Prantsuse filosoof Jean-Paul Sartre väitis, et marksism on moodsa ajajärgu „ületamatu horisont“. See palju tsiteeritud mõttekäik on minetanud oma varasema veenmisjõu ja relevantsuse. Hoopis liberalism näib olevat meie kaasaja hegemooniline vaatepiir. Me kõik oleme rohkemal või vähemal määral, ühel või teisel moel mingit laadi liberaalid. Tänapäeva liberalism on plastiline, eripalgeline ja kõikehõlmav. See struktureerib meie eluviisi, institutsioone, sotsiaalseid suhteid ja reaalsustunnetust. On keeruline, kui mitte võimatu, ette kujutada, et on üldse võimalik elada teistmoodi, kui on harjutud. Täiesti teistmoodi elatud elu on käsitamatu, kujutlematu, käib üle mõistuse. Ei ole lihtne vabaneda salakavalatest kammitsatest, mis meie potentsiaali kitsendavad.

Käesolevas kirjatöös otsin vastust küsimusele, kuidas liberalismi hegemoonilist positsiooni konstrueeritakse, kinnistatakse ja taastoodetakse. Püüan mõista, mida liberaal peab poliitikas võimu haaramiseks, rakendamiseks ja selle säilitamiseks tegema. Niisugused tehnikad, kuidas luua ja reprodutseerida poliitiliste alternatiivideta liberaalset maailma, on allpool kokku võetud maksiimidena.

Otsi patuoinas, kelle peal ennast välja elada!

Leia patuoinas, kelle krae vahele on mugav veeretada ebaõnnestumised, hädad ja probleemid. Seda funktsiooni sobivad hästi täitma sotsiaaldemokraadid. Kujuta sotse nonde kurjade kommunistide järglastena, kes õõnestavad eelarve struktuurset tasakaalu, rahvusriiki, traditsioonilisi väärtusi, ettevõtlusvabadust ja mida kõike veel. Siuna sotse hommikust õhtuni! Seda tehes ära vaeva pead selliste tüütute akadeemiliste küsimustega nagu: mis on sotsialism? Kas sotsialismi ja marksismi vahele saab panna võrdusmägi? Kas sotsialism ja kommunism on üks ja seesama? Kas liberalism ja sotsialism on üks ja seesama? Selle asemel et esitada kiuslikke küsimusi, lihtsusta, üldista ja viruta laia malakaga. Õigele eestlasele on niikuinii ilmselge, et sotsialism/kommunism on kuri ja ebainimlik ideoloogia. Ära raiska oma kallist aega üldtuntud tõdede põhjendamisele!

Nõua võrdsust!

Tavaliselt nõuavad võrdsust sotsiaalsed grupid, kes kannatavad diskrimineerimise, s.t ebavõrdse kohtlemise all (nt töölised). Nõrgemad tahavad sotsiaalset, majanduslikku, hariduslikku ja soolist võrdsust. Ajad on muutunud. Maksuküüru teema viimastel riigikogu valimistel näitab, et ka jõukad, privilegeeritud ja edukad on altid nõudma võrdsust. „Esimesel Eestil“ ei ole vähimatki tahtmist ühiskonda rohkem panustada. Vastupidi. Tema hinge närib kurikaval kahtluseuss, et teda röövitakse, alandatakse, diskrimineeritakse, karistatakse ja ekspluateeritakse edukas olemise eest. Jõukas liberaal lükkab resoluutselt tagasi väite noblesse oblige. Kõrge sotsiaalse staatuse ja rikkusega ei kaasne moraalseid kohustusi ega vastutust kogu ühiskonna ees. Edumeelne liberaal peab oskama pidada ilukõnesid võrdsusest, selleks et põlistada ja suurendada ebavõrdsust. Tõlgenda uuesti iganenud sotsialistlik võrdsuse mõiste. Inspiratsiooni ammutamiseks uuri Jürgen Ligi maksuküüruteemalisi sõnavõtte.

Ära ole pehmo!

