Endla teatri „M & M ehk Kosjakased“ annab taas tunnistust sellest, et stiilikategooriate nihestamine ja ootamatu ümbermängimine on üks kindel osa Ingomar Vihmari lavastajakäekirjast.
Riias lavastanud Dmitri Krõmov on võtnud „Peeter Paani“ loost vaid kõige peamise, mineviku lõplikkuse ja pöördumatuse teema, ning ehitanud selle ümber oma mikrokosmose.
Rasa Bugavičute-Pēce näidendi rikkust kinnitab asjaolu, et kahes riigis ja kolmes keeleruumis valminud lavastused on lüürilis-mõtlikult tundetoonilt sarnased, ent vormilt erisugused.
Noore vaataja teatri festivali „Naks“ korraldajad olid pannud kokku väärika komplekti: 18 lavastust Eestist, Soomest, Slovakkiast, Poolast ja Ukrainast, lisaks kõrvalprogramm.
Läti Kunstiteatri festivali kroonijuveel oli rahvusvaheline koostööprojekt, mis tõi Riiga kokku maineka vene lavastaja, rahvusvaheliselt tuntud leedu näitlejanna ning Hollywoodi teatri- ja filmistaari.
Oma stiilses rafineeritud rämeduses hingav „Suvitajate“ lavastustervik on ere, teatraalne, suurejooneline, trupi elaan ja hasart lükkab loo hea hooga jooksma.
Tartus korraldatava „Draama“ kui ülevaatefestivali tänavuse eesmärgina võib sõnastada epideemia tõttu veelgi kaootilisemaks kiskunud teatripildi mõningase tasakaalustaja rolli.
Kuigi Ringo Ramuli lavastuste omailm luuakse suuresti kunstilise sõna abil, pole see (ainult) askeetlik tekstiteater, vaid verbaalsele dialoogile liitub delikaatselt kujundlik-atmosfääriline foon.
Ugala teatri „Leskede kadunud maailm“, autor Priit Põldma, lavastaja Ringo Ramul, kunstnik Kristiina Põllu, helilooja ja muusikaline kujundaja Jakob Juhkam, valguskunstnik Laura Maria Mäits, videokunstnik Margo Siimon. Mängivad Oskar Punga, Terje Pennie, Garmen Tabor, Kaie Mihkelson, Luule Komissarov ja Vilma Luik. Esietendus 23. II Ugala teatri väikeses…
Tänavuse teatrifestivali kohta ei saa öelda, et valik oli liialt kaldu peavoolu ja kaanoni suunas, sest mõnigi kutsutud lavastus paikneb pigem teatrimaastiku äärealal.
Eesti teatri festival „Draama“ 8. – 13. IX Tartus.
Teatrikriitikud näikse eriolukorra tingimustes ilmutavat tavalisest suuremat leebust ja heatahtlikkust. Läbivalt kurjustavat vastukaja ei tule viimasest ajast nagu ettegi, pigem eelistatakse mõni magedam sooritus üldse maha vaikida. Kas peegeldub selles kriitikkonna soov solidariseeruda keerulisse seisu sattunud praktikutega…
Pihkva Akadeemilise Draamateatri 113. hooaja avalavastus „Revident“ annab tunnistust, et selle teatri riskantsed reformid on ennast õigustanud.
Puškini-nimelise Pihkva Akadeemilise Draamateatri „Revident“, fantaasia Gogoli komöödia teemadel. Lavastaja Pjotr Šereševski, lava- ja kostüümikunstnik Aleksandr Stroilo. Peaosades Kamil Hardin ja Jevgeni Tverskihh. Esietendus 6. IX 2018 Pihkva Akadeemilises Draamateatris.
Alustan triviaalse tõdemusega, et Gogoli „Revident“ (valmimisaasta 1836) on teos, mis püsib alati ajas. Õigupoolest ongi see üks neljast maailma draamaklassika teosest (peale „Hamleti“, „Fausti“…
Riia Kunstiteatri festivali „Performance Parade“ kirss oli Dž. Dž. Džilindžersi „Bunny Munro surm“, mis põhineb rokisuurkuju Nick Cave’i romaanil.
