Gili Haimovich on Jeruusalemmast pärit luuletaja, kes on elanud Iisraelis ja Kanadas ning kirjutab heebrea ja inglise keeles. Tema loomingut on pärjatud rahvusvahelise Ossi di Seppia kirjanduspreemia (2019) ning mitmete teiste tunnustustega. Viimastel aastatel on ta vahendanud heebrea keelde Jaan Kaplinski ja Mathura luulet, 2022. aasta sügisel pälvis ta selle töö eest ka Eesti välisministeeriumi tänukirja. 2023. aastal ilmus eesti keeles tema enda valikkogu „Kõhklev päike“. Mai lõpus esineb ta kirjandusfestivalil „HeadRead“.
HeadRead
Varikatus
Mürsulõhkudest varikatuse all
magame täna.
Me janudel ei ole enam midagi
otsida.
Aja ja koha kammitsates
valime
ikka jälle üksteise,
sel pimedaimal süda-
ööl.
Üllatume, oleme tänulikud,
kui hommik koputab
laugeile.
Ärkame, ilma et
meil oleks kuhugi minna,
ärkame jälle,
justkui harjutamaks,
kuidas veel tõusta.
Tagasiteel Tartust uskusin
... otsekui suve viimane keel, aimates oma katkemist.
Jaan Kaplinski, „Vili on lõigatud“
Rongisõidul Tartust tagasi uskusin,
et suudan taas õppida vaatlema.
Kahe toonekurepesa vahel
venis aeg väga pikaks –
niidiks, mis pidi katkema.
Lüümus jõi taevasina, tuksuva
südame vaikuses heitis keegi
kivikese Emajõkke, vapustus
joonistas ringid ümber
allika,
vee,
elu,
kuhu mina ei kuulunud.
Emahirv
Pühi oma ärevil hirvesilmad eest,
leia kütti eksitama parem maskeering –
pane Euroopast päritud
sinisilmad ette,
ja selga öö märgunud aluspesu,
mille ihasse settida.
Võid helkida kui majakas,
mis oma meeleheites
ülekohtu ohvriks langenud,
olgu peale, et su alused
ei ole sadamast kunagi lahkunud.
Ja need, keda armastad,
ei tähenda sulle niigi palju,
kui see sõrmistik,
mis mõõku kirjaatradeks tagunud,
lehele vagusid ajanud.
Kui sind üles anda,
ei tõuseks sa ikka oma luuletuse kaevikuist,
vaid laseksid neil enesele kaela vajuda.
Inglise ja heebrea keelest tõlkinud Mathura
