$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2025-18 (4042)

Sel reedel Sirbis
Esiküljel filmilavastaja Natalja Mirzojan
Piia Ruber

Sel reedel Sirbis

„Filmid võiksid teha inimesed üksteise vastu lahkemaks“, Andrei Liimets vestles Natalja Mirzojaniga
Triinu Aru, „Mis toimub filmitegija peas?“
Ardo Reinsalu, „Aeg pärast masinaid“
Juhan Aru, „Lihtne või keeruline?“
Mari-Epp Tirkkonen, „Pärijad võtsid Malle Leisi nimele kaubamärgikaitse“
Siim Lill, „„Hieronymuse“ sarja siiani parim aasta“
2025. aasta parim noor arhitekt
Merle Karro-Kalberg vestles Tallinna ruumiloomekeskuse endise juhi Kaidi Põldojaga
Margit…
Sirp
2 minutit
Ruum näitab, kas inimesest hoolitakse
Eesti esimene riigiarhitekt Tõnis Arjus asub tööle 9. juunil. Ta on veendunud, et Eestis ei olda nii rikkad, et teha odavalt.      
Piia Ruber

Ruum näitab, kas inimesest hoolitakse

Tõnis Arjus: „Üle riigi on palju ägedaid ideid, aga asjaosalised ei saa sageli omavahel kokku. Riigiarhitekti institutsioon saab olla lõimija rollis.“

Andrei Liimets
11 minutit
Sammuke raha suunas
Arenguseire Keskus

Sammuke raha suunas

Otsustamiskõlbulik stsenaarium on valmis ja ootab kiiret seaduseks küpsetamist.

Kaarel Tarand
4 minutit
,

Hinda raamatut kaane järgi

On teatud liik raamatuid, mida ma mitte kunagi ei osta iseenda riiulisse ega ka mitte kellelegi kingiks. Nimelt kui raamatukaas on kujundatud ilmselgelt tehisaruga, ei ole seda raamatut minu silmis olemas. Jätan need trükised tähelepanuta samamoodi nagu internetis uudisvoogu kerides paavsti­rõivastes Donald Trumpi pildid või kontoris töötavate kobraste video. Tegu…
Silvia Urgas
3 minutit

Surnud internet

Surnud interneti teooria on küll veel vandenõuteooriate sekka liigitatud, aga ilmselt mitte enam kauaks, sest gangreen on juba väga selgelt paista. Teooria kohaselt domineerib internetis masinmõistus, sisu toodavad robotid, seda organiseerivad algoritmid ja inimsuhtlus marginaliseeritakse teadlikult kui kontrollimatu nähtus. Meie oleme inimestena seal juba külalised. Juhul kui meil õnnestub edukalt…
Tristan Priimägi
2 minutit

Kui koduost käib üle jõu

Tallinna kaasamiskeskuses Avalinn üles pandud näitusel selgub, et Tallinnas on taskukohased eluasemed ainult tööstuspiirkondades. Kuidas olukorda lahendada?

Arhitekt Elmar Lohu projekteeritud funktsionalistlikku esindushoonesse, kunagisse Tallinna Majaomanike Panka aadressil Vabaduse väljak 10 on end sisse seadnud üks huvitav asutus – kaasamiskeskus Avalinn. Selle on ellu kutsunud Tallinna linnavalitsus eesmärgiga…
Villem Saar
4 minutit
Kõrghariduse rahastamise aruteludes tuleb kuulata üliõpilasi
Joonis. Vastused küsimusele „Kas oleksid alustanud õpinguid Eesti kõrgkoolis, kui kõrgharidusõpingud oleksid kõigile tasulised järgnevate summade ulatuses (õppeaasta kohta)?“.       
EUROSTUDENT

Kõrghariduse rahastamise aruteludes tuleb kuulata üliõpilasi

Esimese põlvkonna üliõpilased ehk need, kelle vanematel ei ole kõrgharidust, on Eesti üliõpilaskonnas alaesindatud.

