Keelpillikvartett M4GNET andis 24. veebruaril kontserdi Mustamäe Maarja Magdaleena kirikus. See on pühitsetud alles 2. juunil 2024 ning ilmselt seetõttu pole ma selle rõõmustavasse keskkonda varem sattunud. Kiriku sisekujundus on heledates toonides, akustika valminud tippakustiku Linda Madaliku valvsa kõrva all – publik kogeb meeldivat atmosfääri. Interjööri ilmestavad värviline klaassein, altari ette riputatud vaipkate paistab olevat inspireeritud eesti rahvusmustritest ja kristlikest motiividest.

Keelpillikvarteti M4GNET tegevus on pakkunud mulle huvi viimase aasta jooksul. Tegu on suhteliselt uue kvartetiga, mis tegutseb 2021. aastast, ning selle koosseisus mängivad Robert Traksmann (viiul), Katariina Maria Kits-Reimal (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Muusikud on tuttavad mitmetest kooslustest ning paljud osalevad muu hulgas Tallinna Kammerorkestri töös. Püsiva koosseisu teket soosis kultuurkapitali residentuuriprogramm, kaasatud on mänedžer Taavi Hark ja sellel on võimalus tellida uusi teoseid. Veidi võiks kvartetile siiski ressurssi juurde anda, et oleks võimalik lasta koostada professionaalsed kavalehed, kust saaks lugeda heliloojate annotatsioone. Mängust on kuulda, et head mõju on avaldanud osalemine Simone Gramaglia (Quartetto di Cremona), Marc Daneli (Quatuor Danel) ja Peter Jarůšeki (Pavel Haas Quartet) meistriklassides.

Kvarteti tegevuse üks keskmeid on tegelemine eesti heliloojate värske uudisloominguga. Viis aastat tegutsenud kvartett on juba esinenud enamiku tuntud festivalide raames. Olen nautinud nende esituses nii eesti heliloojate Ester Mägi, Heino Elleri, Erkki-Sven Tüüri, René Eespere ning nüüd veel Tõnu Kõrvitsa, Jüri Reinvere ja Pärt Uusbergi loomingut, sinna kõrvale James MacMillani, Béla Bartóki ja ohtralt Ludwig van Beethoveni klassikalisi keelpillikvartette. On näha, et muusikute tegevus on sügavalt läbi tunnetatud ja kavad hästi tasakaalustatud. Nende esituslaad tõuseb tihti esile ka kontserdikavades, mille peamine fookus pole kvartetil endal ja kus ilmselt ka kava ülesehituse sõnajärg on kellegi teise kujundada. Toon siinkohal esile nende ülesastumise Elleri loomingule pühendatud kavas (Elleri „Neli pala“) 2025. aasta Eesti muusika nädalal või Eespere autorikontserdi EMTA suures saalis (Eespere keelpillikvarteti esitus).

24. veebruari kava oli üles ehitatud printsiibil, mis on tuttav mitmest keelpillikvarteti M4GNET varasemast ülesastumisest: kava esimeses pooles on eesti heliloojate uuem helilooming ning õhtu teises pooles tasakaalustavalt (kontsert võib küll olla vaheajata nagu seegi kord) Ludwig van Beethoveni mõni keelpillikvartettidest, seekord keelpillikvartett op. 18 nr 5 A-duur. Eesti mitme põlvkonna heliloojate loomingust kõlas üpris eripalgeliste, meisterlike ja isikupärase helikeele välja arendanud loojate muusika. Tõnu Kõrvitsal ja Jüri Reinverel on ette näidata mahukad teosed, mõlemad on kontsertide, ooperite loojad, auhindadega pärjatud ja parimas loome­eas aktiivsed heliloojad. Kontserdi ajal ei olnud veel avalikult teada, et Kõrvits on pälvinud erakordse loominguaasta ja helitööde „Aroha“ ja „Aastaajad“ eest kultuurkapitali peapreemia helikunsti valdkonnas. Preemiat vastu võttes sõnas helilooja, et „kirjutab iga oma teost kui viimast“.

