Kui sadakond eesti illustraatorit, kirjanikku, kirjastajat ja muud lasteraamatu asjatundjat rõõmustasid Bologna messil Eesti suure esindatuse ja tähelepanu pälvimise üle, siis selle kõige kõrval oli ka muud toredat. Näiteks kohtumine Kanada kunstniku Sydney Smithiga, kelle tööd tunnustati 2024. aastal Anderseni auhinnaga. Jutuajamine tema näituse avamisel andis huvilistele aimu, kuidas on kujunenud tema silmapaistev loometee.

Anderseni medal

Mida kujutab endast maailma lastekirjanduse kõrgeim auhind, Anderseni medal, ja kui suur on selle saanute osa eestikeelse lastekirjanduse nautijate lugemislaual?

Taani kirjaniku Hans Christian Anderseni nimega auhinna asutas 1956. aastal Rahvusvaheline Noorsoo­kirjanduse Nõukogu (IBBY – International Board on Books for Young People) parima kirjaniku autasustamiseks kuldmedali ja diplomiga. 1966. aastal loodi ka illustraatorite kategooria.

Autasud antakse üle iga kahe aasta tagant IBBY kongressil. Selle auhinna patroon on Taani kuninganna Margrethe II. Meie lugejapõlvkondade lemmikutest on Anderseni medali saanud näiteks Astrid Lindgren 1958. ja Tove Marika Jansson 1966. aastal.

Kandidaate esitavad IBBY osakonnad – praeguseks on need asutatud 85 riigis. Eesti osakond on oma ette­paneku teinud aastast 2014.

Tuttavad eesti lastelegi

Minemata tagasi kõigi aastakümnete taha, toon välja viimasel paaril kümnendil Anderseni auhinna saanud kirjanikud ja kunstnikud, kes on eestikeelse lastekirjanduse jälgijatele mingilgi määral tuttavad. Alates 2004. aastast on Anderseni auhind antud 11 kirjanikule. Eesti lugejale tuttavaim on David Almond (Suurbritannia), kes sai auhinna 2010. aastal. Almondi loomingust on eesti keelde tõlgitud raamatud „Skellig“ (tlk Tiina ja Priit Zingel), „Poiss, kes ujus piraajadega“ (tlk Kaarin Kivirähk), „Minu nimi on Mina“ (tlk Mari Klein) ja „Uhiuus poiss“ (tlk Helen Kristi Loo). David Almond on esinenud ka festivalil „HeadRead“, nii et meie lugejad on saanud teda soovi korral lähedaltki näha ja kuulda. „Skellig“ on jõudnud ka teatrilavale: 2023. aastal valmis Taavi Tõnissonil Draamateatris lavastus „Luidrik“.

Kiirelt said meie kirjastaja ja tõlkija jaole värskeimale Anderseni auhinnaga pärjatud kirjaniku Heinz Janischi (Austria) teosele. Selleks ajaks kui Anderseni auhind talle 2024. aasta IBBY kongressil üle anti, oli tema „Kuningas ja meri“ eesti keeles juba ilmunud (tlk Epp Aareleid).

Kelle raamatutega eesti lugejal kohtumine alles ees seisab? Seni eesti keelde tõlkimata laureaadid on Iiri kirjanik Martin Waddell (2004), Uus-Meremaalt Margaret Mahy (2006), Šveitsist Jürg Schubiger (2008), Argentinast Maria Terese Andruetto (2012), Jaapanist lausa kaks lastekirjanikku Nahoko Uehashi (2014) ja Eiko Kanodo (2018), Hiina autor Cao Wenxuan (2016), Ameerika Ühendriikide kirjanik Jacqueline Woodson (2020) ja Marie-Aude Murail Prantsusmaalt (pälvis auhinna 2022).

Illustraatorite puhul on seis natuke parem: vaadeldava ajavahemiku 11 laureaadist tervelt kuue auhinnatud kunstniku töid võib näha ka eestikeelsetes lasteraamatutes. 2004. aastal Anderseni auhinna saanud hollandlase Max Velthuijsi autoriraamatud „Konn on konn“, „Konn ja talv“, „Konn ja võõras“ ja hiljem „Konn ja sõbrad“ on Lii Tõnismanni ja Kerti Tergemi vahendusel rõõmustanud juba lausa põlvkonda meie lapsi.