Sandra Haugas
5 minutit
Diktatuuri anatoomia – Hiina eripäraga
Xi Jinpingi näol on tegemist üsna erakordse võimufenomeniga tänapäeva maailmas ja paistab, et praegune riigi esimees jätab kommunistliku impeeriumi looja Mao Zedongi isegi varju.       
Yin Bogu / Xinhua via ZUMA Press / Scanpix

Diktatuuri anatoomia – Hiina eripäraga

Michael Sheridan tahab näidata ja tõestada, et Hiina režiimi ning selle juhi olemus on üdini autokraatlik ja muule maailmale ohtlik.

Märt Läänemets
7 minutit

Filantroop Aga Khan IV ja ismailiitlik teoloogia

Neoplatonismist tugevasti mõjutatud ismailiidid on jäänud moslemimaailma avatuse, sallivuse ja harituse kandjateks.

Järgnev lugu on kirjutatud ühe väljapaistva moslemi mälestuseks. Selle aasta veebruaris lahkus siit maailmast imaam Aga Khan IV (1936–2025). Nii „imaam“ kui ka „Aga Khan“ olid tema tiitlid. Tiitleid oli tal teisigi, üks neist näiteks prints.…
Alar Laats
5 minutit
Soovist toetada Ukraina kunsti kasvas välja festival
Vasakult: avalike suhete konsultant Kirsi Lattu, festivali korraldaja Alice Järvet, Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre, kuraator Tetjana Dorošenko, Ukraina suursaadik Maksõm Kononenko, Juhan Kuusi dokfoto keskuse juhid Kristel Aimee Laur ja Toomas Järvet, ArtDepoo T-särgi biennaali korraldaja Rando Freiberg, ArtDepoo galerist Kristiina Nurk ja Tšehhi suursaadik David Král.     
 Liisa Maria Ojavere

Soovist toetada Ukraina kunsti kasvas välja festival

Alice Järvet: „Kokku on „Ukufestil“ enam kui 30 ukraina kunstniku teoseid.“

Juhan Raud
4 minutit
Kuidas saada Anita Kremmiks?
Nii paigutub kunstniku asendaja Aska Helena Shimmo vahealale, kus ta ei tohi olla tema ise, aga ei saa olla ka Anita Kremm.      
Kaader videost

Kuidas saada Anita Kremmiks?

Näituse videod vajavad filmilikku vaatamisstrateegiat jälgimaks peategelase ehk lepingu alusel Anita Kremmiks kehastunud Aska Helena Shimmo püüdlusi uue identiteediga kohaneda.

Karin Allik
7 minutit
Isegi siis, kui teame, et oleme hiljaks jäänud
Kunstnikud ei käsitle siin ökoloogilisi valupunkte või sõdadest tulenevaid sotsiaalseid kriise, vaid on haaratud mõtiskellu fotograafia kui meediumi ajaülesusest ja lõplikkusest.             
Kristjan Kivistik.

Isegi siis, kui teame, et oleme hiljaks jäänud

Olemise ja kadumise vahelises pingeväljas hõljuv, ajavoolust päästetud ja reprodutseeritav reaalsusekild ei või näidata mitte ainult seda, mis oli, vaid ka seda, mis võib meid ees oodata.

Taavi Talve
4 minutit
Ma süüdistan. Poliitika tapab inimesi. Mõrvarite nimed tuleb välja öelda
Édouard Louis’ viis ilukirjandust luua on sügavalt isikupärane, silmatorkav ja mõjukas oma halastamatus, toores aususes, millega ta tirib päevavalgele kõige suurema häbi, selle allikad ja põhjused. Édouard Louis esineb 31. mail Tallinnas festivalil „HeadRead“.           
 Jessica Gow / TT News Agency / Scanpix

Ma süüdistan. Poliitika tapab inimesi. Mõrvarite nimed tuleb välja öelda

Édouard Louis’ looming on poliitiliselt laetud viisil, mis teeb kirjandusest relva. Õigupoolest on kogu ta looming poliitiline süüdistus Prantsuse ühiskonna vastu.