Karjäärihimuline liberaal ei ole mitte mingil juhul pehmo, lumehelbeke, sotsialist. Kui näiteks elupõline minister Jürgen Ligi kuulutab, et eelarve struktuurse tasakaalu nimel on paratamatult vajalik kulutusi koomale tõmmata, siis kiida häälekalt takka – ja lisa omalt poolt, et riigi kulutusi on raskete olude sunnil veelgi rohkem tarvis kärpida. Tule välja oma suurejooneliste ettepanekute ja ideedega! Alati peab saama teha rohkem ja paremini. Kuuluta ilustamata tõde ning kurda, pisar silmas, et rahvas ei taha kuulata ega leppida halastamatu reaalsusega. Otsi alati uusi kohti ja viise, kuidas oleks võimalik veel kulutusi kokku tõmmata ja nõnda riigivalitsemist efektiivsemaks muuta. Mitte mingil juhul ära jäta nõrka, otsustusvõimetut, sotsiaalselt hoolivat ning nõrgematega arvestavat muljet.

Võitle õpetajate, päästjate ja arstide palkade eest!

Liberaali südameasjaks peavad olema õpetajate, päästjate ja arstide töötasud. Hoia avalikkust jooksvalt kursis, kuidas on parasjagu lood nende prestiižsete elukutsete palkadega. Selleks et nende palgatase oleks kooskõlas Eesti keskmise palgaga, on tarvis poliitilist tahet ja kollektiivset pingutust. Kõik on nõus, et õpetajad, päästjad ja arstid on õiglase töötasu väärilised. Sellise ülla võitluse varjus avaneb soodne võimalus rakendada meetmeid ülejäänud ametite palkade allasurumiseks ja kärpimiseks. Konkurentsivõime on palju tähtsam näitaja kui mingisugused tööliste õigused ja palgad. Eira selliseid ebaolulisi asju nagu töökeskkond ja töötajate kaitset puudutavad ELi direktiivid, sest nendega kaasnevad ülemäära suured kulutused.

Valuta südant eesti rahva tuleviku pärast!

Liberaalile valmistavad meelehärmi Eesti demograafilised protsessid. Et võita südameid ja poolehoidu, paku välja meetmeid ja aja poliitikat, kuidas pidurdada rahvastiku vananemist ja kahanemist. Tule välja oma soovitustega, kuidas ergutada noori rohkem lapsi saama ja üles kasvatama. Ükskõik kui kummalised need nõuanded iibe suurendamiseks ja rahvastikuprotsesside suunamiseks ka ei tundu, toodavad need poliitilisi dividende. Selleks et demonstreerida probleemi ulatust ja tõsidust, tõlgi keerulised demograafilised küsimused lihtsasse, kõigile arusaadavasse arvude keelde. Loo mulje, et eesti rahva tulevik sõltub paarist arvust, nagu rahvaarv ja sündimuskordaja. Numbrite maagia on psühholoogiliselt efektiivne! Ära hooli sellest, kuidas sündimuse vähenemine ja rahvastiku vananemine toidab paremäärmuslikku populismi. Nende kurjade populistidega tegeled hiljem.

Kaasa (ja kasuta ära) eksperte!

Kaasa riigijuhtimisse ja otsustusprotsessidesse austatud eksperte igast eluvaldkonnast, näiteks kaitseväest, meditsiinist ja ülikoolist. Niiviisi suurendad valimistel erakonna häälesaaki. Need äraräägitud eksperdid kinnitavad kui ühest suust, et neid ajendas poliitikasse minema soov panustada oma valdkonna arengusse ja ühiskonda. Kahtlemata on tegemist tunnustust vääriva ülla sooviga! Samal ajal on üsna tõenäoline, et ühe spetsiifilise valdkonna asjatundja ei esita tülikaid poliitilisi küsimusi. Nad ei hakka kõigutama paati, milles ise istuvad. Liberaal, anna teotahtelisele eksperdile ette orientiir, mille raamides tuleb mõelda ja probleeme lahendada. Tasalülita eksperdid, tehes neile selgeks, mis on võimalik ja mis on võimatu. Niimoodi tee eksperdist „kasulik idioot“.

