Rakvere teatri korraldatud näidendivõistlusele laekus 80 tööd, mille seast pälvis esikoha Vootele Ruusmaa „Vöötrada“ ning teist-kolmandat kohta jäid jagama Ott Aardami „Dora-Mia“ ja Katariina Libe „Kala pisarad“. Võistlusel märgiti ära veel kuus näidendit: Kasper Sebastian Silla „Kruiis“, Arlet Palmiste „Pööripäev“, Vootele Ruusmaa „Barbariss“, Merilin Jürjo „Ringmäng“, Erki Aule „Kägarkõnni meistrid“ ja Ilo Tuule Rajandi „Näidisinimesed“. Näidendeid hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid Kertu Moppel, Taavi Tõnisson, Peeter Raudsepp, Lauri Saaber ja…
Räägitakse, et teater on kaduv kunst – kaob kohe ära. Kaob tõesti, kuid mitte päris kohe ja korraga, vaid vargsi ning mitmes jaos, jupi kaupa. Esimene imeline kadumine leiab aset iga mängukorraga: etendus on ainuline ja kui see läbi saab, siis teist täpselt samasugust ei tule enam kunagi, tee või tina. Järgmine kadumisetapp on lavastuse viimane etendus: kui lavastus teatri mängukavast maha läheb, jäävadki üksnes mälestused. Mälestustel on aga kombeks…
Olen sellest puudujäägist kaheksa aastat tagasi korra juba kirjutanud1, aga kuna olukord pole vahepeal muutunud, siis üritan uuesti. Teatriaasta 2024 on äsja leidnud oma otsa ning kaugel pole ka teatrikuu märts, kui tolle aasta parimatele pärjad pähe pannakse või täpsemalt: antakse pihku klaaskuul, Ivo Lille loodud „Theodori silm“. Mullu lavale jõudnu kohta on ajakirjanduses esimesed kokkuvõtted juba ilmunud ning võib oletada, et teatri aastaauhindade žüriide liikmed ragistavad praegu pead, et…
Kui vaadata tagasi lõppevale teatriaastale, hakkab sealt silma kalandusteema harjumuspäratu esiletõus. Tõsi, vaal pole kala, vaid vee-eluline imetaja, aga tühja sellest, majanduslikku kasu osatakse nende püüdmisest (täpsemalt: küttimisest) ikkagi lõigata. Aasta ühes tipplavastuses, Ekspeditsiooni „Leviaatanis“ (lavastaja Lauri Lagle), on leidnud osavalt põimuvat kasutamist Herman Melville’i vaalajälitusromaan „Moby Dick“ ja piiblist pärit lugu lisaks muudele sõiduvahenditele ka vaala kõhus reisinud Joonast. „Moby Dickist“ on juttu ka Rakvere teatri valusalt vajalikus „Vaalas“…
Endla teatri lavastaja Laura Jaanhold: „„Nukumaja“ keskne teema on vaimne vägivald: hoopis varjatum ja väljastpoolt raske märgata, eriti kui sellega ei kaasne füüsilist vägivalda.“
Kõik sai alguse Eesti Päevalehe septembri lõpul ilmunud juhtkirjast „Näitlejad ei saa kunagi jõukaks, kui teater raha ei teeni“1, mis torkas silma oma erakordse asjatundmatusega. Tundmatuks jääda soovinud juhtajakirjanik jagab seal napakavõitu soovitusi, mil kombel teatrid peaksid senisest rohkem lisaraha teenima ja saaksid nõnda ise oma näitlejatel palka tõsta. „Teater peab hakkama ise märksa enam pingutama, et endale kasumit toota,“ ollakse juhtkirjas veendunud. Eeskuju vääriva näitena pakutakse välja Hispaania teater…
Sõltumatu tantsu festivalilt, mis toimub Tallinnas 5. oktoobrini, saab omakorda alguse Ð-festival, mille raames näitavad tänavu Islandi kunstiülikoolis nüüdistantsu eriala lõpetanud tantsijad oma diplomitöid selle kursuse välistudengite kodulinnades. Tallinnast siirdutakse oktoobri esimeses pooles edasi Soome, kus antakse etendusi Lohjas ja Tamperes, ning seejärel Rootsi Karlskronasse. Ð-festivali korraldajate ja sellel osalejate seas on ka Islandil nüüdistantsu õppinud eestlane Juulius Vaiksoo. Festivaliga saavad noored tantsijad näidata, mida nad on Islandil õppinud, tutvustada…
Sõltumatu Tantsu Lava (STL) korraldab 26. septembrist kuni 5. oktoobrini Tallinnas Telliskivi loomelinnakus esmakordselt rahvusvahelise Sõltumatu tantsu festivali (STF), kus etendub üle 20 lavastuse Prantsusmaalt, Itaaliast, Portugalist, Ungarist, Saksamaalt, Islandist, Luksemburgist, Ukrainast, Eestist jm.
