Kas tehisaru viib muusikatööstuse kollapsini?
Mati Kaalep: „Ilmselt aastateks 2030–2032 vaatame põhimõtteliselt teistmoodi muusikatööstusele, sellele, kuidas tasud liiguvad, aga ka sellele, kuidas autorid muusikat teevad.“
Tühja jutu poolaasta
Kes varem nina välja pistab, saab ka rohkem karistada. Selline on presidendi valimise seaduse juhtmõte.
Petrodollar ja meeleheide
Miks kõik peab tulema nii suure valu ja vaevaga?
Sirbi laureaadid 2025
Isabel Mari Jezierska seisab õiglasema ühiskonna eest
Kriisides aitab meid ideederikkus
Kalevi Kull: „Isegi rasketel ja segastel aegadel ei tohi kunagi alla anda headuses, ilus ja mõtlemises.“
Majanduse ja palgatöö lõpp
Emad Mostaque on kirjutanud populaarteadusliku raamatu, mille mõte on tõmmata kogu majandus- ja juhtimisteooria füüsika liistule, sest loodusseadusi ei saa pikalt eirata.
Kas kõik on ikka kõige paremas korras?
Detsembrit võiks nimetada ka koorikuuks: ükski endast lugupidav koor ei jäta vist andmata jõulukontserti.
Raamatukogud targema ja sidusama ühiskonna teenistuses
Balti raamatukogude manifest on kutse ühisele tegutsemisele, et hoida kõrgel tasemel kirjaoskust, vähendada digilõhet ning tagada, et keegi ei jääks teadmiste või võimaluste puudumise tõttu ühiskonnaelust kõrvale.
Kes hoiab raamatukogu?
Raamatukogu ei saa oma rolle täita ilma raamatukoguhoidjateta – tarkuse, kultuuri ja vaimse heaolu teejuhtideta.
Legendide sinine udu
Kogumikus „Eesti raamatu lood“ täidetakse fantaasia abil esimese eestikeelse raamatu sünniloo lüngad.
Henrik Visnapuu auhinna said Janika Kronberg ja Reijo Roos
Seekord anti välja kaks auhinda: üks mõjuka elutöö eest ja teine silmapaistvale noorele andele. Tunnustuse pälvisid Janika Kronberg pikaaegse tegevuse eest pagulaskirjanduse vallas ning Reijo Roos luulekogu „tere kas tohib / tere kas võisõ“ ja muu…
Harigem oma aeda
Mälestades Rein Sanderit (3. XII 1945 – 19. XII 2025)
Tallinlaste aiamaad ja aianduskooperatiivid aastatel 1945–1965
Sõjajärgsete kümnendite algatused, kampaaniad, katsetused ja nurjumised lõid Eestis eeldused aiandus- ja suvilabuumiks Nõukogude aja teisel poolel.
Lilleniit vs. esindusmuru
Tallinn on teada andnud, et Teatri väljakule rajatakse lilleniit. Pealinnas on sadu suvalisi muruplatse, aga on ka kohti, kus niit on nagu sadul sea seljas.
Majad üksinda kodus
Edukaks pärandihoiuks tuleb selgemalt otsustada, et see on valdkonnaülene prioriteet. Me kas hoiame kokku või läheme üldse laiali.
Üleoleku kunst
Camus näeb Caligulat kui inimest, kes taipab, et tema vabadus on täielik, ainult surm on kindel – kusagil universumis pole kirjas universaalseid reegleid ega käitumisnorme.
Oodates laeva
Jon Fosse avatud tekstidesse mahub lugematult palju: on lugusid, milles on lärmakust ja vaikust, rõõmu ja traagikat, liikumist ja liikumatust.
Savi see publik
Lavastuse „Three women walk into a bar …“ koreograafia on sõna otseses mõttes näoga publiku poole: liigutakse nagu mööda catwalk’i tagalavalt saali poole, pilk suunatud publikusse.
Üks eestikeelne intervjuu Eesti kultuurist
Elen Lotman: „Filmikirjaoskus peaks olema õpetatav laiaulatusliku õppeaineülese oskusena, mida saaks omakorda rakendada kõigis õppeainetes.“
Ühiskonna valupunktid kriitikatekstide mahlas
Eesti filmikriitika valutab südant soorollide kujutamise, meie omaenda filmi näo defineerimise ning stereotüüpide pärast.
Näkku joonistatud tõde
Henn Roode portreeloome ilmub näitusel vaataja ette kaleidoskoopilise, mitmenäolise ning üllatavalt eksistentsiaalsena.
See laps on loonud taeva ja maa
Fotonäitus „Sündida ja sünnitada“ on feministlik projekt, mis pakub värsket pilku sünnituskogemusele ning seob selle teiste eksistentsiaalsete teemadega.
Kas auk seinas on kunstiteos?
Petra Vehviläineni ja Tuomas Lehtomaa dialoog või sümbioos toob tundlikult esile ruumi ning argipäeva.
Päris mäng
Harilikud ehk lõplikud mängud ei ole päris mängud, sest nad õpetavad toime tulema reeglite ja tihti vägivaldse ühiskonnakorralduse piires, kus pidevalt kutsutakse esile kaotajaid ja võitjaid.
Räuskamisse mattuv mälestus nõrgast mõtlemisest
Ka kõrgelt haritud inimesed soovivad räusata ja vihased olla, vajamata selleks elegantselt üles ehitatud narratiive. Polariseerumise ülevalhoidmiseks kõlbab kõik.
Selektiivsusest hariduses
Tippude (taastootmise) puhul on alati mängus taustamõju – tulemused ei ole kunagi vanematest sõltumatud.
Ants Soots 19. II 1956 – 27. XII 2025
Mart-Olav Niklus 22. IX 1934 – 25. XII 2025
Lõpetanud Tartu ülikooli 1957. aastal, astus ta aspirantuuri. Paraku katkes noore ornitoloogi teadlaskarjäär juba 1958. aastal, kui ta mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest vangi ja saadeti vangilaagrisse. Seda korduvalt. Uute tuulte…
Imbi Lind 3. VIII 1930 – 20. XII 2025
Imbi Lind sündis Valgas trükitöölise perekonnas. Tema vanematel Johan ja Alevtina Linnul oli Hargla kihelkonnas Laanemetsa talu. 1949. aastal lõpetas Imbi Lind Valga I Keskkooli ning astus Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti. Teisel kursusel abiellus ta seal samuti õppiva Luulik Kokamäega, kes on maalinud temast terve galerii kauneid…
Jüri Plink 7. III 1938 – 22. XII 2025
Jüri Plink oli tihedalt seotud ka Tallinna Muusikakeskkooliga. Ta…
„Kes maksab, tellib muusika“
Mida üldse tähendab tänapäeval muusika eest maksmine, kui nii suur hulk muusikat on voogedastusplatvormidel vabalt kättesaadav?