Poe peitu eksperdi selja taha!

Liberaali meelest on poliitika üks räpane, tülgastav nähtus! Sea püünele ekspert, kutsudes näiteks Urmas Reinsalu kombel linnapeaks ettevõtja, ministriks vastava valdkonna spetsialisti. Jäta mulje, et kuulad hoolega teadlaste nõuandeid ja oma ekspertidega mehitatud mõttekodasid. Jutusta lugusid teaduspõhisest riigijuhtimisest! Ekspertide selja taha peitu pugedes saad ennast distantseerida poliitilisest kraaklemisest, üksteisele ärapanemisest ja tühikargamisest. Eesrindlik liberaal peab üritama teha poliitikat sealpool traditsioonilist vasak- ja parempoolsete vastandust. „Neutraalsete ekspertide“ abil tee rahvale selgeks, milline on ainuvõimalik eelarve-, majandus- ja kliimapoliitika. Poliitilised otsused ei pea tingimata olema poliitilised otsused.

Ole mobiilne!

Tubli liberaal ei jää kinni turvalisse mugavustsooni. Ta on mobiilne, liikudes probleemideta avaliku sektori ja erasektori vahel. Täna juhib ta tervisekassat, homme juba sama valdkonna eraettevõtet. Niisuguse mobiilsuse soodustamiseks peab maha kiskuma juriidilised ja eetilised barjäärid. Ei ole üldse tõsi, et rahunemisperiood ehk üleminekupiirangud tõkestavad korruptsiooni, huvide konflikti ja siseteabe ärakasutamist. Tippametnikul või -poliitikul peab jääma õigus jalamaid suunduda tööle erasektorisse või vastupidi. Näiteks ära vaeva pead selle üle, kas endistel kindralitel on sobilik teostada tsiviiljärelevalvet kaitseväe üle või minna tööle ettevõttesse. Kui keegi julgeb esitada kiuslikke küsimusi, vasta, et Eesti on pisike ja asjatundlikke inimesi vähevõitu!

Kaitse demokraatiat!

On populaarne olla demokraat. Isegi Venemaa diktaator Putin ei saa läbi ilma valimisteta. Rahva südame võitmiseks kaitse ja edenda hoogsalt demokraatiat. Tee seda võimalikult valjul häälel! Räägi ja korruta hommikust õhtuni, kuidas kurjad jõud ründavad ja õõnestavad demokraatia alustalasid. Nõnda lood üldise hädaolukorra fooni. Hädaolukord kutsub üles tegudele! Kriis nõuab poliitilist otsustusjulgust. Ära vaevu täpsustama, mida sa täpselt demokraatia ilusa sildi all kaitsta püüad. Valitsevat turufundamentalistlikku liberaalset korda? Oma kätte võidetud eeliseid? Väärtusi? Rahva õigust suveräänselt otsustada? Ei saa olla kindel, millega demokraatia kaitsmise aktsioon ükskord lõpeb.

Lömita ettevõtjate ees!

Ettevõtja on too teadjamees või -naine, kes mõistab, kuidas majandus ja riik tegelikult toimivad. Ettevõtjad loovad rikkust, töökohti ja väärtusi. Nemad maksavad makse! Ettevõtluskogemus, baasteadmised majandusest ja raamatupidamisest teevad ettevõtjast silmapilk asjatundja kõikides valdkondades, kas või näiteks kultuuris, spordis, ajakirjanduses, meditsiinis ja hariduses. Eduta ettevõtjad juhtima kõiki neid valdkondi! Minister peab olema nagu üks suur kõrv, kes püüab välja selgitada ja kuulata ettevõtjate muresid ja soovitusi. Kutsu ettevõtjad riigiaparaati reformima, nõu andma, riigiettevõtteid ja -asutusi juhtima. Riik ei saa kokkuvõttes olla mitte midagi muud kui üks suur ettevõte. Ettevõtja staatus ei ole enam sümboolne. Liberaalne loogika on jõudnud oma äärmiste järeldusteni ärimees Donald Trumpi valimisega Ameerika Ühendriikide presidendiks. Näeme, mismoodi üks ärimees riiki juhib ja rahva huve edendab. Trump on liberaalse mõtteviisi apogee – ja samal ajal see haripunkt, kus iseenese kummutab.

