
Võib kindel olla, et muusikajuhi Risto Joosti ja lavastaja Michiel Dijkema „Nibelungi sõrmuse“ lavastustest saab eesti muusikateatri üks selle sajandi olulisem sündmus.

Nukkernaljakaid lugusid tühjaks voolavatest küladest, maakoha saladustest, traagilisest vaesusest ja mineviku painetest meeldib meie teatritegijaile ikka lavastada.

Lavastaja Daniil Zandberg on keskendunud viikingilugude poeesiale, maailma loomise ja inimese saamise legendidele ning nende kaudu viikingite pärimuse õrnemale, pühalikumale poolele.

Austraalia näitekirjaniku Suzie Milleri näidendis „Prima facie“ vaadeldakse seksuaalkuritegu ja selle käsitlust Briti õigusaktides: algul advokaadi, seejärel ohvri pilgu läbi.

Oma olemuselt pole „Puhkus“ teab mis keeruline tekst: seal on hulganisti väikesi üllatusi, kuid midagi pööraselt põrutavat ei juhtu. Lavastuse teeb nauditavaks näitlejate mäng.

Jon Fosse avatud tekstidesse mahub lugematult palju: on lugusid, milles on lärmakust ja vaikust, rõõmu ja traagikat, liikumist ja liikumatust.

„Elevantmees“ on mitmekihiline lugu, mis tõukab tundliku vaataja mõtted vastukäivatele ja häirivatele radadele nii ühiskonda puudutavalt kui ka omaenese siseilma sees.

Praegu on üksildus haaranud oma haardesse ka lapsed, teismelised ja noored täiskasvanud, kelle suhtlusstiil ja -keskkond on digivahendite ja -harjumuste tõttu tundmatuseni muutunud.

Poolakatest lavastaja Maciej Podstawny ja helilooja Anna Stela originaalses lavanägemuses on koos trupiga tihendatud Andra Teede tekst muusikasse, videosse ja vaikusesse.

„Erivajaliku“ teema on väljastpoolt vaatajale laetud ja õrn, aga tulemus märkimisväärselt helge ja elujaatav. Lavastuse lood on üdini ausad ja otsekohesed, ent neis ei ole ängi.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.