Sel reedel Sirbis
Rahel Ariel Kaur Betti Alveri kirjanduspreemiast
Johanna Roos, „Igast kehast võib saada kirjandus“
Finlandia auhinna võitjad
Tanel Vallimäe, „Mida arvata ettevõtjate nõukojast ja nende soovitustest?“
Mikko Lagerspetz, „Iisraeli infosõja…
Ruum, kus segadus ja selgus ilmnevad kõrvuti
Teatripedagoog ja lavastaja Giacomo Veronesi: „Teater kui institutsioon peaks ehk lõpetama enda käsitlemise tehasena, kohana, kus lõputult midagi toodetakse, ja hakkama toimima pigem ökosüsteemina.“
Kõnnak ja seisak
Juhtkonna nõudel on ühiskond sisse võtnud sundasendi: ei liigu keha ega vaim.
Solidaarne teatri rahastamise süsteem, ae?!
Mis vene filosoofial viga on?
Detailivaene tühikäigul tuksumine
Joe Penhalli peetakse pinterliku stiili viljelejaks, mistõttu on igati loogiline, et tema näidendit kutsuti lavastama meie psühholoogilise teatri vanameister Madis Kalmet.
Olematu olevaks loomine
Noore vaataja teatri festival „Naks“ tõestas, et kaasavate kunstiformaatide puhul ei tohi kaasamine jääda formaalseks ning reaktsioonidele tuleb anda ruumi ja aega.
Rännuteedelt raamatusse
„Eesti keele süntaksi“ toimetajate Mati Erelti ja Helle Metslangi sõnul kujundas Lauri Kettunen teosega „Lauseliikmed eesti keeles“ soome süntaksist lähtudes eesti lauseõpetuse tänapäevani vastu pidanud üldilme.
Pealelend – Ilona Tragel, Tartu ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor, konverentsi korraldaja
Kuidas lavastada kirjandust?
Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria“ on XXI sajandi esimeste kümnendite ülesvõttena küll hägune, kuid võimaldab siiski pildi sisse minna.
Ma Teile kirjutan …
Silvia Mälksoo ja Silvia Rannamaa kirjavahetus pakub südamliku sissevaate kahe mõttekaaslase pikka sõprusse ning manab silme ette omaaegse olustiku.
Noore autori olmeportree
Brigitta Davidjantsi „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ on väikesele mahule vaatamata sama sisukas kui mõned pikemad perekonnasaagad.
„Buddha maailma on lihtne siseneda, Saatana maailma on raske sisse pääseda“
„Vilniuse pokkerit“ tasub lugeda nii neil, kes Nõukogude aega läbi elasid, kui ka neil, kellele see sünge muinasjutt mõjub nagu mõni vendade Grimmide hirmutekitav heietus.
Elevant toas. Maastikuarhitektuuri väljakutsed kobarkriisis
Maastikuarhitekti ülesanne pole enam üksikute probleemide lahendamine, vaid liikumine maailmavaadete ja rollide vahel olukorras, kus ebastabiilsusest on saanud püsiv seisund.
Võisteldes kvaliteedi poole
Arhitektuurivõistlusi ei saa korraldada tühjalt kohalt, vaid peab olema selge tellimus ja kindel ruumiprogramm.
Kas „Sound Plasma“ matused või varjusurm enne uuestisündi?
Tänavu tellis TUMA uudisteosed juhtumisi samadelt heliloojatelt, kes osalesid kõige esimesel „Sound Plasma“ festivalil 2017. aastal. Küllap on see märk, et ring on täis saanud. Mis saab edasi?
Sulnid helirännakud saksofonidega
Saksofonikvarteti Quattro Quarti 15. aastapäeva kontserdil esitati eranditult eesti heliloojate teoseid, nende hulgas Age Veeroosi uudisteos.
Kuidas kõlab tulevik?
Kui kümme aastat tagasi toimus ühepäevane noorte sümfooniaorkestrite festival ligi kümne orkestri osalusel, siis tänavu anti kolme päeva jooksul ligi 700 mängijaga 21 kontserti üle Eesti.
Kas me ikka teame, kus on JO?
Me ei tea, mil määral oleks saanud Heino Kaljuste teha oma elutööd, kui pisut varem poleks oma elutööd alustanud Riho Päts või Zoltán Kodály, või kui poleks olnud Veljo Tormist või Ferdinand Eisenit.