Esitle ennast eeskujuliku natsionalistina!

Liberaal, iseäranis selle konservatiivse suuna esindaja, peab olema häälekas natsionalist. On palju viise, kuidas ennast näidata ja tõestada eeskujuliku natsionalistina. Näiteks juhi tähelepanu kahtlastele elementidele, kes jultunult eestlaste rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti õõnestavad ning ühtsust lõhestavad. Eriti mõjusad on sellised märksõnad nagu „Foucault“, „sugu“, „Marx“. Otsi ja paljasta sääraseid ohtlikke tegelasi ülikoolides, lehetoimetustes, riigiinstitutsioonides, riigitelevisioonis. Neid välja nuhkides ja kirudes tõestad, et oled üks austust vääriv õige eesti mees või naine. Teenid kerge vaevaga ära kaasvõitlejate ja avalikkuse heakskiidu. Vaenlase sildi kellelegi otsaette löönuna lämmatad igasuguse kasutu poliitilise diskussiooni! Otsi inspiratsiooni Lauri Vahtre sõnavõttudest.

Vii jutt väärtustele!

Rasketel hetkedel, kui sind kritiseeritakse, on mugav tõstatada väärtusküsimus. Niiviisi saad ennast kerge vaevaga upitada, üles kiita, näidata, et pooldad ja edendad ühiskonnas aktsepteeritud eesrindlikke väärtusi ja diskrediteerid poliitilisi oponente. Vastanda oma õiged väärtused valedele ohtlikele väärtustele. Niiviisi suunad poliitilist diskussiooni endale sobivas suunas ning juhid tähelepanu eemale ebameeldivatelt teemadelt ja küsimustelt. On poliitiliselt kasulik nõrkemiseni arutleda väärtuste üle. Kaasa diskussiooni mõni väärtusekspert!

Siuna bürokraatiat!

On üldteada tõde, et kõigi ühiskonna probleemide ja hädade põhjus on vähkkasvajana vohav bürokraatia. Et pidada edukat võitlust paisuva riigiaparaadi ja avalike kulutustega, räägi, kuidas ametnike omavoli lämmatab majandust, indiviidi vabadust, innovatsiooni ja ettevõtlikkust. Bürokraatia on suletud, staatiline, jäik, hierarhiline, vanamoodne, kulukas, autokraatlik, elukauge ja reaalseid vajadusi eirav. Bürokraatiat kritiseerides saad suurepärase võimaluse idealiseerida turumajanduse dünaamilisust, avatust, vabadusi, demokraatlikkust ning mitmekesisust. Sinu püha kohus on kärpida riigiametnike armeed. Oma võitlusega bürokraatia vastu teenid plusspunkte paljudelt ettevõtjatelt ja valijatelt. Ära tee suurt numbrit sellest, et avaliku sektori kulutused on samuti osa majandusest.

Korralda heategevusorgiaid!

Pärast vaevarikast kärpetööd tahab raskemeelne liberaal ennast hästi tunda ja meelt lahutada. Liberaal on ju ka ometi inimene! Korralda annetuskampaaniaid, soovituslikult pühade ajal. Nõnda annad rahvale võimaluse ise otsustada, keda, mida, kui palju ja kunas toetada. Lõpuks loe kokku, kes keda toetas ja kuidas toetas. Selgub, kas rahvas tahab toetada teatrit, sporti, teadust, veterane, vähihaigeid või hoopis vaeseid loomeinimesi. Niiviisi diskrediteerid riigi poolt välja jagatud ja hallatud toetusi. Need riivavad liberaalset õiglustunnet! Need on bürokraatlikud, ebatõhusad ja universaalsed. Õpi oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ära kasutama inimeste soovi head teha.

Manitse rahvast vaoshoitusele!

