Kliimamuutuste vastu võitlemisel on energiasektori süsinikuheitme vähendamine üks peamisi ülesandeid. Fossiilkütustest loobumine ja üleminek taastuvenergiale pole pelgalt tehnoloogiline ja majanduslik ümberkorraldus, see on ka sotsiaal-poliitiline protsess. Suuremaid takistusi sellel teel on sooline ebavõrdsus, mis avaldub nii tööjõuturul, poliitikakujunduses kui ka energia kättesaadavuses.
Naised ja ebavõrdsus energia kättesaadavuses
Naistel on energiaüleminekul otsustav tähtsus, kuid nad seisavad silmitsi ka tõsiste takistustega. Energeetika valdkonnas on naised vähem esindatud, eriti juhtivatel kohtadel. Paljud energiasektori otsused tehakse struktuurides, kus mehed on enamuses ja naiste häält ei arvestata. See tähendab, et energiapoliitika ei pruugi peegeldada naiste ja ka haavatavate gruppide vajadusi. Näiteks Rebecca Pearl-Martinezi ja Jennie Stephensi uuringust1 selgus, et USAs ei olnud 61% energiasektori ettevõtetest ühtegi naissoost juhatuse liiget. Fossiilkütuste sektoris töötas vaid 20% naisi, samal ajal oli taastuvenergiasektoris see näitaja 33%, kuid enamik neist oli ametis administratiiv- või kommunikatsiooni alal, mitte insenerina ega juhtival positsioonil. Siit nähtub selgelt, kuidas isegi taastuvenergeetikas, mida peetakse progressiivseks valdkonnaks, püsib sooline ebavõrdsus ning naised on kõrvale jäetud otsuste langetamisest ja tehniliste ülesannete lahendamisest.
Ka energia kättesaadavus ja selle kvaliteet on sooliselt kaldu. Mõneski maailmaosas vastutavad naised kütuse ja vee hankimise eest, mis tähendab, et energiavaesus mõjutab neid otseselt. Kui puhas energia pole kättesaadav, peavad nad kulutama rohkem aega ja füüsilist jõudu oma pere vajaduste rahuldamiseks – kütmiseks ja toidu valmistamiseks. Nende hariduse omandamise ja tööturul osalemise võimalused on piiratud.
Kõigele lisaks on naised kliimamuutuse mõjude suhtes haavatavamad. Äärmuslikud ilmastikunähtused, nt põuad ja tormid, süvendavad veelgi sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust. Looduskatastroofide tagajärjel on naiste suremus märkimisväärselt suurem kui meestel, eriti kuumalainete ja üleujutuste ajal. Naistel on ka suurem oht jätkata elu kliimapagulastena ja ebaproportsionaalselt raskem ligipääs tervishoiuteenustele, sealhulgas rasedus- ja sünnitusabile. Ka suurendavad kliimamuutustest põhjustatud ränded soolist vägivalda2 ja ebaturvalisust.3
Sooline tasakaal otsustusprotsessides
Empiirilised uuringud näitavad, et naiste suurem osakaal otsustusprotsessides toob kaasa keskkonnasäästlikumad4 ja pikaajalisemad lahendused5. See tähendab, et kui soovime edukalt vähendada süsinikuheidet, peame suurendama naiste osalust poliitika kujundamises ja ettevõtete juhtimises.
Abi oleks soolise võrdõiguslikkuse n-ö süvalaiendamisest, see tähendab, et poliitikas ja igas programmis peaks olema arvestatud sooliste erisustega. Lahendust pakuksid soolise jaotusega andmete kogumine ja analüüsimine, et paremini mõista naiste ja meeste erinevaid vajadusi ja võimalusi. Samuti tuleb energeetikas soodustada sooliselt tasakaalustatud töökeskkonda ja motiveerida naisi õppima täppisteaduste erialadel, et nad võtaksid osa energeetika tuleviku kujundamisest.
