Kui vaadata tagasi lõppevale teatriaastale, hakkab sealt silma kalandusteema harjumuspäratu esiletõus. Tõsi, vaal pole kala, vaid vee-eluline imetaja, aga tühja sellest, majanduslikku kasu osatakse nende püüdmisest (täpsemalt: küttimisest) ikkagi lõigata. Aasta ühes tipplavastuses, Ekspeditsiooni „Leviaatanis“ (lavastaja Lauri Lagle), on leidnud osavalt põimuvat kasutamist Herman Melville’i vaalajälitusromaan „Moby Dick“ ja piiblist pärit lugu lisaks muudele sõiduvahenditele ka vaala kõhus reisinud Joonast. „Moby Dickist“ on juttu ka Rakvere teatri valusalt vajalikus „Vaalas“…
Käisin Helsingi raamatulaadal ja ostsin sealt sotsioloog Riie Heikkilä raamatu „Miksi lakkasimme lukemasta?“. Selle teemaks on lugemise allakäigutee, nii Soomes kui ka laiemalt Euroopas. Raamat näitab, et allakäik on vähemalt Euroopas universaalne nähtus ja algas näiteks Soomes hiljem kui mujal, aga siiski juba 1980. aastatel. Lugejate kuldpõlvkonnad on seal sündinud 1940. ja 1950. aastatel ning kõik järgmised loevad üha vähem . Soomlased väidavad ka, et nende kuulsad PISA-võidud põhinevad just lugemise…
„Eesti poliitikakogukond on teinud kurikuulsalt halba tööd meie teadlaste aitamisel kliimamuutuste sõnumi edastamisel meie kodanikele.“ „Sõnum Eesti poliitikutelt on olnud kauge selgest, puhtast ja ühehäälsest häälest, mis ütleks, et me ise peame end eemaldama saastavatest tehnoloogiatest. Riik kannatab nüüd majanduslikult ja see on ka meie poliitikakogukonna süü.“
Need laused on muidugi parafraas Eesti olümpiakomitee presidendi Kersti Kaljulaidi öeldust, kus teadlased ja teadlaskond on asendatud poliitikute ja poliitikakogukonnaga. Kaljulaid, teadagi, heitis kivi…
Mõni aeg tagasi puhkes ühismeedias tuline arutelu selle üle, kas eesti räpparil nimega AG oli ikka õigus postitada Tiktokki video, kus ta istub Ryanairi lennukis ning pööritab lohutamatult nutva beebi peale silmi. Oli neid, kes räppari kitsarinnalisuse ja empaatiavõime puudumise üle ainult irvitasid, ja neidki, kes kaitsesid lapsevanemate õigust minna väikelapsega reisile, aga terve hulk kaasmaalasi arvas tõsimeeli, et räpparil on õigus – titega ei peaks teiste närvide rikkumiseks lennukisse ronima!…
Juba ammu enne detsembri algust võis poes näha advendikalendreid. Erinevalt näiteks Leibnizi kuulsatest monaadidest on neil kenasti ka aknad olemas (mille taga peitub enamasti šokolaad). Kui vanasti lõid advendikalendrid meeldivat jõuluootust, siis nüüd tekitavad need enamasti hoopis teisi tundeid. Kuid mõistagi on küsimus tegelikult palju laiem: kalendrid kui sellised on iidne muinastehnoloogia.
Enamasti on igas kultuuris oma viis aega tükeldada. Kalender, olgu see siis karp rituaalset šokolaadi, rebitavate lehtedega kaustik või…
Soome on tundunud ikka nagu parem Eesti: mitte just Atlantis ega ka Shangri-La, ent sisukas, tarmukas ja hooliv. Soomlastelt oleme saanud kolmejalgse tabureti ja „Kalevala“ vennapoja, Nõukogude süvaperioodil kapitalismiarmastuse, aga ka kelmikama saunakultuuri ning igal ajal innustavat arhitektuuri, muusikat ja moodsaid mõttevoolusid. Äsja PÖFFil linastunud Soome menubändist Dingo rääkiv „Levoton Tuhkimo“ ehk „Rahutu Tuhkatriinu“ ja mulletirohke „Ohjus“ ehk „Rakett“ panid põlvkonnafilmidena põhjaeestlase lihtsusest hoolimata heldima – see oli ja on…
Olen selle riigi, maailmajao ja planeedi kodanikuna mõnevõrra mures selle pärast, mis on saanud meie pühadest. Tundub, et pühades pole enam midagi püha – midagi erilist. Päevast päeva käib mingi tähistamine ning tähtpäevad on asendunud tähistamistsüklitega, globaalsete piduperioodidega, mille vahel jääb vaba hingamise aega järjest vähemaks ning mille kulgu reguleeritakse meie eest ja kuskilt mujalt. Globaalse ületarbimise ning selle pideva turundamise surve surub „tavalised“ päevad kalendrist üleüldse välja ja asendab…
Vanas Nokias on mul foto Maidanilt 2014. aasta kevadel, kus muude rajatiste sekka oli püsti pandud loosungite torn. Suur sinikollane loosung sellel kuulutas „Любим русских, презираем Путина“ ehk „Armastame venelasi, põlgame Putinit“. Praeguses telefonis on mul värske foto Kiievi raamatupoest Sens, kus kutsutakse ukraina keeles üles venekeelseid raamatuid annetama. Üleskutse all on ära toodud sarkastiline skaala, kuidas russofoobiat mõõta: ebapiisav – salajane – tajutav – kuri – äge – veendunud…
Veel pole ununenud, kuis ühiskondlik-poliitiliste kirgede pöörises sai erututud kergelt ja kiiresti. Lapsena, kui Lagle Parek ja MRP-AEG alustasid stalinismiohvrite mälestussamba toetusallkirjade kogumist, nakatas patriootiline tuhin, mis vältas võõrvägede väljaviimiseni. Hiljem on esinenud ülekeemist sotsiaalpoliitilistel teemadel, ebavõrdsusele ja kihistumisele mõeldes. Siinsamas veerus olen aastate eest teatanud, et tunnen endas tärkavat juunikommunisti. Ent sügisel, loovisiksuste meeleavalduste aegu, kogesin letargiat.