Vilja Kiisler
6 minutit
Luulesalv
Gili Haimovich on Jeruusalemmast pärit luuletaja, kes on elanud Iisraelis ja Kanadas ning kirjutab heebrea ja inglise keeles. Tema loomingut on pärjatud rahvusvahelise Ossi di Seppia kirjanduspreemia (2019) ning mitmete teiste tunnustustega. Viimastel aastatel on ta vahendanud heebrea keelde Jaan Kaplinski ja Mathura luulet, 2022. aasta sügisel pälvis ta selle töö eest ka Eesti välisministeeriumi tänukirja. 2023. aastal ilmus eesti keeles tema enda valikkogu „Kõhklev päike“. Mai lõpus esineb ta kirjandusfestivalil „HeadRead“.      
 HeadRead

Luulesalv

Gili Haimovichi „Varikatus“, „Tagasiteel Tartust uskusin“ ja „Emahirv“

Gili Haimovich
1 minut
Anderseni mõõdupuu
Lastekirjanduse ajakirja Bookbird värske number. Raamatukirjastajad ja teised lastekirjanduse eestvõitlejad on oodatud selles ajakirjas oma väljaandeid tutvustama.            
IBBY

Anderseni mõõdupuu

Mida kujutab endast maailma lastekirjanduse kõrgeim auhind Anderseni medal ja kui paljud laureaadid on tuttavad eesti lastele?

Mare Müürsepp
4 minutit
Ära toida oma hirme ehk Mürgine, mürgisem, mürgiseim
Sinine käoking on Euroopa mürgisemaid taimi.       
Kristel Vilbaste

Ära toida oma hirme ehk Mürgine, mürgisem, mürgiseim

Igal õhtul pärast väsitavat tööpäeva diivanile teleka ette vajudes on meie ees sundvalikud. Enamasti on teleprogrammides õhtufilmid, mis tõstavad adrenaliinihulga hetkega lakke. Maffiafilmide toored vägivallateod, sõjafilmide kangelaslikud maailmapäästmised, krimi­filmide võikad tapmised. Neid puistatakse pähe igal kanalil…
Kristel Vilbaste
7 minutit
Võitluses kliimamuutuste vastu vajame soolist tasakaalu
Naised Sudaanis küla ainsast kaevust vett ammutamas – mõneski maailmaosas vastutavad kütuse ja vee hankimise eest just naised.       
Albert Gonzalez Farran / UNAMID / CC BY-NC 2.0

Võitluses kliimamuutuste vastu vajame soolist tasakaalu

Sooline ebavõrdsus energiasüsteemide dekarboniseerimisel ei piirdu üksnes poliitika ja majandusteguritega – see on ka kultuuriküsimus.

Kaarel Karolin
3 minutit
Ajakirja Eesti Mets sünd ja surm taasiseseisvunud Eestis
Ajakirja Eesti Mets taassünnini jõuti 1989. aastal.            
Repro

Ajakirja Eesti Mets sünd ja surm taasiseseisvunud Eestis

Eesti Mets ühendas laia autorite ringi ja lugejaskonda, hõlmates riigimetsandust, erametsandust, metsatööstust, teadust ja huvirühmi.

Heldur Sander
4 minutit
Kas sa tuled minuga lõpupeole?
Ernestine’i ja Kennethi elutants on liigutav, Klaudia Tiitsmaa ja Aarne Soro partnerlusest kumab huumorit ja pastelset nukrust, mängulisust, siirast elutahet.      
Annika Vihmann

Kas sa tuled minuga lõpupeole?

Ajal, kui seesugusest tundelaadist teravat puudust tuntakse, kingib Andres Noormetsa lavastus „Sünnipäevaküünlad“ just hardust ja õrnust, naeratust ja pisaraid.

