ÕSi tegevuskavas on kokku lepitud, et ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega.¹

Alates 1999. aasta ÕSist on keelekorralduses võetud suund² liikuda käskivalt ja keelavalt suunava ja soovitava poole. Vaatamata sellele on ÕSide soovitusi hakatud tõlgendama käskudena ja mittesoovitatavaid keelendeid keeldudena. Soovitused on jõudnud hinnanguna õige-vale ka eesti keele õpetusse. Sõnavalik ja sõnakasutus lauses sõltuvad alati kontekstist ja sihtrühmast, mistõttu üldkeele tasandit puudutavad soovitused ongi üksnes soovitused, aga mitte range norm. Paraku on kehtivas määruses³ kirjakeele norm defineeritud nii, et sõnavaralised soovitused on tõlgendatavad kirjakeele normi osana. Seetõttu leiab sõnavaliku soovitused ka peatselt ilmuvast ÕSist.

Uues ÕSis on sõnavaliku soovitusi umbes 2000 ringis. Läbi on töötatud ja ajakohastatud kõik ÕS 2018 soovitused (nt mõni rööpkuju või tähendus pole enam kasutusel). Kuna ÕSi kasutajad tahavad info leida kiirelt ja hõlpsalt, tuleb uude ÕSi lühike soovitus, Sõnaveebi pikem selgitus koos lisainfoga. Lühikesed ÕSi soovitused on veel töös, mistõttu lõplikku sõnastust esitleda on vara, kuid tüübiti saab need välja tuua:

1) mõnede uuslaenude (nt adresseerima, episood, piloteerima) asemel soovitatakse kasutada tuntumaid (oma)-sõnu, kui tähendus võib kontekstis jääda ebaselgeks;

2) üldkeele sõnade puhul on juhitud tähelepanu kasutusele terminina oskuskeeles (nt ilmselt, praam, ahiküte, neitsioliiviõli);

3) sagedate lt-tuletiste puhul (nt igapäevaselt, esmakordselt, ööpäevaringselt) on selgitatud, et levinud tuletustüüpide korral võib tekkida ka sõnade sama tähendusega uusi sõnakujusid, soovitatakse ka sünonüüme;

4) kohanimede puhul (nt Ameerika, Balti meri, Gruusia) on lisatud soovitus kasutada ametikeeles ametlikku või oma traditsioonilist kuju;

5) kujundlike nimede puhul on näidatud mitut võimalikku õigekirjakuju (nt Tõusva Päikese Maa, raudne leedi);

6) sõnade puhul (nt ainusündinu, landesveer, Uus Testament), mis on kasutusel nii nimena (suure tähega) kui ka nimetusena (väiketähega), on lisatud selgitus, kummaga tegemist;

7) stiililiselt markeeritud vormidele on osutatud (nt austet, niinimetet);

8) sõnadele, mille puhul on Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsusega lisandunud rööpkujud (nt gaala, plohv), on need ka lisatud;

9) sõnade puhul (nt armas, õudne, viis), millele on Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsusega lisandunud morfoloogilised rööpvormid, on viimased esitatud;

10) esitatud on sõnaühendite rööpsed väljendusvõimalused (nt onkoloogiline haige = onkohaige), hulganisti on neid ka ÕSi kasutusnäidetes.

Oleme otsustanud, et uues ÕSis on lühisoovitused, mille aluseks on Sõnaveebis juba näha selgitused. Neid selgitusi on pidevalt täiendatud ja muudetud kasutajate tagasiside põhjal. Häid sõnastamisnõuandeid oleme saanud keeletoimetajate ja õpetajatega kohtumistelt. Töö ÕSi soovitustega jätkub kuni uue ÕSi ilmumiseni.