Paljasta kuristik, mis laiutab grandioossete soovide ja reaalsete võimaluste, ideoloogiliste loosungite ja rahakoti vahel. Näita, et riigi kulude ja tulude pool ei klapi. Paljud nõudmised, poliitilised unistused käivad ettevõtlikule maksumaksjale üle jõu. Püüa ohjeldada vohavat soovmõtlemist, demonstreerides, et poliitilised soovid ei ole kooskõlas reaalsete võimalustega. Selleks on tarvis valijat järjepidevalt harida, moraliseerida, distsiplineerida, korrale kutsuda, manitseda ja hurjutada. Kasuta lihtsat koolimatemaatikat. Mitte keegi ei saa matemaatika vastu. Salga maha, et kõik sinu arvutused kehtivad ainult kindlates liberaalsetes raamides ja eeldustel. Et need eeldused kiivalt maha vaikida ja ära peita, kasuta jõulist retoorikat ja mahlakat stiili. Võta näiteks eeskuju Peeter Koppeli arvamuslugudest.

Ole (näiliselt) progressiivne!

Poliitikas aitab sind edasi progressiivne kuvand, kõneledes uutest tehnoloogiatest, innovaatilistest ideedest, investeerimisvõimalustest ja XX sajandi edumeelsetest väärtustest. Näiteks ole eesrindlik feminist! Toeta teaduspõhist riigijuhtimist ja majandust! Nii saad demonstreerida enese väärtuspõhist ja materiaalset üleolekut. Sellise progressiivse kuvandi abil varja oma tumedat, konservatiivset külge. On mõttekas vältida selliseid teemasid nagu universaalne tervisekindlustus, arstiabi, sotsiaaltoetused, sotsiaalsed ja tööliste õigused. Sellised teemad on iganenud, majanduslikult jätkusuutmatud. Et toetada ja kinnistada enese edumeelset kuvandit, tõlgenda ümber vanad ideed ja mõisted. Jutusta näiteks lugusid Eestist kui uuest Põhjamaast.

Õpeta mats õigel kombel elama!

Tänapäeva sotsiaaldemokraadist liberaal on lahti öelnud revolutsioonilisest, marksistlikust pärandist. Selle asemel räägib ta väärtuste keelt. Ta soovib iga mehe ja iga naise integreerida liberaalsesse väärtusruumi, õpetades tahumatut matsi olema multikultuurne, avatud, tolerantne ja feministlik. Igal matsil koos edumeelse liberaali ja multi­miljonäriga peab olema võrdne õigus kuuluda samasse kosmopoliitsesse väärtusruumi. Selleks et võita poliitiline võitlus iganenud, valede väärtuste vastu, poogi matsile külge säärased halvustavad sildid nagu „rassist“, „šovinist“ ja „tagurlane“. Kui hakkad poliitilises arutelus alla jääma, sea avalikkus silmitsi valikuga: kas avatus või suletus, demokraatia või autokraatia, progress või kollaps, liberalism või fašism, uuendusmeelsus või tagurlus. Pressi niiviisi valimistel valijatelt välja poliitiline toetus!

Ole liberalismivastane!

Olgugi et paljud valijad sooviksid näha muutusi, ei ole liberalismi kriitika suutnud veel avada uusi poliitilisi võimalusi ja horisonte. Siiski saad suurendada oma poliitilist kapitali lahmivalt liberaalset poliitikat kritiseerides. Poliitikas näitab seda ilmekalt paremäärmuslik populism. EKRE toetajate liberalismivastane viha on juurdunud liberalismi. Näeme, kuidas populistlikud katsed liberalismist distantseeruda viivad sinna lakkamatult tagasi. Niisugused äraspidised liberaalid nagu Varro Vooglaid näitavad, mismoodi liberaalne loogika on jõudnud äärmusesse. Kerkib küsimus, kuidas viljakalt kritiseerida liberalismi. Kas liberaalne enesekriitika on üldse võimalik?

Et haarata võim ja aastaid võimu juures püsida, järgi eespool kirjeldatud maksiime ja pane ühtedest valimistest teisteni refräänina kõlama üks ja seesama mõte: „Peame kärpima! Teisiti ei ole lihtsalt võimalik.“