Lauri Laanisto
-
Nõlvad on väga järsud ja rusukaldelised, nii et üks kõige tõhusamaid viise jääkaru eest sellel maastikul pakku saada on mööda rusukallet kiiresti üles ronida.Kristiina MarkÄäremärkusi teaduse vahelt. Arktiline toidusedel sisikonnasupist kaldamudast korjatud kirpvähkideni
Sissejuhatav kõrvalepõige Viini
Kevadel sattusin Viini Euroopa maateaduste ühingu konverentsile. See oli tohutu suur üritus, ligikaudu 15 000 loodusteadlast koos, isegi õhtuti turistidest pungil kesklinnas ringi lonkides hakkasid konveka A5-suurused rinnasildilatakad alailma silma. Oletatavasti sellepärast, et rinnasilt toimis ka tasuta metroopiletina ja kuigi keegi Lääne-Euroopa metroodes ammuilma pileteid enam ei kontrolli, siis teadlased on teadagi seadusekuulekad.
Täiesti juhuslikult kirjutasin mõni päev enne ärasõitu ühele vanale tuttavale inglise professorile Mikeʼile ühes sootuks muus asjas, ent…10 minutit -
John Tennieli illustratsioon raamatus „Alice peeglitagusel maal“. Pildil Alice ja Must (Punane) Kuninganna (Lipp).Avalikus omandis / Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Soobel pärituules
Niisiis – keda ei huvitaks suhted, mis on kõikjal meie ümber ja määravad eluslooduse majapidamise ja mida uurib ökoloogia (Kristjan Zobeli „Ökoloogia võhikutele“, edaspidi KZ, tagakaanetekst)? Teisalt: „Kõik mis meie elus on hästi või halvasti, taandub evolutsioonibioloogiale“ (Tuul Sepa „Evolutsioonibioloogi päevik“, edaspidi TS, lk 8). Need on kaks raamatut, mis näivad vastanduvat teineteisele nii taksonoomiliselt, põlvkondlikult, distsiplinaarselt kui ka oma põhisõnumi poolest. KZ on 1960. aastal sündinud taimeuurija, kelle raamatu…11 minutit -
Ajakiri Nature läheb koos oma allajakirjadega üle avatud ligipääsu süsteemile, mis tähendab, et artikli tasuta avaldamise variandid kaovad õige pea sootuks.EkraanikuvaTeaduskirjastamisnurjatused
Aja jooksul on rämpsajakirjad õppinud oma valskust paremini peitma ning ka suured ja väärikad teaduskirjastused on hakanud mõistma, et Nigeeria rämpsajakirjapettusel on jumet.
13 minutit -
Pärast aastaid konverentsidel käimist asendusid kirkad mälestused tasapisi halli argipäevaga. Ameerikas pole üldse kohvipause, Skandinaavia maades kipub lahjast kohvist põis ettekannete ajal lõhkema, Portugalis juuakse kohvi sõrmkübarast väikemast topsist … Ja mis peamine – harva, kui kuuled ja näed mõnd tõeliselt head ettekannet!ErakoguÄäremärkusi teaduse vahelt. Dressidega ballisaalis
Kunagi aastatuhandevahetuse paiku sattusin esimest korda välismaale teaduskonverentsile. Kopenhaagenisse. Mu toonane juhendaja valmistas mind ette: peamine on majutuskohas kõvasti end hommikuses Rootsi lauas täis laadida, kohvipauside ajal head-paremat pugida ja õhtusöögil nii palju kui võimalik tasuta veini kaanida. Nii saab päevaraha pealt kokku hoida, kõhu ikkagi täis ja ka lõbutseda. (1990ndate lõpul ei olnud Kopenhaageni hinnad tudengile tõesti taskukohased.) Ta soovitas läänemaise konverentsiatmosfääri paremaks mõistmiseks enne minekut läbi lugeda David…9 minutit -
Geobotaanik, Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaanus Paal.Lauri Kulpsoo / Postimees /ScanpixÄäremärkusi teaduse vahelt. Saatuse trepikodades ekslemisest
Elukutsest ja ametist kohati tähtsamgi tundub Paalile olevat vastupanu Nõukogude okupatsioonile.
