Püha Hieronymuse radadel
Kalle Kasemaa: „Omal ajal, kui ma Vana Testamendi eksegeesi loenguid pidasin, siis tõlkisin käsitletavad tekstid heebrea keelest nii, nagu õigemaks pidasin. Nüüd pole mul selliseks avantüüriks enam söakust.“
Väike pomm, suur plahvatus
Väärt kultuuritegude kokkukuivamine sunnib kultuuriministeeriumi ka premeerimist vähendama.
Väikese vimkaga koolihümn
Nukrusest ja seikluslikkusest
Furry’de mäss!
Raamatus „Loomade kaebus inimese vastu džinnide kuninga ees“ on loomad nii haritud, et ekstaatilisemal lugemisel võib tekkida mõte, kas suurteos polegi mõeldud lugemiseks hoopis neile.
Luuletõlkeauhind Indrek Koffile, toimetajaauhind Leena Tomasbergile
Tõlkija, luuletaja ja lastekirjanik Indrek Koff pälvis luuletõlkeauhinna Vénus Khoury-Ghata luuletuse „Emad ja vahemeri“ tõlke eest, mis ilmus Loomingu juuninumbris. Žürii kiitis Koffi loomulikku ja…
Keel keele taga, keel keele üle
Kõne August Sanga luuletõlkeauhinna pälvimise puhul 30. septembril 2026
Aga nüüd asun otse kõige…
Õnne Kepp 15. IX 1955 – 21. IX 2026
Mihklikuul 1955 oli Õnne Kepp ka sündinud, kuuludes sellesse kirjandusteadlaste põlvkonda, kelle õpingud toimusid ühe ja kogu elutöö sai teoks teise riigikorra tingimustes. Tema tee võis ajuti olla konarlik ja katkendlikki, ent tänu headele õpetajatele ja teejuhtidele Maie Kaldale ja Toomas Liivile ning isiklikule…
Driftib küll, aga hoiab kindlalt suunda
Festivali „Draama“ loomenõukogu koosseisus Liisi Aibel, Karl Birnbaum, Mari Nurk, Madli Pesti ja Kristjan Suits oli kokku pannud tugeva ja kunstiliselt intrigeeriva programmi.
Katsetused põhjamaises teatrilaboratooriumis
Näidenditekstis peitub n+1 lavaversiooni. See on nagu lõngakera, millest võib saada ükskõik milline kudum: sokid, müts, kampsun …
Kuidas koolitada kohtumiseks tundmatuga?
Eesti teatri konverentsi teisel päeval kohtusid põlvkondade dialoogides produtsendid, koreograafid ja loovtehnilised töötajad ning sellele järgnenud arutelu tõi kokku kuue teatrierialasid õpetava kooli esindajad.
Pealelend – Oksana Tralla-Anger
TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekavade juht
Kolmkümmend piirideülest aastat
Läänemere dokifoorumil ei otsita ainult rahastust järgmisele filmile, vaid leitakse partnereid, uusi vaatenurki ja võimalusi, kuidas ebakindlas maailmas dokumentaalfilmi edasi teha.
Kollased vestid ja sinised vormid
Léa Drucker: „Mind huvitab küsimus, kuidas saame politsei ja inimeste vahelise usaldussuhte taastada pärast seda, kui tõde on selle purustanud.“
Soome õudusfilm on leidmas oma nägu
Hanna Bergholm: „Film on minu moodus maailmaga suhelda, seega kui ma ei teeks filme, siis oleksin kogu oma ülejäänud elu lihtsalt tumm.“
Traumadiskursus ei ole vabastanud rõhumisest
Catherine Liu: „Lapsepõlvtrauma-turg on miljardi dollari tööstus, mis pakub igasuguseid eriravimeetodeid, et lõpuks terveks saada. Vaene tööline on viimane, kes sellist asja endale lubada saab.“
Barlova – baar kui kolmas koht
Simone Cassano: „Naljakas, keegi oli paljaste kätega Putini ja Trumpi kleepsud maha kakkunud, ehkki inimesed olid ju päevade kaupa nendele urineerinud.“
Miks on Sirbi veebis tasuliseks muutmine väga halb mõte
Pealelend – Eero Epner
Pealelend – Loit Jõekalda
Kui suur on see kogu ning kas ja mismoodi avalikkus…
Süsteemne ironist pistis pea läbi taeva
Kaido Ole näituse maalides kordub üks muster: tuli teeb augud lõuendisse ja siis on läbi nende aukude näha mingit teist kohta – midagi, mis ei ole siinpoolne.
Aeg inimlikkuseks – Jean-Louis Courtinat’ sotsiaalfotod
Muutuse loomisel pole kunstnik jäänud lootma vaid jäädvustustele. Ta on kohal ka inimese, mitte ainult fotograafina.
Inimesest ja sellest, kuidas ta paistab
Vivian Maier saavutas võidu oma kunsti ülima vastuolu üle sedasama vastuolu äraspidiseks voolides.
Arhitektuur kitsikuse ajastul
TABi lakooniline küsimus „Palju maksab?“ lubab juba enne sisusse süvenemist aimata, et tänavune teema peaks korda minema igaühele, kel on pangakonto.
Leila Pärtelpoja seminaril oldi dialoogis pärandiga
Leila Pärtelpoeg – ema, vanaema, vanavanaema, õpetaja ja kaasteeline – oli üks ütlemata eriline, õnnelik ja loov inimene.
Pealelend – Karen Jagodin
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku komissar
365 + 4 teadusampsu ehk Lugu sellest, kuidas me vastustele küsimusi otsisime1
Kelle arvelt elab pärand?
Organismi metafoor nihutab tähelepanu protsessile, pärand ei ole iseenesest eksisteeriv staatiline objekt, vaid kujuneb inimeste tegevuse, tõlgenduste ja suhete kaudu.
Intriigipunumise kaunis kunst
„Othello“ on Vincent Boussardi tõlgenduses arglikult ajakohane, aga siiski tõhus lavastus, mille sõnum on väärt, et seda kuulda võtta.
Tunnustus, mis toetab noorte muusikute enesekindlust
Uno Naissoo Fondi galakontsert pakkus läbilõike Eesti rütmimuusikute noorema põlvkonna paremikust, keda naljalt ühe õhtu jooksul samal laval ei kohta.
Mitte ainult muusikast
Septembri muusikasündmustest jätsid kindlasti sügavaima mulje Pärdi päevad ja kuu populaarseimaks muusikaliseks koosseisuks võib pidada triot.
Hooliv kultuur algab märkamisest
Nii ligipääsetavuse, keskkonnahoiu kui ka enesehoiu teemakäsitluses kordus „Kultuurikompassil“ sama mõte: probleeme on lihtsam ennetada kui neid hiljem lahendada.
Keskaja uurijad on saanud revanši
Pidu ajaloolaste õuel: TLÜ kirjastuse sarjas „Gigantum humeris“ on ilmunud gigantne teos.
