kui vaadata tagasi lõppevale teatriaastale, hakkab sealt silma kalandusteema harjumuspäratu esiletõus. Tõsi, vaal pole kala, vaid vee-eluline imetaja, aga tühja sellest, majanduslikku kasu osatakse nende püüdmisest (täpsemalt: küttimisest) ikkagi lõigata. Aasta ühes tipplavastuses, Ekspeditsiooni „Leviaatanis“ (lavastaja Lauri Lagle), on leidnud osavalt põimuvat kasutamist Herman Melville’i vaalajälitusromaan „Moby Dick“ ja piiblist pärit lugu lisaks muudele sõiduvahenditele ka vaala kõhus reisinud Joonast. „Moby Dickist“ on juttu ka Rakvere teatri valusalt vajalikus „Vaalas“…
Käisin Helsingi raamatulaadal ja ostsin sealt sotsioloog Riie Heikkilä raamatu „Miksi lakkasimme lukemasta?“. Selle teemaks on lugemise allakäigutee, nii Soomes kui ka laiemalt Euroopas. Raamat näitab, et allakäik on vähemalt Euroopas universaalne nähtus ja algas näiteks Soomes hiljem kui mujal, aga siiski juba 1980. aastatel. Lugejate kuldpõlvkonnad on seal sündinud 1940. ja 1950. aastatel ning kõik järgmised loevad üha vähem . Soomlased väidavad ka, et nende kuulsad PISA-võidud põhinevad just lugemise…
„Eesti poliitikakogukond on teinud kurikuulsalt halba tööd meie teadlaste aitamisel kliimamuutuste sõnumi edastamisel meie kodanikele.“ „Sõnum Eesti poliitikutelt on olnud kauge selgest, puhtast ja ühehäälsest häälest, mis ütleks, et me ise peame end eemaldama saastavatest tehnoloogiatest. Riik kannatab nüüd majanduslikult ja see on ka meie poliitikakogukonna süü.“
Need laused on muidugi parafraas Eesti olümpiakomitee presidendi Kersti Kaljulaidi öeldust, kus teadlased ja teadlaskond on asendatud poliitikute ja poliitikakogukonnaga. Kaljulaid, teadagi, heitis kivi…
Mõni aeg tagasi puhkes ühismeedias tuline arutelu selle üle, kas eesti räpparil nimega AG oli ikka õigus postitada Tiktokki video, kus ta istub Ryanairi lennukis ning pööritab lohutamatult nutva beebi peale silmi. Oli neid, kes räppari kitsarinnalisuse ja empaatiavõime puudumise üle ainult irvitasid, ja neidki, kes kaitsesid lapsevanemate õigust minna väikelapsega reisile, aga terve hulk kaasmaalasi arvas tõsimeeli, et räpparil on õigus – titega ei peaks teiste närvide rikkumiseks lennukisse ronima!…
Juba ammu enne detsembri algust võis poes näha advendikalendreid. Erinevalt näiteks Leibnizi kuulsatest monaadidest on neil kenasti ka aknad olemas (mille taga peitub enamasti šokolaad). Kui vanasti lõid advendikalendrid meeldivat jõuluootust, siis nüüd tekitavad need enamasti hoopis teisi tundeid. Kuid mõistagi on küsimus tegelikult palju laiem: kalendrid kui sellised on iidne muinastehnoloogia.
Enamasti on igas kultuuris oma viis aega tükeldada. Kalender, olgu see siis karp rituaalset šokolaadi, rebitavate lehtedega kaustik või…
Soome on tundunud ikka nagu parem Eesti: mitte just Atlantis ega ka Shangri-La, ent sisukas, tarmukas ja hooliv. Soomlastelt oleme saanud kolmejalgse tabureti ja „Kalevala“ vennapoja, Nõukogude süvaperioodil kapitalismiarmastuse, aga ka kelmikama saunakultuuri ning igal ajal innustavat arhitektuuri, muusikat ja moodsaid mõttevoolusid. Äsja PÖFFil linastunud Soome menubändist Dingo rääkiv „Levoton Tuhkimo“ ehk „Rahutu Tuhkatriinu“ ja mulletirohke „Ohjus“ ehk „Rakett“ panid põlvkonnafilmidena põhjaeestlase lihtsusest hoolimata heldima – see oli ja on…
Olen selle riigi, maailmajao ja planeedi kodanikuna mõnevõrra mures selle pärast, mis on saanud meie pühadest. Tundub, et pühades pole enam midagi püha – midagi erilist. Päevast päeva käib mingi tähistamine ning tähtpäevad on asendunud tähistamistsüklitega, globaalsete piduperioodidega, mille vahel jääb vaba hingamise aega järjest vähemaks ning mille kulgu reguleeritakse meie eest ja kuskilt mujalt. Globaalse ületarbimise ning selle pideva turundamise surve surub „tavalised“ päevad kalendrist üleüldse välja ja asendab…
Vanas Nokias on mul foto Maidanilt 2014. aasta kevadel, kus muude rajatiste sekka oli püsti pandud loosungite torn. Suur sinikollane loosung sellel kuulutas „Любим русских, презираем Путина“ ehk „Armastame venelasi, põlgame Putinit“. Praeguses telefonis on mul värske foto Kiievi raamatupoest Sens, kus kutsutakse ukraina keeles üles venekeelseid raamatuid annetama. Üleskutse all on ära toodud sarkastiline skaala, kuidas russofoobiat mõõta: ebapiisav – salajane – tajutav – kuri – äge – veendunud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.