Mis eesmärke silmas pidades see festival korraldatakse?
Plaan korraldada rahvusvaheline nüüdistantsufestival on meil meeles mõlkunud juba mõnda aega, ent viimasel aastal on see võtnud täpsema kuju ja joonistunud selgemalt välja, milliseid eesmärke tahame tähtsaks pidada. STF pakub võimaluse…
Suveteatris võis kohata nii õnnestumisi kui ka lavastusi, mille puhul jäädi alusmaterjalile alla või oli ka valitud materjal ise kehv või ei paistnud kuskilt tegijate ind midagi kunstiliselt väärtuslikku korda saata.
Snami Project korraldab 7. kuni 9. septembrini Tallinnas „Krymov Fest’i“, millega tähistatakse kõrgelt hinnatud vene lavastaja ja teatrikunstniku Dmitri Krõmovi oktoobris kätte jõudvat 70. sünnipäeva. Minifestivalil näeb kinos Artis Krõmõvi enne Venemaalt lahkumist Moskvas tehtud viimase kahe lavastuse ehk „Mozarti „Don Giovanni“. Peaproovi“ (Pjotr Fomenko meistriklass) ja „Kostiku“ (Puškini-nimeline draamateater) salvestust, mis varustatud eestikeelsete subtiitritega. Samuti korraldatakse Vene teatris Dmitri Krõmoviga kohtumine, mis kannab pealkirja „Esmaspäeval ja enam mitte kunagi“…
Kaduvikku kappava suve ühe tähtsama teatrisündmuse, etenduskunstifestivali „Baltoscandal“ kunstiline juht Priit Raud ütles ERRi raadiosaates „Delta“ seda, millest eelistatakse vaikida: Eestis tuuakse välja liiga palju uuslavastusi (aastas üle 200), selle asemel võiks lavastada vähem ning anda väiksema hulga lavastustega rohkem etendusi. Karmi, kuid piltlikult tabava näitena tõi Raud välja, et pole kuigi suur probleem küsida kultuurkapitalilt 3000 eurot ning teha sellega oma vannitoas viiele vaatajale mõeldud lavastus (sest midagi suuremat…
Eesti Teatri Agentuur avab 2. septembril Tartu Saksa Kultuuri Instituudis eesti näitekirjanduse keskuse, mis kannab nime Äratundmishetkede Maja. Keskus tegutseb festivali „Draama“ vältel kuni 7. septembrini.
Mida Äratundmishetkede Maja katuse all tolle nädala jooksul pakutakse?
Pakutakse erilaadseid (tasuta) võimalusi suhestuda eesti teatri ja eestikeelse teatrikirjandusega. Põhirõhk on omamaisel näitekirjandusel, aga mööda ei minda teoreetilisematest käsitlustestki ning esitletakse kaht uut teatriraamatut: „Teatrielu 2023“ ning Hans-Thies Lehmanni „Postdramaatilise teatri“ kaua oodatud eestikeelset tõlget.
Äratundmishetkede Maja…
Hiina vanasõna ütleb: kes vana asja meelde tuletab, on Jaak Juske. Muidu poleks mõtet siin jutuks tulevat vana asja meelde tuletada, kui see ei väljendaks meie ühiskonna väikese, ent lärmaka osa seisukohta. Kuradi kulturnikud, purkisittujad sellised, otsige endale normaalne töö või kui ei taha tööd vahetada, siis tehke nii, et see ennast ise ära tasuks, miks peab riik kultuurile peale maksma. Lugege kas või veebikommentaare mõne artikli juures, kus käsitletakse…
Kogu muu „oige ja vasemba“ kõrval on märtsi kui teatrikuu kaks tähtsündmust esmalt kuu algul teatri aastaauhindade nominentide väljakuulutamine ning seejärel 27. märtsi ehk rahvusvahelise teatripäeva pidu, kus pannakse laureaatidele pärjad pähe. Seekordsed teatriauhindade nominendid said teatavaks nagu ikka 1. märtsil ajakirjanduse vahendusel, kusjuures mul on „tunnetus“ (kui kasutada seda Jüri Ratta parasiitsõna), et see nimekiri ütleb eelmise teatriaasta kohta rohkem ja on ülevaatlikum kui pelk laureaatide nimistu, ehkki teatritegijate…
Vene teatri uus juht Anne-Lii Päiv: „Vene teatril on tõsised rahalised kohustused, mis on seotud ammu-ammu enne meid võetud laenuga, aga üldiselt on teatri finantstulemused küllaltki head.“
Kalendriaasta pole teatri hetkeseisu hindamiseks-kirjeldamiseks ehk kõige sobivam ajaühik, sest teatris käib ajaarvamine peamiselt hooaja kaupa ehk sügisest kevadeni ning repertuaari kujunemine ja uuslavastuste väljatoomine on pika vinnaga ettevõtmine – näiteks Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi „Macbethi“ eeltöö kestnud koguni seitse aastat. Kui lähtuda siiski kalendriaastast ehk äsja otsa saanust, on põhjust nõustuda teatrikriitik Maris Johannesega, et sõnalavastusesõbrale oli sisukas teatriaasta. „Vahepeal oli aeg, kui kunst sai tärgata vaid intiimses…
Teatrikriitik Maris Johannes: „Kuigi Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi „Macbeth“ lõi aasta alguses kõvasti laineid, on minu selle aasta tähtlavastus Ojasoo „Vend Antigone, ema Oidipus“.“
Ekspeditsioon toob 2. detsembril Tallinnas Sakala 3 teatrimajas lavale Ene-Liis Semperi lavastuse „Nüüd võib sellest rääkida“, milles otsitakse võimalusi ühendada tugevad visuaalsed kontrastid Vambola Kriguli elava löökpillimuusikaga. Lavastuse valguskunstnik on Aku Lahti, kehadramaturg Giacomo Veronesi, mängivad Marika Vaarik, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Rea Lest ja Vambola Krigul.