Saksa kunstnik Wolf Erlbruch sai auhinna aastal 2006 ja kohe aasta pärast nägi eesti laps tema tööd raamatus „Lugu väikesest mutist, kes tahtis teada, kes lasi talle pähe“ (tlk Jaanus Vaiksoo). Niisamuti on tema illustreeritud juba nimetatud Janischi „Kuningas ja meri“. Šveitsi illustraator Albertine on meile nähtav Germano Zullo raamatus „Mu kullake“ (tlk Leelo Märjamaa). Saksa kunstnikku Rotraut Susanne Bernerit tunneme raamatu „Arvukratt“ (tlk Anneli Kesksaar) järgi ja Jutta Bauer on illustreerinud James Krüssi raamatu „Majakas Vähimadalal“ (tlk Eve Sooneste). Itaalia suuruse Roberto Innocenti tööd on meieni jõudnud Carlo Collodi „Pinocchio seiklustes“ (tlk Tiina Randviir), E. T. A. Hoffmanni „Pähklipurejas“ (tlk Valter Rummel), ühes J. Patrick Lewisega loodud „Viimses võimaluses“ (tlk Tiina Aug) ja kogumikus „Muinasjutuvaramu“ (tlk Johanna Ross). E-kataloogi ESTER andmetel on üksikutes raamatukogudes ühekaupa mõne teisegi laureaadi, näiteks Suzy Lee ja Roger Mello raamatuid – ilmselt kingitud või annetatud. Täiesti vahendamata on aga näiteks selline äge tegija nagu tšehhi päritolu Peter Sís.

Kuidas Anderseni auhind saada?

Kui süveneda sellesse, kuidas eri maade osakonnad oma kandidaate on esitanud, võib eristada kaht strateegiat. On riike, kus asjatundjad esitavad iga konkursikorra jaoks eri kirjanikud ja illustraatorid, et võimalikult palju selle kultuuri lastekirjanduse loojaid rahvusvahelisele areenile jõuaksid ning oma nime, näo ja teostega tähelepanu saaksid äratada. Teiselt poolt on riike, kust esitatakse järjepanu samu autoreid – et ehk kunagi ikka aujärjele tõuseb. Nii on 2026. aasta kandidaatide hulgas neid, kes on selle auhinna saajaks välja pakutud juba viiendat korda.

Ei saa öelda, et meie meelest rikka lastekirjandusega maade osakonnad oleksid ajast aega aktiivsed kandidaate esitama. IBBY kodulehel on küll kirjas 85 osakonda, kuid Anderseni auhinna kandidaate on seekord esitatud vaid 44 maalt.

IBBY Eesti osakond on võtnud oma vastutust tõsiselt. Tänu Eesti Kultuur­kapitali rahatoele (kandidaatide esitamine maksab) on maailmale tutvustatud mitmeid meie armsaid autoreid, nagu Aino Pervik (2014), Leelo Tungal (2018), Piret Raud nii kirjanikuna (2016 ja 2020) kui ka illustraatorina (2022). 2026. aasta valiku hulka on esitatud Andrus Kivirähk ja Anne Pikkov.

IBBY aunimekiri

IBBY auhinnalaual on ka teine esiletõstmise viis ja see on nimelt IBBY aunimekiri (Honour List), mida on koostatud niisamuti 1956. aastast peale.

Kui Anderseni medal antakse elukestva tegevuse ja suure panuse eest lastekirjandusse, siis aunimekirja pääseb üksikteose põhjal. Esimene meie kirjanik oli 1974. aastal Nõukogude Liidu autorite reas Eno Raud oma „Naksitrallidega“. Nüüdseks on esitatud eesti kirjanike, illustraatorite ja siin ka tõlkijate rida juba üsna muljetavaldav. Viimati on aunimekirja kantud Ilmar Tomusk, Kadi Kurema ja Tiina Kattel. Aunimekirja jaoks suurte pakkidega saadetud teosed levivad üle maailma mitmesse raamatukogusse, kus kasvavad IBBY aunimekirja püsikollektsioonid.

Anderseni medali kandidaatide ja IBBY aunimekirja kantute loomingut tutvustatakse IBBY kongressil nii raamatuväljapanekute kui ka artiklitega lastekirjanduse ajakirjas Bookbird ja eriväljaannetes. Ühtlasi on kõik nominendid oodatud neist kongressidest osa võtma.

Raamatukirjastajatele ja teistele lastekirjanduse tõsistele eestvõitlejatele vahendan IBBY ajakirja Bookbird toimetuse kutse: tutvustage selles ajakirjas oma väljaandeid! Mida paremini neid tuntakse, seda laiemalt need levivad. Samamoodi tuntakse paremini seda, mis on avaramalt levinud. Rohkem teavet saab IBBY Eesti osakonnast, kus ärksalt ja järjekindlalt oma rida aetakse.

Jutuvestmise vanameistri sõnadega: maailm on suur, leidsid tibud, kui nad munakoorest välja rabelesid (H. C. Andersen, „Inetu pardipoeg“). Rahvus­vahelised lastekirjandusalased ettevõtmised on tore võimalus kogeda, kui suur on maailm ja kuidas meie kandi loometöö seal vastu kajab.

Mare Müürsepp on kirjandusteadlane, Tallinna ülikooli lastekirjanduse õppejõud ja IBBY Anderseni auhinna 2026. aasta žürii liige.