Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest.

Hakatuseks solvati ära keelehooldajad – eesti keele õpetajad ja keeletoimetajad, kelle ülesanne seni kehtinud keelekorralduspõhimõtete järgi oli vahendada keeleteadlaste ja -korraldajate antud õigekirja- ja heakeelsussoovitusi kooliõpilastele ja autoritele, eeskätt tarbetekstide koostajatele. Ei tule enam ÕSi, ei tule heakeelsussoovitusi, keelemuutusi tuleb vaadata loodusteaduslikult! Õpetajad-toimetajad saagu ise hakkama, keelekasutaja suunamine isegi sõbralike soovitustega on sama hea kui ahistamine. Keelemuutuste kirjeldajad on arengualtid, aga need, kes mõnda muutusse ettevaatusega suhtuvad, on tagurlased.

Kirjeldaja ei vastuta, ta vaatleb ja nendib. See mugav positsioon on kahjuks ühekülgne ja tagantjärele tark ega luba vastata ÕSi kasutaja küsimustele.

Aastad läksid (poleemika arhiivi leiab huviline keeletoimetajate liidu kodulehelt). Sõnaveebi tekkis rubriik „ÕS soovitab“, kus oli tuntud kantse­liidi­sõnade juures lugeda, et „varem on keelekorralduses soovitatud sõna antud vältida, nüüd enam mitte“ (8. VII 2022), ning näha inglise moesõnade tervitamist (adresseerima, agiilne, eepiline jpt). Sõna „madal“ juures oli „soovitus“: „sõna madal tähenduses ’väike’ on tavapärane“ (10. VIII 2022). Oponentide korduva tähelepanujuhtimise peale parandati rubriigi pealkirjaks „ÕS selgitab“ ja hakati pakkuma andmeid sõnade kasutusstatistika kohta.

Muutus tuli möödunud kevadel, kui õiguskantsler tuletas EKI-le meelde keeleseadusest tulenevat kohustust välja anda ÕS senisel moel – kirjakeele suunava ja soovitava sõnaraamatuna. Kasutuspõhise keeleteooria alusel ÕSi koostamise argipäev mõjus selge vastu­töötamisena nüüdseks Eestiski üle kümnendi kestnud selge sõnumi liikumisele, mille eesmärk on turgutada kantseliidivaba eestikeelset asjaajamist ja heakeelset avalikku ruumi. Õiguskantsler on selge sõnumi võistluse patroon.

EKI-l tuli ülesandega leppida. Rubriik „ÕS selgitab“ hakkas hoogsalt muutuma, osa selgitusi venis nüüd lehe­külje­pikkuseks (on’s kasutaja­sõbralik?) ning veel äsja, maikuus, vastanduti varasematele ÕSidele (mitme kantseliidisõna juures oli lause: „ÕS 2013-s ja ÕS 2018-s soovitati vältida inglise keele mõjul kujunenud tähendust, kuid kasutuses on see levinud“). Kogu selle aja jooksul reetsid need „selgitused“ ja ka keeleüritustel peetud ettekanded tegijate suurt vastumeelsust midagi soovitada või kedagi suunata.

Ent järsku näib tuul olevat pöördunud. Igatahes on juunis ÕSi selgitusi taas ümber kirjutatud ja nüüd on need tõepoolest muutunud ka sisuliselt soovitusteks. See on suur samm kirjakeeles kirjutajate tegelike vajaduste täitmise poole, millele on aastaid tähelepanu juhitud. Näiteks on eespool nimetatud sõnad saanud juba uued ÕSi selgitused, sõna „madal“ juurest on aga eelnimetatud selgitus kadunud. Kui nii jääb, saame aasta lõpuks tõesti ÕSi, mis nagu ÕS 2018 „ei piirdu keelekasutuse kirjeldamisega, vaid annab ka hinnanguid, mis on hea ja mis halb keel“.

Sõltumata aga sellest, mis toimub praegu Sõnaveebi rubriigis „ÕS selgitab“, on EKI teatmiku peatükis „Keelekorralduse teisenemine“ endiselt otsesõnu öeldud: me ei õpeta, ei suuna. Kasutuspõhise keeleteooria vaates ei ole väärtusi, ideaali, mille alusel ära tunda ja soovitada head (kirja)keelt. Kirjakeelekorralduse vundament peab aga olema kokkulepe, mida pidada kirja­keeleks, ning pealisehitis väärtus­põhised vastused kirjakeele ohtudele ja võimalustele praegu ja nähtavas tulevikus.

Seda, et kirjakeel on kujundatav, on näidanud eesti kirjakeelekorralduse enam kui saja-aastane ajalugu. Keelekasutajat on alati võimalik õpetada, suunata, julgustada ja veenda. Tuld näidata! Lühidalt: keelekorraldaja ja EKI kui kirjakeele vardja ülesanne on olla eestvedaja ja keelekasutajat harida – väsimatult ja lootust kaotamata.