2026-16/17 (4088/89)

Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik

Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik

Merike Estna: „Lõpetan töö selle maaliga siis, kui biennaal saab läbi. Põhiline on näidata protsessi ennast, mitte ainult valmis teost. Tuleb väärtustada asjade kulgu.“

Sibulapõld Männikul
Sündide üldarv Eestis on küll kurvas langustrendis, kuid eestlastest vanematele sündinud laste osakaal kasvab.     
Statistikaamet

Sibulapõld Männikul

2007. aasta hiidmädapaise rahvussuhetes on kahanenud väikeseks vistrikuks, kuid ravi vajab siiski.

Kas kirjanik peaks sööma kalamarja?

Kui ma poolteist aastat tagasi „Plekk­trummi“ saates mainisin, et kirjanike liit käis väljasõidul, kus söödi lõhet, tundis üks sümpaatne liidu liige tõsist muret, mis nüüd saab. Kui kuuldakse, et kirjanik sööb, keeratakse ju kõik rahakraanid kinni! Õige viis, kuidas kirjaniku elu kujutada, olevat Knut Hamsuni „Nälg“. Jaa, tõsi, seda lehitsedes tuleb isu peale,…

Ad astra!

Nädala jagu tagasi, aprilli keskpaigas, käis Eestis teist korda uue turnee raames kuulus Briti astrofüüsik ja teaduse populariseerija Brian Cox ning tegi suurele saalile uhke live show. Suure rõõmuga publiku seas istudes ja kuulates juttu Johannes Keplerist, Voyager 2st, müüonitest, Marsist ja Jupiteri kuudest, käis mul mitu korda peast läbi, et küll on ikka vahva, et niisugune suur publik on…
Asjade ihust ja hingest
Kunst on ootamatult tõhus (eksistentsi) mudeldaja, ehkki nagu iga mudel, on seegi kadudega, mistõttu tasub meeles pidada statistikamaailma aforismi: kõik mudelid on valed, aga mõned mudelid on kasulikud.    
Paul Kuimet

Asjade ihust ja hingest

Kuivõrd osa ja terviku vahelise suhe on „Lahtivõetud vaates“ üks läbiv teema, muutub ka näituse enda terviklikkus paeluvaks küsimuseks.

Tehisaru ohustab kõiki demokraatia aluskomponente
Tõde muutub suhteliseks. Seda süvendab veel omakorda generatiivse TI tulek, mis suudab edaspidi ilmselt toota veelgi efektiivsemalt ja usutavamalt libauudiseid, deep-fake-videoid, pilte jne.     
Wikimedia Commons

Tehisaru ohustab kõiki demokraatia aluskomponente

Kodanike vabadus ja autonoomia ähvardab kaduda, avalik sfäär laguneda, usaldus mureneda ning demokraatlik poliitikakujundus asenduda autoritaarsusega.

Avage see kuradi väin!

Trumpi ähvardust USA NATOst välja viia ei maksa võtta väga tõsiselt: USA vajab NATO sõjaväebaase Euroopas, siia paigutatud radarisüsteeme ja tuumarelvastust.

Arvestades saabuvaid vahevalimisi USAs selle aasta novembris on Hormuzi väina avamine kujunenud Trumpile ja vabariiklastele kõige pakilisemaks küsimuseks, kuna sellest sõltuvad kütuse hind ja valijate hääled. Kütuse hind…

Üleskutse majanduslikule õiglusele

Kas inimkond ei ole ka tuhandete aastate taha ulatuva kogemusega õppinud varanduslikust ebavõrdsusest tulenevaid probleeme targemalt lahendama?

Prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty näitas 2013. aastal kiiresti bestselleriks saanud raamatus „Kapital 21. sajandil“, et kapital kipub ajas kasvama kiiremini kui kogu majandus, see viib aga rikkuse koondumiseni ning tulemuseks on kasvav ebavõrdsus. XX sajandi…
Väike temperatuuritõus ei muuda midagi?
Piret Räni

Väike temperatuuritõus ei muuda midagi?

2025. aastal purustati juba üheksandat aastat järjest maailmamerre salvestunud energia rekord, mis väljendub tormide suuremas sageduses ja purustusjõus.

