Teaduskommunikatsiooni plaan aitab valida parimad kommunikatsioonikanalid, hoida fookust ja säilitada motivatsioon ka siis, kui peaks tekkima tagasilööke.
Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuses on julgust ja omaaegset mõõtkava, päevakajalisust ja kultuuripoliitikat. Eeskätt näitab see ruumi ja võimaluste loomist kasinate olude kiuste.
Elulooraamatus „Süda“ ei täida autor lugeja lootust, et annab oma vanematele andeks ja seljatab raske haiguse, küll aga liigutab armastusavaldusega emale ja tütrele.
Teadusraamatukogul, mis peab endas ühendama ajatut ruumi ning muutuste eestvedamist andmestunud maailmas, lasub ka kohustus luua keskkondi, kus kohtuvad eri osalised.
Jaanus Terasmaa: „Peame otsustama nüüd ja kohe, kas venitame veel ja lõpetame tsivilisatsiooni kollapsiga või valime teadlikult mõne teise majandusmudeli.“
Teaduskommunikatsioon on teadmussiirde lahutamatu osa. See on vajalik, et saavutada teaduse ja teadlase mõjukuse ning seeläbi usaldusväärsuse kasv ühiskonnas.
Alustada tuleb tunnistamisest, et inimene on tähtis. Sellest, et oma olemuselt on innovatsioon ja teadmussiire inimkesksed.
Möödunud aasta suvel kinnitas valitsus „Eesti teadus- ja arenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava aastateks 2021–2035“ (TAIE 2035)1. See on pikaajaline strateegia, millega soovitakse tagada Eesti arengu tuginemine teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele ning rõhutatakse kolme süsteemi – teadussüsteemi, teadmussiirde süsteemi ja ettevõtluskeskkonna – koostoimet.2
Majandus- ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeerium omakorda on visandanud lähiaastateks…
Kärt Hellerma juhatab artiklikogumikus „Medusa juuksed“ lugeja põhitähtsate ja vahel ebamugavate küsimuste juurde, olles sealjuures tähelepanelik ja täpne vaatleja.
„Pause on mitmesuguseid. On mõttepausid, milles käib intensiivne sõnavalimistöö. On tähendusrikkad pausid, on kultuuriliselt sissetöötatud pausid, on isiklikumat laadi pausid. Jah, pausil on psühholoogia, millel on nii isiklik kui ühiskondlik mõõde“ (lk 549).
2018. aastal ilmus Kärt…
Mis funktsioonid on humanitaarteadlasel Eesti ühiskonnas ja kuivõrd ta peaks oma teadustööd kavandama avalikkuse huvisid silmas pidades, panustades teadmisi ja oskusi terviklikuma ühiskonna loomisse.
9. augustil toimus arvamusfestivalil Eesti Kirjandusmuuseumi algatatud arutelu „Sidus Eesti: teadlase roll ja vastutus“. Vestluse eesmärk oli arutleda selle üle, mis funktsioonid on humanitaarteadlasel Eesti ühiskonnas ja kuivõrd ta peaks oma teadustööd kavandama avalikkuse huvisid silmas pidades, panustades oma teadmisi ja oskusi sidusama ja…
Näitus „VRWandlung“ Tallinnas Goethe Instituudis kuni 27. IV. Mika Johnsoni loovmeeskonna ruumiinstallatsioon.
16. aprillil avati Tallinna Goethe Instituudis „Saksa kevade“ raames näitus-installatsioon „VRWandlung“. Tegemist on Franz Kafka jutustusel „Metamorfoos“ („Die Verwandlung“) põhineva virtuaalreaalsuse installatsiooniga, mille eesmärk on võimaldada külastajal tunda enda „Metamorfoosi“ peategelase Gregor Samsana.…
Aare Pilv julgustab lugejat kuulatama iseend ning astuma seeläbi vastu paratamatusele.
Eelmisel suvel Bulgaarias puhkusel olles vaatas mulle mahlapudeli korgi alt vastu lause „Каквото и да става, не спирай“. Ja ehkki selle täpne tõlge oleks „Mis iganes ka ei juhtuks, ära jää seisma“, seostus see minu peas pigem mõttega „Midagi hakkab juhtuma, ära takista seda“. Just sellise elamisjulguse imperatiivi tunde – „tulista ennast tulevikku“, „välju oma paratamatusest ja juhtu“ (lk 106) –…
Lähisuhtes ei pea elama nagu sõjaolukorras, alati lahingu- ja kaitsevalmis.
Oleme harjunud ütlusega, et vägivald on vägivald ja et sellele puudub igasugune õigustus. Olen sellega nõus, kuid niisamuti arvan, et sellest hoolimata või just seepärast on vaja vägivallast veelgi rohkem ja veelgi nüansirohkemalt rääkida, et mõista. On vaja mõista, kuidas vägivald sünnib ning kuidas me laseme sellel tekkida ja kesta. Samuti sedagi, mis toimub inimesega, kes muutub vägivaldseks,…
Mõni kogemus ei küpseta, vaid söövitab. Sellest ei saa õppida, sellest saab tunnistust anda.
Maarja Kangro „Klaaslaps“ on raamat põletavast valust ja sellega toimetulemise mehhanismidest. Korraga päevik ja romaan, tühistab see igasugused piirid fiktsiooni ja omaeluloolise vahel, sest neid lihtsalt ei ole. Samuti on see essee või arutlus naise viljakusest, nagu ka äraspidine lapsesaamine (mitte)lugu. Kangro dokumenteerib nimelt seda, mis toimub ühe naine sees, kui ta pärast…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.