Ain Kaalepi keeletegu
Arne Merilai usutlus emakeele suurmeistriga
FOTO: Alar Madisson
Tere, Ain! Midagi südamlikku ja hästi kena on juhtunud: valitsus otsustas sulle määrata Wiedemanni keeleauhinna „kui emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest”. No mis sa kostad, su teened on nii hõlmavad, et raske on ühes lauses kokku võtta. Palju õnne! Kuidas sa ise suhtud nõnda endastmõistetavasse, ent nüüd ka ametlikku tunnustusse. Loomulikult on hea meel, miks ei ole! Ole meheks kiitmast – kui saad minuvanuseks, oled kindlasti ka ise sellesama preemia omanik, ei ole sinulgi pääsu.
Põhimõttekindel Leila Pärtelpoeg
Riigi elutööpreemia Leila Pärtelpojale ei üllata, pigem paneb imestama, et seda pole tulnud varem. Kuigi, tõsi on seegi, et Eesti sisekujunduse grand old lady tööd on aastate jooksul auhinnatud nii kultuurkapitali kui ka erialaliidu preemiatega. Kõik need on olnud asja eest. Mis asja väsimatu Leila Pärtelpoeg ajab, on üldsusele ikka ka teada. Kindlasti tuntakse teda mõisainterjööride taaselustaja ning vana mööbli suurepärase tundjana. Ometi ei tunnustata elutöö preemiaga lihtsalt oma eriala asjatundjaid, vaid mingis mõttes peavad laureaadid olema oma tegudest suuremad. Seda on kahtlemata ka Leila Pärtelpoeg. Püüan oma laudatio’s seda põhjendada.
FOTO: Piia Ruber
Andres Sööt: „Ma pean mõtlema läbi kaamerasilma”
FOTO: Piia Ruber
Tere Andres Sööt, ajame natuke juttu. Palun jagage kultuurileht Sirbi rõõmu teile määratud pikaajalise loomingulise tegevuse riikliku auhinna puhul. Palju õnne!
Aitäh.
Olete teinud (statistika on auklik) oma 55 filmi režissöör-operaatorina, aidanud ka teisi lavastajaid kui kaameramees, teinud telefilmi ja kroonika lühipalu, ringvaateid, mida on väga raske tagantjärele täpselt kokku arvestada. Elutöö on võimas. Aga hakkame nüüd vana halva ja uue huvitava kombe kohaselt ikka peale Leninist: käisite, sumpasite, ronisite, üle seitsme tuhande meetri merepinnast kõrgemal, tarisite kogu varustusele lisaks ka oma kaamera – Lenini-nimelise mäe tippu Pamiiris. Millal ja kellega seal filmi tegite? Mis on selle linateose pealkiri?
Pean täpsustama, et kogu varustust ma ei tarinud. 1967. aastal olime seal koos Peet Väinastuga ja tema tassis viimased paarsada meetrit kaamera oma seljas tippu. Pealkiri on „Tõus”, mis tehti Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevaks Kiievi dokumentaalfilmide stuudio sildi all. Väinastu töötas siis seal ja kutsus mind operaatoriks.
Lea Tormis – teatri hoidja
SCANPIX /ANTS LIIGUS /PÄRNU POSTIMEES
Teatritegijaid tunnustatakse või kritiseeritakse teatriarvustustes. Kriitik, teatriloolane või -teadlane on pigem kõrvalseisja, oma kirjutistes teatri fikseerija ja hindaja. Tunnustust leiab teatrist kirjutaja üsna harva. Lea Tormise teatritegemisi (minu meelest on ka teatrist kirjutamine teatritegemine) tunnustati nüüd väärilise preemiaga: tunnustati teatrist kirjutajat, teatri jäädvustajat, teatri tegijat.
Homne Sirp nr 8
* Rakvere teater peab täna pidu, sest 70-aastaseks ei saada iga päev.
* Kellel on tänavu lootust saada teatriauhindu? Tutvustame nominente.
* Rahvusarhiivi sünnist möödub 90 aastat. Arhiivinduse olevikust ja tulevikust räägib riigiarhivaar Priit Pirsko.
* Lauri Sommeri kolmest üksiklasest ehk voolavusest ja ekstaasist kirjutab Jan Kaus.
* Teet Veispak sellest, kuidas Rael Arteli näitusel püütakse rääkida rahvuslusest.
* Miks on vaja klaverimuuseumi?
* Veel kaks "Eesti lugu" - lugupidamisest ja sõbralikkusest, poeetiliselt ja naturalistlikult.
* Keele-elu: miks populaarteaduslikku tõlkekirjandust lugedes on oht rumalamaks, mitte targemaks saada?
* Arvamusi, arvustusi, meenutusi ja tulevikuvaateid. Nagu Sirbis ikka.
Kalevala päev Vanalinna Muusikamajas
Fenno-Ugria Asutus kutsub Teid Kalevala päevale pühapäeval, 28. veebruaril kell 15.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajja (Uus tn 16c). Fenno-Ugria Asutus tähistab soome kultuuri päeva koostöös Tallinnas tegutsevate soome-ugri rahvaste kultuuriseltsidega.
Esietendub Monika Mattieseni ja Hasso Krulli multimeediaooper „Loomise mõnu”
1. märtsil esietendub Kumu auditooriumis Monika Mattieseni ja Hasso Krulli multimeediaooper „Loomise mõnu“. Küberstuudio 10. aastapäevaks loodud multimeediaooperile lisanduvad 2. märtsi sünnipäevakontserdil esiettekandele tulev Mirjam Tally ja Erkki - Sven Tüüri elektroakustilised teosed flöödile ja kammerorkestrile. Küberstuudioga on laval koos Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost.