Otse kaamera tagant filmikooli juhtima
Riho Västrik: „Kui turul on vähem tööd, siis ei saa me BFMis teha sellest järeldust, et ei võta nüüd üliõpilasi vastu ja ootame, kuni midagi muutub.“
Mehed, kes oskavad libahundisõnu
Lauris Ābele: „Baltimaade rahvas on selles mõttes erandlik, et paganlus on endiselt osa meie elust, kuigi me seda ise ei märka.“
Pussyrasclaat!
Diane Jobsonit on portreteeritud temanimelises dokumentaalfilmis vanadaamist advokaadina, kes on Jamaical pühendunud vaeste getonoorte õiguste kaitsmisele.
Mina olin siin …
Praeguses üldises eesti fotopildis domineeriv esitlusloogika ei ole võimeline püstitama sedavõrd päevakorralisi küsimusi fotograafia meediumi üldise olukorra üle kui Gordini nomaadlik suhe oma lähtematerjali.
Õhulosside apoloogia
Pascal Bronneri arhitektuurne ulme on segu suhtluskatsetest laguneva koodi tingimustes ja unistamisest selle sõna kõige totaalsemas tähenduses.
Kas on võimalik astuda kaks korda ühte ja samasse valgusse?
Tõnis Saadoja valgusdokumentalism on üks paljudest vajalikest sisenditest tulevasse kultuuri, kus looduse tajumise mütopoeetika on ümber kujunenud uueks pingeväljaks.
Inimene masina ees V
Meie praeguse probleemide kompleksi lahendus ei hakka hargnema mitte märksõna „tehnoloogia“, vaid „inimlikkuse“ juurest.
Uus puittaimede tutvustus ehk 100 aastat puittaimede määrajaid ja kirjeldajaid
Kikepera juhtum
Sulguvad kraavid ja teadlaste loodusvaate ning kohapealsete elanike elutunnetuse vahel avanevad dialoogid – miks looduse taastamine on ennekõike kokkulepete kunst?
Piiride seadmine piiritule sõprusele
Kuigi Venemaa kuvand paistab olevat Hiinas ajaloolistele tülidele vaatamata hea, peetakse põhjanaabrit ahneks ja reeturlikuks riigiks ning Putinit saamatuks ja verejanuliseks liidriks.
Mis usbekkidest saab?
Erinevalt teistest postsovetlikest piirkondadest ei ole Kesk-Aasias suhteline jõukus seotud demokraatia usuga.
Miks me lapsi ei saa?
Küsimus ei ole, kuidas panna naised sünnitama, vaid kuidas luua maailm, kus lapsesaamine on mõistlik otsus.
Imre Sooäär 13. III 1969 – 10. XI 2025
Aitäh, et näitasid teed, mis on meile võimalik – armastuse ja hoolimise teed, avatud südame teed. Sa puudutasid väga paljude elu. See, mis olid või tegid, ei mahu sõnadesse, nii nagu su hing ei mahtunud enam kehasse. Nüüd tuleb meil hakkama saada ilma kallistamata,…
Jean-Loup Marcel Rousselot 11. XI 1944 – 11. XI 2025
Enam kui 20 aastat Eestis elanud antropoloog, arktiliste kultuuride arheoloogia, etnograafia ning Eesti ajaloo uurimise ja õpetamisega seotud prantsuse õpetlase PhD Jean-Loup Marcel Rousselot’ elutee katkes pärast pikka haigust tema sünnipäevahommikul 11. XI 2025.
Jean-Loup…
Kõik on alati peaaegu kõik
Niipea kui avame suu, oleme juba hakanud lehitsema raamatut. Ja niipea kui hakkame kõnelema, oleme juba asunud raamatut kirjutama.
Riiul
magamistoas elan
on kandev roll mul
ühe abielu stseenides
neis tuleks pillata
parketile juveelportselan
ent seda privileegi
välja teenind
ma kandma pole veel
neid teenides
veel olen lihtne malbe kasin
vaikne nurgakõiksus
kel korruseidki
suurelt alla kümne
ei küpselt naerma pane
mind veel paari kahepõiksus
ent juba…
