2026-09 (4081)

„olen hull ex keegi ei usuks mind“

„olen hull ex keegi ei usuks mind“

Triin Soomets näitab luulekogus „Jäälind“, kuidas naiste elu meestega ei ole tihti mitte lihtsalt raske või nõme, vaid lausa eluohtlik.

Mõrtsukate kevadpäevad
Kui prohvet karikatuuril plahvatab, on naljakas, kui ajatolla päriselus, siis ei ole.           
Umar Farooq / ZUMAPRESS:com / Scanpix

Mõrtsukate kevadpäevad

Eesti ei pea pürgima putukaks kurjuse väilas. See ei ole paratamatus.

„Eluterved etnotsentristid“

Ei läinud nädalatki, kui pumppüssiga transsoolisi ja homoseksuaalseid lapsi maha nottima õhutanud Kris Kärneri eest viskus Postimehes tulepesale Martin Ehala, nähes koolitulistaja mentaliteediga tõpra sõnades „elutervet etno­tsentrismi“. Kuidas saab enesekirjelduse kohaseltki „nats nats“ kehastada kunagi lugupeetud filoloogile „elu­tervet etnotsentrismi“? Kas on avalikkuse silmis lugupidamise kaotus põhjustanud Ehala peas ka üleüldise semantilise kriisi? Kuidas saab…

Järved, lossid ja mereröövlite varandus

Kui väikelapsega ringi liikuda, muutub kõik mänguväljakuks – tänav, mets, park, purskkaev, väljak ja äärekivi. Tore on vaadata vett vihmaveetorust voolamas poriloiku, mis muutub järveks, tammetõrude kollektsioon taskus meenutab mereröövlite varandust, kivid teisenevad lossideks, mudast saab kõige maitsvama šokolaadikoogi.
Mäng pole pelgalt väikse inimese töö, nagu kunagi laulis Ivo Linna. Mäng on lapse…
Ajastu südametunnistus. Viimse vereni
Ajastu au ja südametunnistusena seisab Maarja Kangro kindlakäelise kaptenina oma raudsoomusega laeva ninas vahuseid laineid lõigates.     
Ken Mürk / ERR / Scanpix

Ajastu südametunnistus. Viimse vereni

Maarja Kangro on moraalse imperatiivi kehtestaja, tema imperatiiv on kategooriline ja halastamatu. Vaata peeglisse, raisk, nõuab ta, vaata!

Kui tunded teevad liiga kõva häält
Katrin Tõnisson ja Ulla Saar said „Salalaeka“ eest hiljuti Aasta Rosina auhinna, mis antakse kõige omanäolisemale või üllatavamale eesti lasteraamatule. Leheküljed raamatust.     
Päike ja Pilv

Kui tunded teevad liiga kõva häält

„Salalaekast“ on nii lapsel kui ka täiskasvanul abi keeruliste tundmuste märkamisel ja mõtestamisel.

Väga privilegeeritud surm

Väga privilegeeritud surm

Simone de Beauvoiri „Väga kerge surm“ ei ole pelgalt poliitiline seisukohavõtt ja kirjanduslik meistriteos, vaid üldinimlik lugu leinast.

Novelliauhinna said Silvia Urgas ja fs
Novelliauhinna laureaadid Silvia Urgas ja fs.     
Kris Moor

Novelliauhinna said Silvia Urgas ja fs

2. märtsil, Friedebert Tuglase 140. sünni­aastapäeval anti Underi ja Tuglase kirjandusinstituudi muuseumis üle Tuglase novelliauhinnad. Žürii tunnistas auhinna väärilisteks järgmised teosed:
Silvia Urgas, „Eestimaa puit“ (Looming, nr 1)
fs, „Stefan“ (Vikerkaar, nr 9)
Žürii…
Kuidas hakkama saada Béla Tarrist maha jäänud maailma(de)ga?
Tänavu jaanuaris meie hulgast lahkunud Béla Tarr sai 2023. aastal Euroopa Filmiakadeemia elutööauhinna.     
Annette Riedl / Scanpix

Kuidas hakkama saada Béla Tarrist maha jäänud maailma(de)ga?