Riia Kunstiteatri (Dailes teātris) festival „Performance Parade“ ehk „Lavastuste paraad“ 19. – 21. III Riias.
Läti suurim draamateater Riia Kunstiteater tuli neli aastat tagasi festivaliformaadi peale, mis näib oma geniaalses lihtsuses ilmutavat tublit kestlikkust. Tuleb välja, et teatrifestivali võib korralda ka nii: ilma kuraatorite, programmijuhtide ja lippude lehvitamiseta.…
Soome näidenditel on olnud Eesti teatrikaardil ikka kindel koht. Suure osa tänapäeva soome dramaturgide loomingut on vähemalt korra Eestis lavastatud, näiteks Pirkko Saisio, Leea Klemola, Juha Jokela, Kati Kaartineni, Sirkku Peltola ja Saara Turuneni oma, sinu näidendeid aga mitte. Miks? Kuhu sa ise ennast soome näitekirjanduse väljal…
Antti Hietala näidendite tegelased on kõike muud kui kenad inimesed ning meelelaadiltki pigem raskemeelsed, hingepaine all maadligi surutud.
Helsingi Q-teatri „Mahe meelelaad“ („Kevyttä mielihyvää“), autor ja lavastaja Antti Hietala. Mängivad Tommi Korpela, Minna Haapkylä, Jani Volanen, Jussi Nikkilä ja Pia Andersson. Esietendus 15. IX 2016 Q-teatris.
Üks suundumusi, mida soome nüüdisdraamas viljeldakse eestimaisega võrreldes tunduvalt edukamalt, on lood inimestest, peenemalt öeldes identifitseerumisvõimalust pakkuvad lavateosed. Eesti dramaturgia ammune probleem on ikka olnud…
Ükski „Monomaffia“ lavastus ei pakkunud muhedat lõkkeõhtujuttu, vaid kõigis väljendus ohutunne.
Monolavastuste festivali „Monomaffia“ 18. – 20. VIII Pärnus. Osales kaheksa lavastust Eestist, Soomest, Slovakkiast, USAst ja Austriast.
Pärnus endale pesa teinud monolavastuste festivali „Monomaffia“ on nüüdseks korraldatud viis korda. Kogu ettevõtmisele lisab eksklusiivsust asjaolu, et siinses regioonis ollakse oma nišis unikaalsed üksiklased. Leedus Kaunases toimunud ühe-näitleja-teatri-foorum „Monobaltija“, kust ka Eesti esindus (eri aastatel on seal käinud…
Riia „Kaka ja kevad“ on tavaline vaese teatri esteetikaga normaal-, pea- või keskvoolu lasteteater, nagu seda ikka nähtud.
Ennevanasti oli Sirbis rubriik „Estica“, kus kirbukirjas raporteeriti igast kodumaise kultuuri pudemest, mis oli Eesti NSV territooriumilt välja jõudnud. Oleks see rubriik tänaseni alles, küllap sobiks sinna ka selline sõnum: 19. märtsil 2016 esietendus Riia kesklinnas Istaba galeriis lastelavastus „Kaka un pavasaris“, mille aluseks on Andrus Kiviräha ka Lätis populaarne lasteraamat…
Paneb jätkuvalt imestama, kust leiab terve plejaad tänapäeva soome dramaturge ikka ja jälle üles selle salavedru, millega pingestada tavaliste inimeste lihtsaid lugusid.
KOM-teatri „Pasi was here“ („Pasi oli siin“), autor Veikko Nuutinen, lavastaja Lauri Maijala, kunstnik Janne Vasama. Mängivad Robert Enckell, Johannes Holopainen, Vilma Melasniemi ja Juho Milonoff. Esietendus 24. II Helsingi KOM-teatris.
Helsingi hipsterite linnajaos Punavuoris elutsev nooremas keskeas Hemmo saab kurva uudise: tema parim lapsepõlvesõber ja…
Kurva tõsiasjana selgus, et kahe miljoni elanikuga Minskis polegi tänapäevast black box’i tüüpi teatrisaali.
