Balti riikide geopoliitiline ja majanduslik olukord sunnib raamatukogusid üha enam mõtestama oma rolli demokraatia, sotsiaalse sidususe ja julgeoleku toetaja ning hoidjana. Ühiskonna vajadustele vastamiseks peavad raamatukogud kiiresti muutuvas maailmas oma teenuseid ja tegevust ajakohastama.

Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu (IFLA) hiljutises trendiraportis¹ on esile toodud hulk arengusuundi, mis mõjutavad nii indiviidi kui ka ühiskonda, sealhulgas raamatukogusid, nt tehnoloogia ja tehisintellekti tormiline areng, vastandlike seisukohtade esiletõus, erinevuste aktsepteerimise vajadus, valeinfo levik, digilõhe ja digitõrjutuse süvenemine, usalduse vähenemine, vajadus täiendada oma pädevust ja soov kuhugi kuuluda. Need suundumused avaldavad mõju ka Baltimaade raamatukogudele.

Baltimaade raamatukogu­hoidjate ühiseesmärgid. Nimetatud trendide mõjul sõnastasid Balti riikide raamatu­koguhoidjad endile ja seotud osalistele ühised tegevussuunad, mille abil tuleb liikuda turvalisema, kaasavama ja teadlikuma ühiskonna poole. Ühine manifest avalikustati 2. detsembril 2025 Balti raamatukoguhoidjate 12. kongressil „CoBaL 2025“. Balti riikide raamatukogude manifestis rõhutatakse, et igipõlised kirjaoskuse eestkõnelejad raamatukogud moodustavad oma riigis ja rahvusvaheliselt võrgustiku ning seal töötavad väljaõppinud spetsialistid. Manifesti eestikeelne täistekst on kättesaadav Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu veebilehel.²

Raamatukoguhoidjate neli põhi­sõnumit väljendatuna kümnes manifesti punktis on järgmised.

1. Raamatukogud on kirjaoskuste (lugemisoskus, info-, meedia-, digi-, finants- ja keskkonnainfo kirjaoskus) omandamise toetajad.

2. Raamatukogud on kaasavad, ligipääsetavad, kõigile avatud õppimist ja uudishimu toetavad ruumid, sh digikeskkonnad.

3. Raamatukogudes töötavad professionaalsed ja uuendusmeelsed raamatu­koguhoidjad.

4. Raamatukogud võtavad olulistes küsimustes seisukoha ning on head koostööpartnerid võrgustikusiseselt ja väljaspool.

Manifest ei ole pelgalt deklaratsioon, vaid suunaviit praktiliste ja teostatavate tegevusplaanide koostamiseks ja elluviimiseks.

Raamatukogud leevendavad digi­lõhet ja polariseerumist. Juba praegu pakuvad raamatukogud info- ja digi­kirjaoskuse koolitusi, nõustavad eri küsimustes, populariseerivad lugemist, toetavad keeleõpet ja lõimumist. Samal ajal näeme üha enam ohumärke eesti keelele ja kultuurile: inglise keele pealetungi tõttu nende positsioon nõrgeneb, ühismeedia infomullid süvendavad polariseerumist ning üksteise kuulamisoskus väheneb.

Raamatukogud määratlevad end küll neutraalse ja madala lävepakuga ruumina, mis on avatud kõigile, kuid neutraalsus ei tohi tähendada passiivsust. Vastupidi – raamatukogud on võtnud teadliku rolli ühiskonna ühendajana, ühise infovälja ja kultuuriruumi hoidjana. Teisisõnu: nad on valinud demokraatia. Informeeritud rahvas, kes elab ühises kultuuri- ja infokeskkonnas, on mõistvam, sallivam ning näeb erinevusi rohkem tugevuse kui ohuna.

Kirjaoskused kui teadliku ühiskonna alus. Tänapäeval ei piirdu kirja­oskus üksnes lugemisoskusega. See hõlmab info-, meedia- ja digikirja­oskust ning järjest enam ka keskkonna- ja finantskirjaoskust. Need oskused panevad aluse kriitilisele mõtlemisele ja arukate otsuste tegemisele.

Raamatukogudes pakutakse ühtaegu infole ligipääsu ja elukestvat õpet – niiviisi vähendavad raamatukogud põlvkondadevahelist digilõhet. Sageli on raamatukogu esimene koht, kus inimene saab abi riigi ja omavalitsuse e-teenuste kasutamiseks. Raamatukogu rolli digiabi võimaldaja ja vahendajana kinnitab ka uuendatav rahvaraamatukogu seadus.

