$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kuidas mõelda teadlase (karjääri)teekonnast ja millist nõu anda alustavale teadlasele?

Luule ei ole mitte ainult ellujäämisstrateegia, vaid ka kohustus: need, kes ei ole kaotanud hinge, peavad kõnelema nende eest ja nimel, kes ise enam ei saa.

Slata Roschal toob romaanis „153 mitteolemise viisi“ esile argielu tähenduslikkuse ning julgustab valima oma teed.

Teaduskommunikatsiooni eest vastutavad mitmed osapooled ja oluline on nende kõigi järelkasv.

Romaan Franz Kafka viimasest eluaastast, Kafka ja Dora Diamanti ehk doktori ja Dora armastusest ning sajanditagusest Euroopast

Teaduskommunikatsiooni plaan aitab valida parimad kommunikatsioonikanalid, hoida fookust ja säilitada motivatsioon ka siis, kui peaks tekkima tagasilööke.

Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuses on julgust ja omaaegset mõõtkava, päevakajalisust ja kultuuripoliitikat. Eeskätt näitab see ruumi ja võimaluste loomist kasinate olude kiuste.

Elulooraamatus „Süda“ ei täida autor lugeja lootust, et annab oma vanematele andeks ja seljatab raske haiguse, küll aga liigutab armastusavaldusega emale ja tütrele.
Naisgraafikute grupinäitus Kumus kutsub vaatajat end avama ja kogema maailma suhete ja suhtes olemiste kaudu.

Mälu-uurijana ei ole ma seni kohanud näitust, kus oleks suudetud nõukogude aja tunnetust vahendada nii vahetul moel.

Teadusraamatukogul, mis peab endas ühendama ajatut ruumi ning muutuste eestvedamist andmestunud maailmas, lasub ka kohustus luua keskkondi, kus kohtuvad eri osalised.

Jaanus Terasmaa: „Peame otsustama nüüd ja kohe, kas venitame veel ja lõpetame tsivilisatsiooni kollapsiga või valime teadlikult mõne teise majandusmudeli.“

Mariana Leky „Mida siit näha võib“ on raamat südamega nägemisest.

Teaduskommunikatsioon on teadmussiirde lahutamatu osa. See on vajalik, et saavutada teaduse ja teadlase mõjukuse ning seeläbi usaldusväärsuse kasv ühiskonnas.
Alustada tuleb tunnistamisest, et inimene on tähtis. Sellest, et oma olemuselt on innovatsioon ja teadmussiire inimkesksed.

Raimond Kaugveri Vorkuta laagrist saadetud armastuskirjad Sigrid Kurvisele avavad noore mehe hinge sügavusi ja vaibumatut elutahet.

Mahendra Mahey: „Tehisintellekt ja masinõpe ei ole mingi imerohi. Õnneks on väga palju asju, mida inimesed teevad palju paremini kui arvutid.“

Peter Handke ema eluloo kaudu avaneb universaalne pilt ühiskonnast, kus on au sees asjad, mitte inimene ja tema tunded.

Mis funktsioonid on humanitaarteadlasel Eesti ühiskonnas ja kuivõrd ta peaks oma teadustööd kavandama avalikkuse huvisid silmas pidades, panustades teadmisi ja oskusi terviklikuma ühiskonna loomisse.

Ralf Rothmann: „Ei ole ühtki teist kunstiliiki, mis elavdaks inimese sisseelamisvõimet ja hoiaks seda elusana sel määral, nagu kirjandus seda suudab.“

Ene Mihkelsoni looming ajendab küsima, mida saame täna teha selleks, et homne oleks parem.

Kuidas kõige kiuste julgeda jääda humanitaariks?

Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.