8 minutit -
Vincent van Goghi maal „Öine kohvik“ (1888) on üks kõige ksantopsilisemaid töid.Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Van Gogh ja sõrmkübaratäis kunstiannet
Teadlasena filme vaadata on sageli ühtaegu naljakas ja piinlik. Muidugi pole see nii kõikide filmidega, vaid mõnega, mis on näiteks teadusetegemisest üldiselt või konkreetsemalt mind ennast puudutavast valdkonnast. Näiteks on tüüpiline, et mis tahes Jeesus Kristust portreteerivas filmis käib möll kõrbes, kus kasvavad kaktused. Teatavasti kasvavad need üksnes Uues Maailmas. Lähis-Ida kõrbetes kasvavad hoopis sukulentsed piimalilled.1 Eks nad natuke sarnased muidugi on – konvergents ja puha. Rääkimata sellest, et kõikjal…6 minutit -
Teadusvaldkonda siiski reguleeritakse, kuid otsused näivad olevat korralikult läbi kaalumata. Veebruaris oli korraks poleemika, mis kiiresti pandeemia alla mattus, kui teadus- ja arendusnõukogu (TAN) otsustas muuta uurimistoetuste jaotust teadusvaldkondade vahel. Siin pildil ongi TANi 5. veebruari istung, kus uurimistoetuste jaotust muudeti.Vabariigi valitsusNiuhti!
Millalgi murdis teadus ikkagi valitsuse kollektiivsesse ajju sisse. Pigem kõrvalteid kaudu kui ettenähtud institutsionaalsuse redeleid pidi.
8 minutit -
Hans Rosling arvas teadvat põhjusi, miks maailmas asjad on tegelikult paremini kui me mõtleme neid olevat. Kuid raamatus kõlab kõik kokku nagu sisuturunduslugu mõnes kergeusklikele määratud portaalis, kus mahitatakse valgendajat seespidiselt tarbima, olgu siis hädaks lahutus, luumurd või paeluss.Wikimedia CommonsPigista vähemalt üks silm kinni, kui täiust tahad näha
Isegi esteetilis-vormilised hinnangud kõrvale jättes tekib küsimus, kas Roslingite raamat üldse erineb me raamatulette täitvast tekstuaalsest soolapuhumisest.
Roslingite raamat lõi pärast eelmisel aastal ilmumist tublisti laineid, sest selle lugemisest saadud silmi avavast kogemusest andsid häälekalt teada Bill Gates1 ja teisedki selle ilma mõjukad. Nii nagu globaalsel tasandil, nii ka lokaalsel – näiteks Mihkel Kunnus oli raamatut kätte võttes skeptiline. Ta kahtlustas, et äkki kaubastatakse sellega leina, kuna raamat ilmus suuremalt jaolt…14 minutit -
Konverentsid, arutelud, loosungid ja teadusmarsid – need ei paista väga mõjuvat. Mis üldse mõjuks? Kas teadlastel on mingeid hoobasid, mis mõjuksid kohe ja valusalt? Pildil kollaste vestide protestiaktsioon Prantsusmaal.Wikimedia commonsTeadlased ärkasid suveunest ja on kole näljased
Riigi püsima jäämise seisukohalt on haridus ja teadus, loodus ja keskkond vähemalt sama tähtsad kui kaitsevägi ja piirivalve.
9 minutit -
Kaupo Vipp väidab, et kogu elusloodus liigub paratamatult kollapsi suunas, sest elule justkui universaalselt iseloomuliku energiatarbimise maksimeerimise vastu saada ei ole võimalik.YouTubeLennuka lapitekiga paratamatu kollapsi poole
„Lokaalravitsuses“ pannakse paika, kuidas elu Maal on üldse tekkinud ja sama kindlameelselt lükatakse ümber darvinistlik evolutsioonikäsitlus.
14 minutit -
„CSI: Kriminalistid“ on sajandivahetusest alates tulemuste silmapilkse ja efektse visualiseerimise vinti hirmsasti üle keeranud.Kaader sarjastTeadlane filmis, film põhjas?
Teadlase ja teaduse kujutamine filmis on loo seisukohast vajalik, aga selle õigesti tegemiseks ei jätku filmiaega ega süvenemisvõimet.
9 minutit -
USA presidendiks valitud Donald Trump (pildil koos perekonnaga) lubas kandideerides, et taganeb nii Pariisi kliimaleppest kui ka mitmetest vabakaubanduslepingutest.WikipediaKliima muutub, aga ehk muutuvad ka ajad …
Sellal kui Donald Trump paneb kokku meeskonda, mille üks valimistel välja kuulutatud eesmärke on USA taganemine Pariisi kliimaleppest,1 mille USA ratifitseeris koos Hiinaga 3. septembril ja mis jõustus 4. novembril, leiavad Ameerika Ühendriikide mõjukaimate kohtusaalide ja advokaadibüroode nõupidamissaalides aset tõsised arutelud, mis võivad viia ühe suurema ühishagini (class action lawsuit) maailma ajaloos – ja seda just…5 minutit