Tehnoloogia, stereotüübid ja muutused
Sooline ebavõrdsus energiasüsteemide dekarboniseerimisel ei piirdu üksnes poliitika ja majandusteguritega – see on ka kultuuriküsimus. Paljud tehnoloogiad, sealhulgas energiaalased ja inseneeria lahendused, on välja töötatud meeste vajadusi silmas pidades. See vähendab naiste huvidele vastavat tulemuslikkust ja suurendab lõhet, kui nad ei saa osaleda rohepöördes.
Energeetikas piiravad naiste võimalusi stereotüübid ja traditsioonilised soorollid. Kui noori naisi ei julgustata õppima tehnilisi erialasid ja võtma üle juhtivaid positsioone, sooline ebavõrdsus jätkub. Et energiasektorit sooliselt tasakaalustada, peavad haridussüsteem ja tööandjad pöörama rohkem tähelepanu kultuuriliste tõkete ületamisele.
Kuidas edasi?
Dekarboniseerimise edukus sõltub mitmest tegurist, kuid ükski neist pole nii tähtis kui sotsiaalne õiglus ja kaasamine. Kui tahame kasvuhoonegaaside heitkoguseid tõhusalt vähendada, ei saa jätta tähelepanuta soolist võrdõiguslikkust.
See tähendab, et riigid, ettevõtted ja teadusasutused peavad:
• suurendama naiste esindatust energiapoliitikas ja juhtivatel ametikohtadel;
• toetama ja soodustama naiste osalemist täppisteadusete erialadel ja energeetikas;
• parandama andmekogumist ja analüüsi, et vältida soolisi eelarvamusi otsustusprotsessides;
• lõhkuma stereotüüpe ja soodustama kaasavama haridussüsteemi ja töökeskkonna ülesehitamist.
Energiaüleminek ei ole ainult tehnoloogiline muudatus – see on sotsiaalne ja kultuuriline transformatsioon. Seepärast annab õiglaselt ja kaasavalt korraldatud üleminek kõigile, sõltumata soost, võrdsed võimalused panustada rohelisse tulevikku.
Kliimakriis ei tunne piire
Olen siin keskendunud soolisele ebavõrdsusele ja pooldan naiste võrdsemat kaasamist energiasüsteemide dekarboniseerimisel, ometi mõistan, et mu arusaam võib olla mõjutatud minu enda soolisest kuuluvusest – olen mees, mistõttu ei pruugi ma tajuda probleemi samamoodi nagu naised, kes sellega alatasa kokku puutuvad.
Siiski leian, tuginedes esitatud argumentidele ja olemasolevatele andmetele, et meeste ja naiste võrdne osalus igas sektoris ja naiste suurem kaasatus energiaüleminekusse viib õiglasema ja tõhusama kliimapoliitikani. Muutused ühiskonnas ei toimu üleöö, kuid kui teadlikult loobuda olemasolevatest mustritest ja kaasata eri vaatenurki, saavutame kõigile kestlikuma ja õiglasema tuleviku.
1 Rebecca Pearl-Martinez, Jennie C. Stephens, Toward a gender diverse workforce in the renewable energy transition. – Sustainability: Science, Practice and Policy 2016, 12(1).
2 Bharat Desai, Moumita Mandal, Role of climate change in exacerbating sexual and gender-based violence against women: A new challenge for international law. – Environmental Policy and Law 2021, 51(3).
3 Sónia Caridade, Diogo Guedes Vidal, Maria Alzira Pimenta Dinis, Climate change and gender-based violence: outcomes, challenges and future perspectives. In Walter Leal Filho, Diogo Guedes Vidal, Maria Alzira Pimenta Dinis, Ricardo Cunha Dias (toim), Sustainable policies and practices in energy, environment and Health Research: Addressing cross-cutting issues. Springer, Cham. 2022.
4 Paul Ludwig, Remmer Sassen, Which internal corporate governance mechanisms drive corporate sustainability? – Journal of Environmental Management 2022, 301, p.113780.
5 Nurshahirah Abd Majid, Amar Hisham Jaaffar, The Effect of Women’s Leadership on Carbon Disclosure by the Top 100 Global Energy Leaders. – Sustainability 2023, 15(11).