Hirmu, rõõmu, viha ja kurbuse maraton

Hirmu, rõõmu, viha ja kurbuse maraton

Bianca Rantala: „Praegu on tõesti olnud nii kiire, et kogu aeg on taustal selline väike hirm ja üritan korraga seljatada ühe päeva, saada hakkama selle päeva probleemiga.“

Kuidas loodida lugusid
Marianna Liik sai Eesti muusika päevadel LHV uue heliloomingu Au-tasu klaverikontserdi „Lahtirullumine“ eest ja Liisa Hõbepappel LHV innovatsioonipreemia kammerooperi „Põrmuline“ eest.    
 Rene Jakobson

Kuidas loodida lugusid

Loodist välja nihkunu paikapanemist ei saa kunstidelt või muusikalt nõuda, kuid muusika võib vähemalt osutada ebakõladele ühiskonnas või ka enese hinges.

Paul Raud 14. I 1947 – 19. IV 2026

Paul Raud sündis Rakveres, aga elas Viru-Jaagupis ja lõpetas sealse keskkooli. Aastatel 1965–1969 õppis ta Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis (õp-d Riho Päts, Ants Sööt, Ants Kiilaspea, Mati Märtin jne). Õppimise ajal laulis ta Tallinna Üli­õpilassegakooris.
Aastatel 1968–1980 oli Paul Raud Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) laulja ja 1980–1989 RAMi direktor. Aastatel 1982–1985 töötas ta…

Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?“

Kui hoone eeldatav eluiga on ligikaudu 50 aastat, siis peab see hoone edaspidi sobima ka juba palju vanematele spetsiifiliste vajadustega inimestele.

Inimene peab pääsema ruumidesse ja ohu korral ka ruumist välja. Kõlab banaalselt, aga suuresti algas alles 1970. aastatel Euroopas diskussioon, kas ligipääsetavus on iga inimese enda…
Suhtlus on oluline
Ursula Wieser Benedetti: „Läänemaailma inimestel püsib alateadvuses tunne, et loodust peab kontrollima, sest see on hirmutav ja tsivilisatsiooni vastand. Nüüd on vaja mõelda teistmoodi.“     
Lenoir Photography

Suhtlus on oluline

Ursula Wieser Benedetti: „Maastikuarhitektid on ainsad bioloogilist mitmekesisust hoidvad ja CO2-positiivseid ruume loovad arhitektid. Sellest tuleb selgemalt rääkida.“

Gea Troska sajas sünniaastapäev
Uuetoa talu elumaja Tapurla külas.    
Gea Troska, 1960. EVM N 33:286.

Gea Troska sajas sünniaastapäev

Viljaka, ent mõneti varju jäänud naisteadlase panuse väljavalgustamine annab aimu ajastu eripärast, aga ka konteksti mõnele praegusele kultuuri- ja teaduselu aspektile.

On selline klubi – hõimuklubi 25
18. II 2009 rääkis klubis Ungari riigi tegevusest hõimurahvaste toetamisel ning soome-ugri keelte uurimiskeskusest Collegium Fenno-Ugricum selle juht, keeleteadlane János Pusztay. Pildil jutuhoos János Pusztay, kes annab autogrammi oma luulekogusse „Talvesina“, ning filoloog, ajaloolane ja kultuuridiplomaat Urmas Bereczki.     
Eha Viluoja

On selline klubi – hõimuklubi 25

Pole ühtki soome-ugri keelt, millest poleks hõimuklubis räägitud – tegu ongi ju meie keelesugulastega.

Sölkupi jälg võitluses põhja põlisrahvaste õiguste eest
Väikese sölkupi rahva esindaja Darja Jegereva on sattunud Venemaa põlisrahvaste õiguste eest peetava võitluse tulipunkti. Pildil esineb praeguseks vangistatud Jegereva ÜRO kliimakonverentsil COP29 Bakuus.    
Olga Kostrova / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Sölkupi jälg võitluses põhja põlisrahvaste õiguste eest

Esile saavad tõusta kõik, ka väikseimad rahvad võivad olla tähendusrikkad ja eneseväärikad, neid ei oota ilmtingimata ees hääletu kadumine.