Béla Tarri filmides pole sõnal ega dialoogil suurt kohta ega ausalt öeldes ka mõtet. See ei tähenda, et ta tegelastel ei võiks olla sügavaid mõttekäike.

Mees, kes ühendas žanreid. Grigori Kromanov 100
Programmi „Grigori Kromanov 100“ raames on võimalik Grigori Kromanovi mängufilmide seansse leida Eesti väärtfilmikinodest, „Meie Arturit“ näitab Elektriteater. Pildil Grigori Kromanov telemajas 1957. aastal.     
Anton Mutt / ERR

Mees, kes ühendas žanreid. Grigori Kromanov 100

Grigori Kromanovi ja Mati Põldre koostöös sündis 1969. aastal tunnipikkune dokumentaalfilm „Meie Artur“, mis erines kõigist seni Eestis tehtud dokumentaalfilmidest.

Kuidas mäletada läinud põlvede valu?

Kuidas mäletada läinud põlvede valu?

Mascha Schilinski: „Filmi neli tüdrukut või naist elavad eri aegadel ja igal ajal on neile omad piirangud, ometigi on naiste allasurumises näha korduvat mustrit.“

Ohtlik Vilnius
„Signaalitees“ on hübriidfilm, millega autori sõnul püütakse ümber kujundada prostitutsiooni kujutamist kinolinal. Värskelt tütrega Berliini kolinud OnlyFansi modell Liepa (Liepa Maknavičiūtė), kes on seda muide ka tegelikus elus, teeb kõik endast oleneva, et uues linnas elus püsida.     
Kaader fimist

Ohtlik Vilnius

Vilniuse lühifilmide festival 21. – 27. jaanuarini.

Kes on naine? Kes on mees?
Bioloogia ei toimi kitsalt binaarsete süsteemide järgi, vaid seal on mortonlikke kummastavaid kõrvalekaldeid ja see ongi osa elu olemusest.     
 Ted Eytan / CC BY-SA 2.0 / Wikimedia Commons

Kes on naine? Kes on mees?

Teadvustamine, et maailm ei ole kitsalt binaarne, laiendab kõigi maailmataju ja teeb elamise sulnimaks: kõik saavad vabamalt tiibu sirutada.

Õiglane üleminek kui tasakaal jaotusõigluse ja tunnustusõigluse vahel
„Station Narva“     
Margit Keller

Õiglane üleminek kui tasakaal jaotusõigluse ja tunnustusõigluse vahel

Ida-Virumaa tulevik

Kirjanduse veritsev serv
Režissöör Shai Carmeli-Pollaki filmis „Meri“ Tel Avivi tänavatel umbkeelsena uitav Khaled on kui koondkuju paljudest palestiina noortest, kes pole näinud ühtegi juuti peale sõdurite.     
Kaader filmist

Kirjanduse veritsev serv

„Kas riigid, kellel on selles konfliktis mingi roll, tõesti ei mõista, et iisraellased ja palestiinlased ei ole enam suutelised end päästma?“

Ühetaolist homo islamicus’t pole olemas

Ühetaolist homo islamicus’t pole olemas

Oleks vahva, kui Eestis ilmuks rohkem raamatuid, kus räägitaks tänapäeva islamimaailma kunstist, arhitektuurist, idufirmadest, popmuusikast ja kõigest muust.

Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu

Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu

Haidti väide, et nutitelefonid ja ühismeedia põhjustavad noorte vaimse tervise muresid, pole üksnes vale, vaid ka ohtlik, sest sellega välditakse nende tegelikke põhjusi.

Las jänes vaikib minust
Maria Izabella Lehtsaare installatsioonid panevad soolisuse huvitava pinge alla.    
  Jane Treima

Las jänes vaikib minust

Just pingestatud detailid moodustavad Maria Izabella Lehtsaare näituse keskme ning loovad vaatajale vaimse ruumi, mille sees ta võib leida tuttavliku pelgupaiga.