Kõik kavas olnud teosed kõnetasid publikut ka üksnes muusikalise teostuse pinnalt – sedavõrd õnnestunud olid teoste terviklahendused. Publik saalis paistis samuti asjatundlik ja kogenud ning eesti heliloojate loomingu üldine kõlapilt tundus olevat tuttavlik. Tõnu Kõrvitsa keelpillikvarteti „Point Nemo“ (2022) kohta ei leia avalikes allikates helilooja annotatsiooni. Teos on valminud keelpillikvarteti FourEst tellimusel ja esiettekandele tulnud 12. V 2022 Tartu Jaani kirikus. Tegemist on ulatusliku viieosalise teosega, mis kestab 22 minutit. Kõrvitsa orkestreerimisanne ning tundlik keelpillikäsitlus avaldub siin mitmekülgselt. Mängijad, kes on ka Tallinna Kammerorkestri koosseisus järjepidevalt Kõrvitsa loominguga süvitsi tegelenud ja kel on heliloojaga pidev kontakt, tunnetasid materjali erksalt ja lüüriliselt. Teos viitab pealkirja kaudu Vaikses ookeanis asuvale samanimelisele paigale, mida ei peeta saareks: kohanimi on tuletatud Jules Verne’i teose „20 000 ljööd vee all“ tegelase kapten Nemo järgi. Inimene sinna paika väidetavalt ei satu ning sinna uputatakse kuuldavasti kosmoseaparaate. Teose põhjalikuma analüüsi on teinud Taavi Hark pärast selle esiettekannet.¹ Kuigi mul pole interpretatsiooni kohta võrdlusalust, saan kinnitada, et uue esituse puhul kanti partituur ette enesekindlalt, muusikaliselt fantaasiaküllaselt ja haaravalt.

Kõrvitsa eleegilise teose kõrvale sobitus kontrastina hästi Jüri Reinvere teose „Nachtbild mit Wetteleuchten“ (2025) Eesti esiettekanne. Reinvere on teatavasti kirjutanud mitmeid ööpilte eri koosseisudele. See paistab olevat heliloojal väga leidlik sari. Näiteks on tal valminud ansambel U:-le „Ööpilt magava Cupidoga“ (2023, Eesti Heliloojate Liidu tellimus) ning 2021. aastal esiettekandele tulnud oreliteos „Ööpilt telegraafipostidega“ (esitaja Kristel Aer),² kuid ka mitmeid teisi ööpilte eri instrumentidele. „Nachtbild mit Wetterleuchten“ ehk „Ööpilt välgunooltega“ on umbes kümme minutit kestev keelpillikvartetile loodud teos, mille tõi esiettekandele Arditti kvartett 18. X 2025 Saksamaal Wiesbadeni muuseumis. Teost kuulates näis mulle, et Reinvere jätkab uues ööpildis nii muusikalises kui ka psühholoogilises plaanis varem alustatud teemadega. Keelpillikvartett M4GNET häälestas end eri heliloojate väga isiku­päraseid maailmu esitledes edukalt ümber.

Kontserdil kõlas veel kolmandagi eesti helilooja looming. Usun, et on üpris raske mõjule pääseda kahe niivõrd maineka meistri kõrval. Pärt Uusbergi „Vormsi viisid“, mis algselt oli kavas kui „koraalid keelpillikvartetile“ alaosadega „Oh Jeesus, ülem abimees“, „Nüüd Jumal, mina kiidan“, „Tule, Jeesus“ ning „Oh Jeesus, Sinu valu“, kõlas üpris vaoshoitult ja askeetlikult. Uusbergi loominguline käekiri on siin sümpaatselt delikaatne: helilooja pole tormanud algmaterjali julgelt ümber mõtestama ja on jätnud meeldivalt ruumi koraalide algimpulsile. See oli kena täiendus sõna muusikas kajastamisele, millega tegeleb ka Jüri Reinvere, ja seda teemat jätkas kvartett lisaloona kõlanud Gustav Ernesaksa Lydia Koidula tekstile loodud laulu „Mu isamaa on minu arm“ instrumentaalversiooniga. Kontserdi tasakaalupunkti hoidis hästi õhtu teises pooles kõlanud Beethoveni keelpillikvarteti op. 18 nr 5 A-duur (1800) väärindatud ettekanne, millega jätkati keelpillikvarteti M4GNET Beethoveni-tõlgenduste arengukaart.