Teadus, kapital ja ettevõtlus tuleb siduda üheks strateegiaks
Mart Saarma
Reti Kokk

Teadus, kapital ja ettevõtlus tuleb siduda üheks strateegiaks

Mart Saarma: „Akadeemia ei tohi olla väärikas kõrvaltvaataja, vaid koht, kus olulised teemad arutatakse läbi enne, kui poliitikud teevad halbu või lühinägelikke otsuseid.“

Piiriloome ja sidusus: miks Ida-Virumaa vajab eritähelepanu?
Joonis. Ida-Virumaa majanduses, hariduses ja poliitikas toimuvate muutuste tajutud mõju vastajale ja tema perele.     
Allikas: Ida-Virumaa elanike küsitlus 2025/2026

Piiriloome ja sidusus: miks Ida-Virumaa vajab eritähelepanu?

Piirialade toetamine ei ole ainult taristu- ja julgeolekupoliitika, vaid sotsiaalse sidususe poliitika. Eriti Ida-Virumaal, kus julgeolekukihi all püsib juba varasem haavatavus.

Mälu, keskkond ja vägivaldne ajalugu
Üleujutatud Herson 7. juunil 2023, päev pärast seda, kui Vene väed olid purustanud Kahhovka hüdroelektrijaama paisu.   
 Ukraina Eriolukordade Riiklik Teenistus / CC BY 4.0 / Wikimedia Commons

Mälu, keskkond ja vägivaldne ajalugu

Nii nagu vägivald talletub inimese kehasse, kannab selle jälgi ka keskkond. Mälu on protsess, mis sünnib nende vastasmõjus.

Trauma keel on vaikus

Trauma keel on vaikus

„Puruvaesed“ ei ole pelk jutustus külaelust sõjajärgses Ungaris, vaid mitmekihiline paratamatuse- ja traumadokument.

Edasi minevikku! Läbilaskvust püüeldes
„Martin Alguse luule lõikab sisse märkamatult, nagu peegli ees,“ on „Elektrot“ iseloomustanud kirjanduse aastaauhindade põhižürii liige Tiit Aleksejev. „Vaatad peeglisse, näed seal miskit harjunut, midagi igapäevast, libistad teraga ja siis käib sähvakas, valuaisting. Oli seal üldse midagi või ei olnud, äkki ainult tundus? Muidugi oli; verd nõrgub, lihtsa kujundina ja erilise draamata, aga jääb meelde ja näha jääb samuti.“ Martin Algus 4. märtsil 2026 Tallinna Kirjanike Majas.     
Kris Moor

Edasi minevikku! Läbilaskvust püüeldes

Martin Alguse luulekogus „Elektro“ põrkub läbilaskvuspüüd keele, ajaloo ja kehaga. Konflikt peegeldub kirjutuse tiheduses, kujundite mitmekülgsuses ja ka teose tervikus.

Mida loeb eesti mees, kes ei loe?
Veel üks buum?    
Kollaaž

Mida loeb eesti mees, kes ei loe?

Pätikirjandus on sobiv lugemisamps nii neile, kes otsivad raamatust meie oma inimeste seiklusi, kui ka neile, keda huvitab kurjategija psühholoogia.

Keel, võim ja vabadus
Töökeskkonna uuringut läbi viies põrkub Johanna (Maria Annus) ülikooli juhtkonna turuloogikast lähtuvate eesmärkidega.    
Kalev Lilleorg

Keel, võim ja vabadus

„Akadeemilise lühise“ peategelane on Maria Annuse südamliku intensiivsusega mängitud sotsiaalpsühholoogia professor Johanna, kes hakkab ülikoolis läbi viima töökeskkonna uuringut.

Elu, making of
Lavastuses „500 aastat sõprust“ on Mait Malmsten peamiselt jutustaja rollis.    
Gabriela Järvet

Elu, making of

„500 aastat sõprust“ on lahtise avaga filmitud, nii et fookuses on ainult näitleja esiplaanil, taust on juba näitleja selja taga udune. Kaadris ei ole mitte trupp oma dünaamikaga, vaid näitleja ise.

Seebiooper kortermajas
Igal näitlejal (fotol Carmen Mikiver, Andrus Vaarik ja Sten Karpov) on hulk rolle mängida.   
 Gabriela Järvet

Seebiooper kortermajas

Vaataja ees avaneb mikroskoobi alla seatud argielu. Lavale tõstetuna hakkab vorsti grillimine või pesu kuivama riputamine otsima enesele tähendust.

