$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Tehisaru võib inimesi argumentide sõnastamisel ja lahenduste väljatöötamisel abistada, ent vaid demokraatlik kogukond saab leppida kokku väärtustes, millest nende probleemide lahendamisel lähtutakse.
Suhtlemine publikuga on loomulik ning piir etendajate ja publiku vahel kaob märkamatult.
Édouard Louis’ „Muutuda: meetod“ on lugu klassivahedest ja töölisklassile osaks saavast ebaõiglusest.
„Vaesekestes“ seatakse kahtluse alla mitmed toksilist mehelikkust raamistavad narratiivid, nagu ka abielunarratiiv, mille järgi peab mehe ja naise armastusega kaasnema ilmtingimata abielu.
Kerge on muutuda osaks süsteemist ja selle sees olles võibki näida, et see paradigma on ainuõige ja süsteemi toimemehhanismide vastu võidelda ei olegi võimalik.
Kirjanikel ei ole õnnestunud inimest reformida, kasvatada inimeses vooruslikkust, juurida temast kurjus. Olga Tokarczuk näibki olevat valinud vaat et vastupidise tee.
Kui süvariiki kusagilt otsida, siis ilmselt just sealt, kus otsustatakse Eesti metsade saatus. Aga kus otsustatakse?
Pirkko Saisio lahkab romaanis „Kaini tütar“ peenelt armastajate omavahelise mõistmise ja mõistmatuse teemat.
Vaidluses sotsiaalse konstruktsiooni üle on olulised kaks tegurit: miks on humanitaarteadus selle mõiste omaks võtnud ning miks on see teadustöös oluline.
Kas on õige, et teismelised tüdrukud peavad lugema meeste kirjutatud teoseid, kus raamatu tegelased alandavad naisi?
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.