
Martin Alguse luulekogus „Elektro“ põrkub läbilaskvuspüüd keele, ajaloo ja kehaga. Konflikt peegeldub kirjutuse tiheduses, kujundite mitmekülgsuses ja ka teose tervikus.

Kuigi Kristjan Haljaku luulekogus „Elektra Domina“ on kõneleja pidevalt kohal ja ühesugune, jääb teksti tähendus paradoksaalsel moel avatuks.

Jürgen Rooste „Loimurite laul“ on meeleheitest ja katastroofiaimusest sedavõrd kibe, et mõjub kui triloogia „Meeleheite laulud“ kroon.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.