Ester Pajusoo1. VII 1934 – 19. IV 2026

„Hetk sarnanes lennuki maandumisele. Rahunemine, kohalejõudmine. Ma mäletan, Te istusite nii rahulikult ja selgelt seal laua taga. Te olite nii huvitatud sellest, mis elu Teid ümbritseb. Te olite nii noor. Palju noorem, kui see 23aastane Teie kõrval. Ma olin rabatud Teie teravusest ja huumorimeelest, taipasin, et minu kõrval istub teatrilegend, pisike naine,…
Miks peab midagi viga olema?
Zuga ühendatud tantsijad (Päär Pärenson, Kärt Tõnisson, Helen Reitsnik, Ajjar Ausma ja Tiina Mölder) on vaimse tervise teemale lähenenud hinnanguvabalt ning keskendunud enamjaolt ennetustööle ja mõistmisele.   
 Teet Raik

Miks peab midagi viga olema?

Zuga ühendatud tantsijate lavastus „Mis sul viga on?“ ei püüa otsesõnu vastata sellele ässitavale küsimusele, vaid pöörab tähelepanu küsimise viisile.

Teater, kus elamuse tekkimisel räägib kaasa etendusväline
Laval on vaid kaks näitlejat: Raivo Rüütel ja Silver Kaljula – mister Green ja Ross Gardiner.     
Kevin Kohjus

Teater, kus elamuse tekkimisel räägib kaasa etendusväline

„Mr Greeni külaline“ eeldab pidevat laveerimist koomilise ja traagilise vahel.

Kellegi teise kehastus 
Cate Blanchett Timotheana filmis „Isa ema õde vend“.     
Yorick Le Saux / A-One Films

Kellegi teise kehastus 

Cate Blanchett: „Elusolemist iseloomustab kummaline performatiivne aspekt, ja see on eriti omane perekondlikele rollidele.“ 

Hetked väljaspool olulist tegevust
Jim Jarmusch: „Ma olen väga põhjalik ja detailidele keskendunud. Pean iga pisiasja läbi arutama.“     
Pat Martin / A-One Films

Hetked väljaspool olulist tegevust

Jim Jarmusch: „Filmi planeerides kujutasin seda ette kui muusikateost, millel on kolm osa, aga mitte kui kolme eri pala. Osad resoneerivad üksteisega ja väikesed teemad korduvad variatsioonidena nagu muusikaski.“

Mustade mõtete vastu musta huumoriga
Mõkõta Lõskov: „Mul on väga hea meel, et eestlased mu projekti toetasid.“ „Kõjivi tort“ on vaadatav Telia TV kanalil ja platvormil Arkaader.    
Erakogu

Mustade mõtete vastu musta huumoriga

Mõkõta Lõskov: „Ukrainlasena luban endale sõja teemal musta huumorit. See on minu kui neis sündmustes otsese osaleja privileeg.“

Narva triloogia

Uitmõtted Vaba Lava missioonist piirilinna sündmuste eestindamisel viivad soovini jõuda käsitluses ristikiviliku haardeni.

Päris palju aastaid tagasi pöördus üks teleprodutsent minu ja veel ühe kirjaniku poole ettepanekuga teha mingit sorti adaptsioon tollal Venemaal ülipopulaarsest telesarjast „NašaRaša“ (tähendusest arusaamise võti on ingliskeelne „our Russia“). Oli kohati üpris vaimukas pila umbes ETV „Tujurikkuja“ stiilis. Nali…
Mängureeglid 
Andrus Karnau, ajakirjanik ja teatrikriitik
Kairit Leibold / ERR / Scanpix

Mängureeglid 

Viimastel kuudel olen tabanud end küsimuselt, miks Shakespeare mulle korda ei lähe. Peter Brook kirjutab oma raamatus „Tühi ruum“ Shakespeare’i tähtsusest. Ta annab ka vastuse, kirjutades põlemiseta museaalsetest lavastustest, mille tajutav kontakt tänapäevaga jääb napiks. 
Tuntud teatrikriitik kirjutas mõni kuu tagasi Sirbis, et üks lause küünistas teda terve…
Esiküljel kunstnik Merike Estna
Piia Ruber

Esiküljel kunstnik Merike Estna. Foto Piia Ruber.

Arvamus

Kunst

Sotsiaalia

Muusika

Arhitektuur

Keel

Teadus

Kirjandus

Teater

Film

Lõpulugu

Minu mäng

Sirp