Teatrifestival „Belarus Open“ ehk „Avatud Valgevene“ 1. – 5. X Minskis.
Valgevene, kuigi meile peaaegu naaberriik, pole Eestis teab mis populaarne paik ei turismi ega kultuurisidemete arendamiseks. On lihtsalt mingi veider pooldiktaatorlik, suuresti nõukaajas vegeteeriv moodustis. Teatrikontaktid jäävad aga aega, kui Balti regiooni teatreid koondati eri nimega teatrifestivalidele. Viimase praegune väljund, mitu…
Kaks huvitavat katset mõtestada kanoonilist teksti nüüdisteatri vahenditega: Gertrudi tänava teatri (Ģertrūdes ielas teātris) „Vanja“ ja Riia Vene teatri „Suvitajad“.
Kindlasti pole ma esimene, kes on täheldanud maailmaklassika nihkumist meie teatripildi serva. Põgus pilguheit teatrite kodulehtedele kinnitab, et klassikatekstide tõlgenduste arv on veelgi koomale tõmbunud: sain kokku kolm Tšehhovit, kaks Goldonit ja Shakespeare’i, ühe nimetusega on esindatud O’Neill, Gogol, Büchner, Bergman, Goethe, Steinbeck, Ibsen, Lermontov,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Lavastuse „M & M ehk Kosjakased“ tegelasi iseloomustab pidulik fassong: naised kõik Koidula teisikutena soengustatud ja maani tualettides, mehed lipsus-frakis. Nääri Maret – Kleer Maibaum, Luige Siim – Nils Mattias Steinberg.Gabriela Järvet
Stsenograaf Marius Nekrošius on loonud lohutu pildi humanitaarkatastroofi järgsest maailmast, mille osised loovad võimalusi kõnekateks visuaalseteks metafoorideks.Kristaps Kalns
Esialgu on küllaltki asotsiaalses paarikeses raske ära tunda Peeter Paani ja teda saatvat haldjatüdrukut Tinker Belli (Egons Dombrovskis ja Dita Lūriņa).Pressifoto
Perekond toimetab keskklassi standardile kohandatud võõrastetoas: Isa – Tanel Ingi, Ema – Kadri Lepp, Õde – Klaudia Tiitsmaa, Vend – Jass Kalev Mäe.Silver Kaljula
Vene teatri „Poiss, kes nägi pimeduses“. Lavastuse keskpunktis Jēkabs Aleksandr Žilenko tundlik-värelevas, maailma avastamist valulikult registreerivas kehastuses.Jelena Vilt
Eesti Noorsooteater oli Paides lavastusega „Palle üksi maailmas“, mille esteetikas kombineeruvad haaraval viisil nukuteater ja animatsioon.Priit Jõesaar
„Kehvades teedes“ räägitakse sellest Vene-Ukraina sõjast, mis algas Donbassis 2014. aastal.Pressifoto
Esoteerikust luuletaja Kaleria (Karin Tammaru) on sisemiselt katki läinud, kuid varjab seda edukalt välise furooriga.Gabriela Urm
Bohumil Hrabali romaani dramatiseeringus on säilitatud minajutustaja, „eluaegse“ kelneri, elukarussellil üles-alla pendeldava Jan Dítě (Sten Karpov) keskne roll ja vaatepunkt.Gabriela Urm
Aime Unt 1996. aastal Tartus, kui festivalil „Draama“ mängiti lavastust „Ainus ja igavene elu“.Kalju Orro
Festivali kõrghetked publikule langesid kokku nimetustega, mida on saatnud ka professionaalsete hindajate tunnustus. Nende seas oli Eesti Draamateatri „Lehman Brothers” (lavastaja Hendrik Toompere jr, fotol Mait Malmsten ja Priit Võigemast).Heikki Leis
2015. aastal avati Eesti Draamateatri parketisaalis näitus „Karakter värvis ja vormis“, mis oli pühendatud teatrikunstnik Mari-Liis Küla (vasakul) 90. sünnipäevale. Näituse koostas teatrikunstnik Ene-Liis Semper.Teet Malsroos / Õhtuleht / Scanpix