Lavastuse „Nüüd võib sellest rääkida“ algimpulss pärineb Kurt Vonneguti kuulsast „Tšempionide einest“. Kui tähtsal kohal on Vonneguti teosed sinu raamaturiiulis? Milliseid teemasid võimaldab see…
Eesti Teatri Agentuur korraldab koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooliga 13. novembril teemapäeva „teater | kestlikkus“, mis leiab aset EMTA peamaja kammersaalis. Sissepääs sinna on huvilistele tasuta. Teemapäevast teeb otseülekande ka ERRi kultuuriportaal, kättesaadav on kirjutustõlge nii kohapeal kui ka otseülekandes.
Millised karid varitsevad praegu teatri ja tema kestlikkuse vahel? Mis ajendas sellise teemapäeva?
Teater on sageli väga suur kulutaja. Seda nii keskkonna, etendustegevuseks ja publikule mõnusama teatrikogemuse pakkumiseks kuluva energia kui…
Paistab, et prahvatanud on vimm, mis kogunend salaja. Kümmekond Eesti teatrit on liitunud käitumiskampaaniaga „Märka, et oled teatris“ (juhuse tahtel meenub kirjaniku ja kriitiku Veiko Märka nimi, kuigi see ei seostu ettevõtmisega kuidagi), mille üllas eesmärk on tuletada teatripublikule meelde või vajadusel neile ka õpetada, kuidas viisakas inimene peaks teatris käituma. Kuuldavasti tuleb üha tihedamini ette teatrikülastajate kurtmist, et kaaspubliku käitumine on rikkunud nende teatrielamuse, ent eks ka teatritegijad tea…
Minu kodumaja vastas pargis pesitseb sõge rähn. Selle asemel et normaalse linnu kombel puid toksida, peksab tema nokaga tänavavalgusti metallist kuplit. Aknaid või terrassiust pole tarvis lahti tehagi, niigi kostab metalne tümin tuppa ära. Ta aktiveerub just kevaditi, mistõttu julgen ornitoloogiakauge inimesena üksnes oletada, et seda isasrähni – vaid isased saavad olla nii lollilt järjekindlad – kannustab soov tõestada pargis pesitsevatele emasrähnidele, et just tema on Liivimaa parim ratsutaja ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Urmas Lennuk, Rakvere teatri näidendivõistluse žürii liigeHelen Solovjev
Siret CampbellJohan Elm
Laura Jaanhold: „Kui leian lavastamiseks tähtsa teema ja tunnen, et seda on vaja teha, siis see annab ka julguse.“Priit Loog
Arhiiv
Triinu AronKris Moor
„Üks helevalge tuvi“. Teele Pärna maksimalismi ja nüansitundlikkust Elini rollis süvendas targalt nappide kontrastidega partnerlus Kaie Mihkelsoniga (Vanaema).Gabriela Urm
Pressifoto
Remo Tõnismäe / Postimees / Scanpix
Anne-Lii Päiv: „Vene teater on Eesti kultuuripildi lahutamatu osa.“Vene teater
Kolm õde – Veera (Marika Barabanštšikova), Tanja (Maarja Johanna Mägi) ja Katja (Kärt Kull) – ning juhmivõitu võõrasvend Kolja (Ken Rüütel).Mailis Vahenurm
Maris Johannes: „Suvel saavad meie näitlejatest tõelised stahhaanovlased.“Maxim Tuul
Siim Lõvi/ERR/Scanpix
Pressifoto
Liis Aedmaa: „Teatris ei tohi teha kõike puust ja punaseks, vaid tuleb jätta vaatajale taipamisruumi, miks see lavastus on just nüüd lavale toodud.“Piia Ruber