Pisarad kaotatud kujutlusvõime ajastul
Timo Tootsi installatsioon „Neuronektar“ pöörab loodusliku ja masinliku suhted pea peale.     
 Stanislav Stepaško

Pisarad kaotatud kujutlusvõime ajastul

Mis oleks, kui jätaksime tehnoloogia antropomorfiseerimata ja suruksime Pygmalioni eneses päriselt alla?

Kui aru, siis tehis?
Paljud kunstnikud demonstreerivad näitusel vaieldamatult maagia ja tehnoloogia olemuslikku paralleelsust.     
Stanislav Stepaško

Kui aru, siis tehis?

Tööd, mille tegijad soovivad tehnoloogilistelt alustelt tehnoloogilist maailma kritiseerida, laveerivad alati kahe kuristiku vahel.

Lastel puudub norm

Lastel puudub norm

Tegelased on sügavalt läbi tunnetatud, lavastaja on terviku pannud imeliselt helisema, kunstnikutöö, heli ja valgus loovad eluterve maailma, kuhu tahaks kuuluda.

Unenägu Säästu-Rahamaalt
Tegelased mökerdavad ennast enne aktsiooni astumist põhjalikult kokku savitaolise ollusega, muutudes sel viisil anonüümseteks seksuaalõgardlikeks mudakollideks.    
 Marko Rass

Unenägu Säästu-Rahamaalt

Inimhiired ses kahekordses urbaniseerunud puuris on katki, võõrandunud ja üksi, oskamata suuremat peale hakata oma suhtlemisvajaduse ja veidrate ihadega.

Pealelend ‑ Liisi Aibel, Eesti Teatri Agentuuri juht
Erakogu

Pealelend ‑ Liisi Aibel, Eesti Teatri Agentuuri juht

Suurbritannia teatrikompanii Foreign Affairs korraldab koostöös Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti suursaatkonnaga Londonis 12. märtsil West Endi Jermyn Street Theatre’s Eesti uue dramaturgia esitlusfestivali.

Hermanis sõlmib laval kokku Läti Atlantise loo
Alvis Hermanise lavastuses „Õunapuuõites jõgi“ teeb kaasa kaks näitlejat: Agate Krista ja Ivars Kalniņš.    
 Jānis Deinats

Hermanis sõlmib laval kokku Läti Atlantise loo

Alvis Hermanise lavastuse „Õunapuuõites jõgi“ poeetilisus lummab Riia Uue teatri laval esimesest lausest peale.

Teekond ja jats

Teekond ja jats

Võib-olla oli efekt sama ka Pärnus ja Tallinnas, kuid talveunes tukkunud Tartu publikule tõi Aavik Duo kaasa korraliku sahmaka särtsu, oli kui esimene kevadekuulutus.

Eesti rahva ennemuistsed lood muusikas
Anna-Liisa Elleri ja Sänni Noormetsa muusikalised kõnelused resoneerisid Eesti Rahvusmeeskooriga suurepäraselt.      
René Keldo

Eesti rahva ennemuistsed lood muusikas

Eesti Rahvusmeeskoori kontserdiprojektide eksperimentaalsus on viimasel aastal leidnud oma niši rahvamuusika sünteesimises.

Elbe Reiter 25. VIII 2003 – 23. II 2026

22aastaselt lahkunud Elbe Reiter oli viiuldaja. Lühikeseks jäänud eluteest hoolimata jõudis ta anda Eesti muusikavaldkonda tugeva panuse. 2025. aastal soleeris Reiter Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri ees Tšaikovski viiulikontserdiga. Tänavu jaanuaris tõi ta Stockholmis esiettekandele Erik Rauki viiulikontserdi (dirigent Lisanna Laansalu). Reiter võttis sagedasti osa ka ERSO tööst, nii juba mitmeid kuid.
Elbe…
Elevust tekitanud loterii
Konkursi „LiveStage.Youth“ esikoha võitnud surfpunk-nelitükk Feach vapustas harukordselt laetud etteastega, mis pakatas tulikuumusest nagu vihane juulikuu päike.     
 Jürgen Aas

Elevust tekitanud loterii

„LiveStage.Youth’il“ sai ilmsiks harukordne publiku, korraldajate, žürii ja võistlejate sümbioos, valitses tõeline ja ära teenitud tänulikkuse õhustik.