Pille-Riin Purje
6 minutit
Teel Orwelli maailma poole – nelikümmend aastat hiljem
Orwelli tekst pääseks sisuliselt mõjule, kui see lavastada n-ö ilma neljanda seinata, nii et laval toimuvale ei vaadata saalist kui mingile kaugele ja koledale asjale, vaid saadakse aru, millal ja kuidas ise vihkamisminutites osaleme.      
Siim Vahur

Teel Orwelli maailma poole – nelikümmend aastat hiljem

George Orwelli „1984“ on teos, mille kohta tuleb õudusega tunnistada, et see on osutunud aasta-aastalt üha aktuaalsemaks.

Jaak Allik
6 minutit
Miniatuurid mängivad sõjaõudused teatrilaval suureks
„Transport. Eesliinil“. Tavalise lava asemel on publiku keskel laualaadne ehitis, kuhu näitlejad Lee Trei ja Mart Müürisepp tõstavad maketijuppe.      
Oskar Suurorg

Miniatuurid mängivad sõjaõudused teatrilaval suureks

Sloveenia lavastaja Tin Grabnari lavastuse kujundlikuks peategelaseks on rindefotograaf, kes saabub alguses helikopteriga maketimaailma ja lõpus sama teed lahkub.

Andrei Liimets
3 minutit
Iiri keele taassünd tänu õudusfilmidele
Aislinn Clarke: „Usun, et kõige jubedam on pinge enne seda, kui õudus end paljastab.“      
Sandra Sarv / Koobalt Films

Iiri keele taassünd tänu õudusfilmidele

Aislinn Clarke: „Ma ei mäleta tegelikult lapsepõlvest ühtegi lugu, mis poleks olnud hirmus. Kasvasin üles koos õuduslugudega.“

Kaspar Viilup
6 minutit
HÕFF 20. Kuidas õudusskeptikust kasvas õudusesõber
„Tuhkatriinu“ tumedas tõlgenduses ja mulluse „Protseduuri“ folkversioonis „Inetu kasuõde“ lendab nii kehavedelikke kui ka jäsemeid. „Ei!“ hüüatab ühel hetkel keegi tagareast. „Jaa!“ hõisatakse teisest saaliotsast vastu.      
Kaader filmist „Inetu kasuõde“

HÕFF 20. Kuidas õudusskeptikust kasvas õudusesõber

Muljeid kolm päeva kõrgendatud meeleolus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalilt ning seniselt kümnelt õuduspeolt, millest olen osa võtnud.

Andrei Liimets
6 minutit
Eesti naised popvideotes. Miks nad paljajalu põllul seisavad?
Naisi kujutatakse ilusate, pehmete ja õrnadena. Naised on loodusega üks, see oleks justkui nende loomulik olek. Pildil Vanilla Ninja viljapõllul videos „No Regrets“.       
Kaader muusikavideost

Eesti naised popvideotes. Miks nad paljajalu põllul seisavad?

Res Musica aastaraamatus on ilmunud teadusartikkel selle kohta, kuidas seostuvad naiselikkus ja loodus Eesti popmuusikas.

Triinu Aru
4 minutit
Puudulik ülevaade puudustega raudteeprojektist
Režissöör Kārlis Lesiņš ja uuriv ajakirjanik Inese Braže püüavad „Põhjaekspressis“ aru saada, miks on Rail Balticu projekt rööbastelt maha jooksmas.       
Pressifoto

Puudulik ülevaade puudustega raudteeprojektist

„Põhjaekspress“ sukeldub Rail Balticu fenomeni, aga filmitegija otsus teha uurivat ajakirjandust tapab dokumentaalfilmi ja uuringuni ei jõuta samuti.

Jaanis Valk
4 minutit
Põrmulise peibutus
Ansambel U: liikmed, „Põrmulise“ helilooja Liisa Hõbepappel ja lavastaja Eva Koldits ning üks soliste Nicholas Tamagna       
Urmas Hõbepappel

Põrmulise peibutus

„Põrmulise“ lähtematerjal on rikkalik, inspiratsiooni on ammutatud nii folkloorist kui ka psühholoogiast, põimitud on objektiivset ja subjektiivset.

