$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Minifestival „Värske kraam Viljandist“ tõestas, et sealsest kultuuriakadeemiast sirguvad teatritegijad hakkavad julgelt lavaka varjust välja astuma.
Johannes Lõhmus: „„Valga Hot Shorts’i“ korraldamisel pole esilinastused määravad, kuna häid filme on õnneks palju rohkem kui Oscari lühinimekirja või festivaliauhindadeni jõuab.“
Norra lavastaja Emilie Blichfeldt võtab oma debüütfilmis „Inetu kasuõde“ aluseks tuttava muinasjutu, kuid ei jäta sellest kivi kivi peale.
Natalja Mirzojan: „Enne Eestisse tulemist panin oma ühismeediakontole Ukraina lipu, mistõttu mind vallandati projekti juurest, millega töötasin. Mul pole kahju, ma ei taha selliste inimestega kokku puutuda.“
Kevadnäitus pakub laia läbilõiget kaasaegse kunsti rikkalikkusest, olles samal ajal kantud sõjaaja painetest.
Muljeid kolm päeva kõrgendatud meeleolus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalilt ning seniselt kümnelt õuduspeolt, millest olen osa võtnud.
Tõnis Arjus: „Üle riigi on palju ägedaid ideid, aga asjaosalised ei saa sageli omavahel kokku. Riigiarhitekti institutsioon saab olla lõimija rollis.“
Sloveenia lavastaja Tin Grabnari lavastuse kujundlikuks peategelaseks on rindefotograaf, kes saabub alguses helikopteriga maketimaailma ja lõpus sama teed lahkub.
Poolt tosinat filmižanrit segav „Patused“ on ebaühtlane, ent mitmekihiline ja originaalne vabaduseotsingute kujutelm, vastupidamine rõhumise kiuste.
Margit Lillaku „Siit ta tuleb, Roosi“ on „Südameringile“ suurepärane jätk, kus jälgitakse üleskasvamist ebakindlas ja ohtlikuna näivas maailmas.
Teatri NO99 pärandiga on nagu võilillega: seemned lendavad laiali ja kõiki ei näe, aga need on olemas ja neist kasvavad uued taimed.
„Ükskord Liibanonis“ ei paku teatrile sageli omast poeesiat ega metafoore, vaid parimate telesarjade väärilist poliitilist pinget.
Nele Laos, Kaimai Kuldkepp, Elise Rohtmets ja Kadi Viik suhtlemisoskusest, emadusest ja nõusolekust.
Kõige tugevama Oscari-kategooria, parima dokumentaalfilmi teemad keerlevad tänavu võimu ja selle vastutusele võtmise ümber.
Kaheksale Oscarile kandideeriv „Konklaav“ valgustab läbi nii Vatikani siseelu kui ka demokraatia valud.
ERR heitleb mitmes kriisis, mida ilmestab süvenev komme minna kaasamise ja erinevate teemakäsitluste asemel keelamise teed.
Tänava- ja moefotograaf Feng Li laveerib oma töödes ilusa kuvandiloome ja mõistatusliku satiiri vahel, tõstatades niimoodi põnevaid küsimusi tänapäeva Hiina kujutamise kohta.
Matīss Kaža: „Enam pole põhjust Prantsusmaale või Saksamaale alt üles vaadata. Neid tasub võtta võrdsete partneritena, leida koostöövõimalusi ja jõuda nii laiema publikuni.“
Von Krahli teatris etenduv lavakunstikooli tudengite „Vahe aeg“ on küll ebaühtlane ja üritab eelmise lennu varjust pääseda, kuid süstib ka usku meie teatri võimekasse järelkasvu.
Läti edukamaid filmilavastajaid Juris Kursietis, kelle „Suursugused“ jõuab üksikute seanssidega kinolevisse, räägib Baltimaadelt maailma filmikaardile murdmisest.
Oma postuumselt ilmunud raamatuga „Patrioot“ jätkab Aleksei Navalnõi võitlust vaba, õiglase ja demokraatliku Venemaa nimel.
James Jones: „Kogu maailm võiks aru saada, et kui valid kõva mehe, keda ei huvita sõnavabadus ega demokraatlikud väärtused, võib see väga kiiresti lõppeda millegi õudsega.“
Kadi Estlandi näitus „Menopausal Lido“ ei väljenda niivõrd viha konkreetsete sihtmärkide pihta, kuivõrd laiemat ängi poolt inimkonda saatva ohutunde üle.
Madli Lääne: „Mind huvitavad tegelased, kes teevad valesid otsuseid. Teismeiga on murranguline aeg: muutused on kiired, reaktsioonid teravad ja otsustega võib hullult puusse panna.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.