Isikupärased omailmad õnnestunud esituses

Kõik M4GNETi 24. veebruari kavas kõlanud teosed kõnetasid publikut ka üksnes muusikalise teostuse pinnalt – sedavõrd õnnestunud olid teoste terviklahendused.

Keelpillikvartett M4GNET andis 24. veebruaril kontserdi Mustamäe Maarja Magdaleena kirikus. See on pühitsetud alles 2. juunil 2024 ning ilmselt seetõttu pole ma selle rõõmustavasse keskkonda varem sattunud. Kiriku sisekujundus…
Armastus. Ruum. Ruumist. Ruumina
Sirja-Liisa Eelma: „Ma olen mõelnud maalist, mis võiks olla vaikuse peegel. Et vaatajal oleks võimalus korraks ümbritsevast intensiivsusest ja küllusest teha paus ja viibida pingestatud pinna ees justkui vaikuses.“      
Roman-Sten Tõnissoo

Armastus. Ruum. Ruumist. Ruumina

Kirjanik Jan Kaus ja kunstnik Sirja-Liisa Eelma liiguvad läbi kitsaste ruumide ja piirideta maastike, põikavad tajuruumi ning jõuavad füüsilistesse paikadesse.

Ruum poliitika meelevallas
Ühiskond ja poliitikud peavad jõudma arusaamisele, et planeering ei ole lihtsalt kaart või joonis, vaid õiguslikult siduv ruumikultuuri suunav otsus. Pelguranna trammitee projekteerimistingimuste eelnõu avalik arutelu 2025. aastal.      
Ken Mürk / ERR / Scanpix

Ruum poliitika meelevallas

Ruumi tuleviku üle otsustamisel peab eelkõige hindama, kas lahendus teenib rahva huvi. Tehakse ju megainvesteeringuid.

Ühtsust tunneme hädas

Sõja mõju ei avaldu alati otsesõnu ega viivitamatult. Seda näeb tanklas õhuhäire ajal laste hirmunud silmis, kohtab mõtetes, et jalaproteesiga inimesed peavad kannatama pühkimata tänavate tõttu, et mõned neist ei saa minna varjendisse, sest lift ei tööta. Vahel on hirm vaadata mõnd FBs jagatud pilti, eriti kui see on mustvalge ja kui pildil on meesterahvas. Viimasel…
Loom võõras märgisüsteemis 
Maria-Kristiina Soomre, kunstiteadlane, ametnik, tudeng
Piia Ruber

Loom võõras märgisüsteemis 

Ma olen väike rebane! Ärkan mererannal ja ei saa mitte millestki aru. Või on see hoopis vanaema heinamaa? Olen korra ka unes rebane olnud, jooksnud sealt põllult Veneetsiasse, mis…

In memoriam Urmas Volens 24. XII 1976 – 26. II 2026

Eesti õiguskultuuri jaoks oli 26. veebruar 2026 kurb päev. Meie hulgast lahkus ootamatult ja ebaõiglaselt vara isa ja abikaasa, õigusteadlane, endine riigikohtunik, õppejõud, tervisesportlane ja suur inimene Urmas Volens. Ta oli 49-aastane.
Urmas Volensi surmaga kaotas Eesti õigusteadus XXI sajandi esimese veerandi ühe kõige väljapaistvama õiguse mõtestaja, suure missioonitundega mõtleja, põhimõttekindla…
Esiküljel luuletaja Triin Soomets
Dirk Skiba

Esiküljel luuletaja Triin Soomets. Foto Dirk Skiba.

Arvamus

Kirjandus

Film

Teadus

Sotsiaalia

Kunst

Teater

Muusika

Arhitektuur

Lõpulugu

Minu mäng

Sirp