Ove-Kuth Soosaar
4 minutit
Boheemluse magus maagia
Kehastades justkui poeesiat ennast, käivitab Mimi (Mirjam Mesak) „Boheemi“ tegevustiku, kui kohtub poeedist Rodolfoga (Gabriele Mangione).       
Maris Savik

Boheemluse magus maagia

Tuleb tõdeda, et „Boheem“ on oma krestomaatilisusest ja „ajatusest“ hoolimata tänapäevani päriselt kõnekas, iseäranis seekordses Vanemuise tõlgenduses.

Aurora Ruus
5 minutit
Märkmeid EMPist
LHV autasu sai tänavu Rasmus Puur (fotol vasakul koos heliloojate liidu esimehe Märt-Matis Lillega) 2024. aastal esiettekandele tulnud sümfoonia eest. Tänavu kõlas ERSO kontserdil tema lühike ja lööv „Kust sa kord tulid, sinna kord lähed“.       
Rene Jakobson

Märkmeid EMPist

Hämmastav, kui rikas on siinse heliloomingu ajalugu ja tänapäev: sellest andis tunnistust esiettekannete suur osakaal esitatava materjali hulgas.

Kaarel Künnap
6 minutit
Sündmusterohke kuu
Ansambel Floridante esitas Arvo Pärdi keskuses peateosena François Couperini teose „Leçons de ténèbres“ ehk „Pimeduse tunnid“.       
Karoliina Kollom

Sündmusterohke kuu

Aprillis oli rikkalikult suurüritusi: kõigepealt Tallinn Music Week, siis „Jazzkaar“ ja Eesti muusika päevad.

Äli-Ann Klooren
5 minutit
Keeleteaduse loosungi all tehakse poliitikat
„Flower and eggs“. Kui ehk ka inglise keele sõnaortograafia õppimine koormab eesti noori liialt, võiks ju vabamalt võtta ja kirjutada läbisegi weather ja whether, flower ja flour – küll kontekst selgitab?      
Столяр Анастасия / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Keeleteaduse loosungi all tehakse poliitikat

EKI praeguse juhtkonna suunitlus heakeelsussoovitusi mitte anda, rehabiliteerida kantseliit ja tervitada kõiki toortõlkelisi sõnu-väljendeid kajastub ka selle aasta lõpul ilmuvas ÕSis.

Mari Koik
6 minutit
Kes loeb paksu pabersõnastikku?
„Eesti vanema piiblitõlke sõnastik 1600–1739“ on austusavaldus piiblitõlkijatele, tänu kelle loomingulisele lennukusele sündis eesti kirjakeel ja eestikeelne raamat.             
Eesti Keele Instituut
,

Kes loeb paksu pabersõnastikku?

Aprillis ilmunud „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik. 1600–1739“ (Eesti Keele Instituut, EKSA, 2025) on 926 lehekülge paks raamat, üsna väikeses kirjas, väliselt igati vanamoodne sõnastik. Ka sisu poolest ei ole seal midagi enneolematut: materjal on juba viis…
Kristiina Ross
3 minutit
46 aastat vana raamatukapp 
Jaanis Valk, dokumentalist ja ühiskonnaõpetuse õpetaja 
Erik Norkroos

46 aastat vana raamatukapp 

Ma olen 46aastane paks tammeriiul, kelle „nahal“ on kriimud nii Nõukogude kriidist kui ka uue aja digilöökidest. Kui mind 1979. aastal siia ilma loodi, olid mu esimesed „lapsed“ punased nagu pioneerirätt, teised aga eestlasele omaselt looduseusku…
Jaanis Valk
2 minutit
Esiküljel riigiarhitekt Tõnis Arjus
Piia Ruber

Esiküljel riigiarhitekt Tõnis Arjus. Foto Piia Ruber.

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Keel

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Sirp