Raamatukogud kui hariduse ja teadusinfo tugisammas. Balti riikide kogemus näitab, et raamatukogude roll elukestva ja formaalõppe toetajana on järjest kaalukam. Praegusel tööturul eeldatakse pidevat õppimist ja kohanemisvõimet. Raamatukogud saavad oma kogude ja teadusinfole ligipääsu võimaldamise kaudu vähendada ebavõrdsust õppematerjalide kättesaadavuses, eriti olukorras, kus teadusinfo on üha enam koondunud suurte kirjastuste kätte.

Raamatukogud hangivad juurdepääse teadusandmebaasidele ning edendavad avatud juurdepääsu (Open Access) liikumist, et vähendada lõhet info- ja teadmisrikaste ning nende vahel, kel infot napib. Riik peab oma rahva teadlikkuse parandamiseks info hankimist toetama, sh aitama ületada maksumüürist tingitud takistusi, eriti e-ressurssidele ligipääsu hankimisel.

Keele ja kultuuri kandjad. Lugemishuvi saab alguse kodust, kusjuures lapsevanematele ja haridusasutustele on raamatukogu suuresti toeks. Lasteraamatute laenutamine, koostöö laste­aedade ja koolidega ning eesti keelt ja kultuuri tutvustavad ettevõtmised on eriti tähtsad eestikeelsele õppele üleminekul. Raamatukogudest on saanud õpetajatele väärtuslikud partnerid keeleõppes ja lõimimises eestikeelsesse keskkonda.

Raamatukogutunnid, keelekohvikud ja kultuuriprogrammid aitavad lastel ja noortel õppida infot kriitiliselt hindama, allikaid korrektselt kasutama ning mõistma tehisintellekti võimalusi ja ohte.

Raamatukoguhoidja kutseoskused. Kõigi nende rollide täitmiseks on hädavajalik, et raamatukogudes töötaksid kõrgharitud ja pädevad spetsialistid. Raamatukoguhoidja töö on üha laienenud: see hõlmab koolitamist, kogukonnatööd, kultuuriürituste korraldamist, infootsingu juhendamist ning eri vanuse- ja sihtrühmadega töötamist.

Samal ajal on Eestis raamatukogundusalase hariduse omandamine tehtud keerulisemaks. Rakenduskõrghariduse tasemel on ainus õppimisvõimalus Tartu ülikooli infokorralduse eriala raamatukogunduse suund. Eestikeelset magistri- ja doktoriõpet raamatukogunduse valdkonnas enam ei pakuta. See seab küsimärgi alla valdkonna jätku­suutlikkuse.

Kuigi raamatukogus võib töötada ka muu eriala haridusega inimene, annab raamatukogundusalane ettevalmistus selge eelise. See väljendub oskuses hinnata info usaldusväärsust, märgata ja selgitada valeinfot ning pakkuda kasutajatele tasakaalustatud ja mitmekülgseid vaatenurki – neid oskusi ei asenda Google ega tehisintellekt.

Tugev ühiskond vajab koostööd. Miks manifesteerida? Sest ainult koostöös sünnib tugev ühiskond. Nii saab karaamatukogudele pandud ülesandeid täita vaid ühiselt: koostöös teiste raamatukogudega, koostöös kogukondade, raamatukogupidajate ja riigiga. Üksi ei ole demokraatia ja ühiskonna sidususe hoidja vastutust võimalik kanda.

Balti raamatukogude manifest on kutse ühisele tegutsemisele, et hoida kõrgel tasemel kirjaoskust, vähendada digilõhet ning tagada, et keegi ei jääks teadmiste või võimaluste puudumise tõttu ühiskonnaelust kõrvale. Raamatukogusid tajutakse meie ühiskonnas sageli iseenesestmõistetavana – ruumi ja teenusena, mis on alati olemas. Kipub ununema, et ülesannete täitmiseks on vaja piisavalt vahendeid ja selgeid suuniseid.

Manifest toimib raamatukogude ühise hääletoruna, meenutades meie rolli ning pakkudes otsustajatele tee­kaarti. Raamatukogud on elukestva õppe, kultuuri ja demokraatia tugisammas ning jäävad selleks ka edaspidi, et olla targema, sidusama ja rahumeelsema ühiskonna teenistuses.

Tuuliki Tõiste on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimees.