Tõnis Saarts
-
Näeme üle piiri minevat obstruktsiooni riigikogus, katseid valimistulemuste legitiimsust kahtluse alla panna, verbaalseid rünnakuid kohtusüsteemi vastu, vägivaldsust ja vägivallale üleskutsumist meeleavaldustel jne. Pildil vaevatud koalitsioonierakondade esindajad Mario Kadastik, Liina Kersna ja Juku-Kalle Raid riigikogu istungil.Piret Mürk / ERR / ScanpixEesti poliitika globaliseerumise ja uue külma sõja ajastul
Afektiivne või emotsionaalne polariseerumine on Eestis nii tugevaks läinud, et EKRE ja Reformierakonna toetajate vastastikune antipaatia ületab isegi USA vabariiklaste ja demokraatide oma.
10 minutit -
Robotiseerimine, automatiseerimine ja tehisaru pealetung struktureerivad põhjalikult ümber majanduse ja tööturu. Esimesena satuvad löögi alla sinikraede, teenindusproletariaadi ja madalama keskklassi töökohad – arvestatav osa neist hääletab juba nüüd parempopulistide poolt. Miks peaksid Trumpi-, Le Peni- ja Helme-sugused liidrid loobuma kiusatusest seesuguses ühiskondliku turbulentsi tingimustes veelgi priskemate häälesaakide õngitsemisest?Sillerkiil / CC-BY-SA-4.0/ Wikimedia CommonsViisteist aastat XXI sajandi algusest ehk Autoritaarse sajandi koidik
2008. aasta sündmused võisid saada autoritaarse sajandi sümboolseks stardipauguks.
10 minutit -
Edgar Savisaare juhitud Keskerakonna asemel on nüüd EKRE ning Helmed, kelle käitumine, strateegiad ja isegi toetajaskonna kasvatamisega seotud dilemmad on üllatavalt sarnased omaaegse Savisaare-parteiga. Paradoksaalsel viisil on Savisaare ajastu oma poliitilise loogikaga tagasi, ainult ilma Savisaare endata.Ilmar Saabas / Ekspress Meedia / ScanpixReformierakonna hegemoonia ja Savisaare ajastu teine tulemine
Kaotajatele ei meeldi liialt läänemaailmale avatud, järjest sallivam, mitmekesiste elustiilide ja identiteetidega ühiskond, kus „valge, heteroseksuaalne, lihtne töömees“ pole enam au sees.
8 minutit -
Liikumine eemale neoliberaalsetest dogmadest, olgu siis maksu-, majandus- või sotsiaalpoliitikast, oleks ülimalt aeganõudev ning vaevaline – rajasõltuvuse efekt on niivõrd tugev ja neoliberalism näib olevat liialt tihkelt sisse kootud taasiseseisvunud Eesti rahvusmüütidesse ja eneseteadvusse. Kaja Kallas ja Jürgen Ligi.Eero Vabamägi / Postimees / ScanpixTeejuht neoliberalismijärgsesse poliitikasse: suveräänsus, kaitstus ja kontroll
Tuleb suurendada investeeringuid heaoluriiki, vaja on „sotsialismi, mis ka tegelikult kaitseb ja hoolitseb“.
9 minutit -
Lääne ühiskonnad „ei osta“ ühiskonnateadust, kus analüüsitakse holokausti, Gulagi või Butšat täiesti neutraalselt ja kiretult, andmata mingisugustki hinnangut. Pildil massihaua väljakaevamine Butšas.National Police of Ukraine / CC BY 4.0 / Wikimedia CommonsSõda Ukrainas ning sotsiaalteadlaste neutraalsus ja vastutus
Püüdlus iga hinna eest neutraalsuse poole võib kaudselt anda rohelise tule vägivallale, agressioonile, imperialismile ja inimsusevastastele kuritegudele.
5 minutit -
Demokraatia eesmärk on võrdsus ja osaluskanalite laiendamine, haritlasdemokraatia loob aga uut saavutuspõhist aristokraatiat ja avab osaluskanaleid eeskätt neile, kellel on kõrgharidus ja kraad.sotsid.eeHaritlasdemokraatia. Tänan, ei.
Kui XX sajandi jooksul hakkas klassi- ja päritolu mõju poliitikas vähenema, siis XXI sajandil ahendab haritlasdemokraatia taas demokraatlikke osaluskanaleid.
9 minutit -
Ilmalikkuseks, multikultuursuseks ja sooliseks võrdõiguslikkuseks polnud paljud idaeurooplased valmis, sest erinevalt Läänest ei kogenud see Euroopa osa 1968. aasta vasakliberaalset väärtusrevolutsiooni. Pildil hipiajastu kontrakultuuriajakirja „Oz“ skandaalne koolilastele suunatud number.Wikimedia CommonsEesti mäss Lääne vastu
Idaeuroopaliku antiliberaalsuse tegelikud tagamaad on püüd lahti saada pidevast alaväärsustundest ja taastada eneseksolemise uhkus.
7 minutit -
Demokraatia suured allhoovused ja Eesti
EKRE välistamine on vaid valimiseelne žest, peavoolu parteide sisse vaadates on ilmne, et tegelikud väärtusbarjäärid ja punased jooned on märksa hapramad.
7 minutit -
Edgar Savisaar ja Andrus Ansip suutsid tüüpiliste postkommunistlike poliitikutena Eesti poliitilist arengut pea kümme aastat paigal hoida ning pidasid veel viimase siirdeühiskonnale iseloomuliku identiteedipoliitilise titaanide heitluse.Ove Maidla/Postimees/ScanpixHüvasti, postkommunistlik Eesti!
Tänapäeva Eesti ühiskond on siirdeaja omast veelgi kirjum eluilmade kollaaž, kus polariseerunud identiteedid üksteisest üha kaugenevad.
6 minutit -
Sotsiaalteadused on ühiskondlike muutustega (nt tehnoloogia arengust tingitud töö olemuse teisenemine) tegelemiseks teiste teadusharudega võrreldes paremini ette valmistatud. Kunagised kaugekõnekabiinid Saignoni peapostkontoris Prantsusmaal.Wikimedia Commons„Kasutute“ sotsiaalteaduste kaitseks
Britid on üritanud oma sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahetu ja kaudse kasu välja arvutada ja leidnud, et iga nael teenib päris kenasti tagasi.
6 minutit -
Ohvriks soovitakse tuua võimude lahususe printsiip, kodanike õiguste ja vabaduste universaalne kaitse sõltumata nahavärvist, etnilisest päritolust, seksuaalsest sättumusest jne, arusaam, et enamus ei tohi ja ei saa vähemuste õigustest niisama üle sõita. Pildil Iraani vastane meeleavaldus Washingtonis 1979. aasta pantvangikriisi ajal, kui Iraanis vangistati üle 50 USA diplomaadi ja kodaniku.Wikimedia CommonsKonsensuse murenemise aeg
Autoritaarseid väärtusi kannavad endas vanem põlvkond ja töölisklass, noorte hulgas on toetus autoritaarsele populismile vähene.
7 minutit -
Francis Fukuyama näitab, et moodsal poliitilisel elukorraldusel on kolm alust: õigusriikluse põhimõte, võimekas riik ja oma kodanike ees vastutav valitsus. Tugev riiklus arenes ajalooliselt välja Hiinas, kuid liialt võimekas riik võib pikemas perspektiivis hoopis ühiskonna arengule pidurdavalt mõjuda, sest selle kõrval ei ole enam ruumi ei õigusriikluse põhimõtetele ega demokraatlikele institutsioonidele. Pildil väitleb Fukuyama Stanfordi ülikoolis T. H. Ilvesega.Stanford Center on Democracy, Development, and the Rule of Law (CDDRL)Lääne tsivilisatsiooni esiletõus kui igavene mõistatus
Kui saaks ajas tagasi rännata ja külastada 1018. aastal Lääne-Euroopat, tekiks meil samasugune mulje, nagu näeksime mõnda sise-Aafrika arenguriiki praegu: ei toimivat õiguskorda ega efektiivselt talitavat riigiaparaati, tegelik võim on rikkurite ja jõumeeste käes ning mingeid võimalusi majanduslikuks ja intellektuaalseks progressiks lähitulevikus paista ei ole. Tegelikud majanduslikud jõujaamad ning…9 minutit -
Kui meenutada hiljutist Reformierakonna märguannet, et tuleb kõne alla valitsusliidu tegemine EKREga ja võtta arvesse Keskerakonna veelgi suuremat vaikivat toetust EKRE seisukohtadele, ei ole kahtlustki, kuhu Eesti sobitub – kas itta või läände. Pildil keskerakondlased ja paremradikaalid Tallinna TV „Vaba mõtte klubis“.YouTubeEKRE lääneuroopalik vorm ja idaeuroopalik süda
Läänes üritavad teised erakonnad paremradikaale põhivoolu tõmmata. Idas normaliseerivad radikaalid põhivoolu poliitikat, nihutades aina lubatu piire.
6 minutit -
Visioonipoliitikud pole need, keda XXI sajandi demokraatiamudel soosiks, ent ükskord saab valijatel poliittehnoloogiast küllastunud ja sisuliste muutusteta poliitikast küllalt. Siis tõusevad esile Emmanuel Macroni taolised söakad ja pikema vaatega liidrid. Millal see hetk Eestis kätte jõuab, on raske öelda, lähiaastatel vaevalt.Wikimedia CommonsXXI sajandi poliitikud: ametis, kuid mitte enam võimul
Eesti poliitika „nurjatud probleemid“ on vaesus, regionaalne ebavõrdsus, rahvastikukriis, eesti-venelaste integratsioon jne.
5 minutit