Muidugi, ka personaalselt sest sundusest vabana pole raske tajuda, et 1290 euroga kuus,…
Ei möödu päevagi selleta, et keegi tuttava kultuurirahva hulgast ei valutaks ühismeedias südant kärpepoliitika tõttu ärajäetud näituste, etenduste või lausa tegevustoetuse kaotuse pärast. See, mis praegu eesti kultuuris kärbete tõttu toimub, on kirjeldamatult õudne ning tõik, et kultuurministeerium vähendas tantsuteatrite Fine5 ja Sõltumatu Tantsu Lava toetust ning jättis Eesti Tantsuagentuuri (ETA) lausa tegevustoetusest ilma, on lihtsalt uskumatu!
Alustan sellest: minu jaoks oli ETAs tantsu õppimine pöördeline protsess ja elusündmus, tänu millele…
Rahvusooperi uue ooperi laboratooriumi toetatakse 1,2 miljoni euroga, et 2026. aasta kevadel saaks esietenduda esimesed tuliuued lühiooperid. Kaasatud on 12 inimest, kellest moodustuvad asjatundjate välja valitud kolmeliikmelised, heliloojast, libretistist ja lavastajast/dramaturgist koosnevad tiimid. Eesmärk on omamaise muusikateatri elavdamine, ajakohastamine ning uue põlvkonnaga kokkuviimine. Kaasatud on ka lauljad ja tehniline personal, et aidata juba eos leida vastus tekkivatele küsimustele. Idee autorid loodavad, et nimetatud algatus haarab kaasa mitmekülgsed loovisikud ja sellega…
Ühel päikeselisel Los Angelese pärastlõunal vestlesin ma pool tunnikest ühe vabakutselise kunstnikuga sellest, miks ta toetab Donald Trumpi. Tema loos oli nii mõndagi arusaadavat: ta oli pandeemiaaegse abiraha kokkukuivamisel kaotanud suure osa oma klientidest, pidanud hüppeliselt kasvanud üürihindade tõttu kolima mere äärest Hollywoodi ühiselamusse ning kirus kõikjal pitsitavat inflatsiooni. Siiski oli keeruline mõista, mis võiks olla ühist mustanahalisel California kunstnikul ja Ameerika ühel põhjalikumalt dokumenteeritud rassistil, kes juhtumisi on ka…
Aastalõpp läheneb. Kohalikes omavalitsustes koostatakse uut eelarvet ja vaieldakse kuluridade üle. Tulemas on valimised, seetõttu on eriti oluline tähele panna, milliseid investeeringuid teha kavatsetakse, mida rajada plaanitakse ja millise linnaruumi need otsused endaga kaasa toovad. Uurida tasub ka, kas selles linnas ja ruumis, mis seeläbi avaliku raha eest sünnib, on ikka arvestatud kõigi linlastega, koheldud lapsi, noori ja täiskasvanuid, vanu ja noori, naisi ja mehi kui võrdseid. Linnaruumi loomine algab…
Kirjanikele on ikka sambaid püstitatud, mõnele lausa eluajal. Erinevalt riigijuhtide, poliitikute või kindralite sammastest on neil olnud üldiselt üsna rahulik saatus. Kui muidugi jätta kõrvale iga uue samba puhul korduvad väitlused selle üle, kas see sai ikka kunstiliselt kõva. Eestis aeti esimene tõsine skandaal püsti vist alles Juhan Smuuliga. Probleeme on aga ikka olnud ja mitte ainult Eestis.
Kirjanik on kirjanik ja kirjanik on ka inimene, kellel on oma maailmavaade, arusaamad…
Pingete tõttu Estonia teatri juurdeehitise ümber on saanud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirjast õudusunenägu. Kuigi raskusi on ilmnenud teistegi valitud objektidega, oli Estonia juurdeehitise puhul kohe selge, et vastuolud seadustega on kõige suuremad, ent soovi kompromiss või muu lahendus leida pole.
Kui tahta lahendada Estonia praktilisi ja vägagi tõsiseid saali akustika ja töötingimustega seotud probleeme, tuleb olla reaalsusega kontaktis, muidu ei jõuta ehitamiseni kunagi. Sealjuures ei saa eirata kõigi spetsialistide hinnanguid ja…
Viimastel nädalatel on erameedias ilmunud mitu artiklit riiklikult rahastatud kultuuriväljaannete ja nende töötajate mugava elu kohta. Aitäh, Johannes Peetsalu, Priit Hõbemägi, Marian Grau ja Triinu Soikmets, kõrvalpilgu ja tagasiside eest. Ehkki käsitlete oma artiklites laiemat probleemistikku, ajendasid need mind sisekaemuseks. Lubatagu jagada mõtteid diskussiooni selles tahus, mis puudutab toimetajatööd.
Õigupoolest ei tahaks kirjutada iseendast, aga minusuguseid on veel, Sirbis muidugi, aga ka Müürilehes, Loomingus, Loomingu Raamatukogus, Vikerkaares, Keeles ja Kirjanduses, Värskes…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.