Aare Tool
-
Ansambel Ludens esitamas Arnold Schönbergi teost „Ood Napoleonile“Teet RaikOod Schönbergile
Tänavu jaanuaris tegevust alustanud ansambli Ludens ümber koondunud teotahtest tulvil muusikud on näidanud, et soovivad rinda pista just niisuguse repertuaariga, mille ees mõni teine tagasi kohkub.
4 minutit -
Estonia „Madama Butterfly“, mille on lavastanud kreeklane Rodula Gaitanou ja kunstnik on Takis, näeb välja rõhutatult kidakeelne, justkui peidaks endas saladust. Usu sellesse, et lavastusest võib veel asja saada, taastas teisel etendusel Butterflyna María Fernanda Castillo (Mehhiko), kelle vokaal kannab draamat ja lavalises olekus on just niisugust tummfilmilikku väljamängimist, mida see lugu vajab.Siim VahurVeidi värvitute tiibadega liblika lend
Pärast „Turandotti“ näib Rodula Gaitanou lavastatud „Madama Butterfly“ lahjavõitu: on meeldiv, et jaapanipärasuse stampe pole liialt taga aetud, aga midagi muud pole õnnestunud asemele pakkuda.
6 minutit -
Nagu niigi mahukast ja nõudlikust Elleri-kavast olnuks vähe, esitas Sten Lassmann kuulajate pealekäimisel veel peaaegu poole tunni jagu lisapalu.Rene JakobsonErakordselt suur annus ellerlikkust
Sten Lassmanni plaadisari on viimase paarikümne aasta üks huvitavamaid muusikalisi ettevõtmisi ja klaveriõhtu EMTA suures saalis lõppakordina igati selle vääriline.
4 minutit -
Seda enam et „Kabarees“ tegid kaasa ka draamanäitlejad (eriti Priit Võigemast, esiplaanil), võinuks lavastaja püüda oma käsutuses olevat ressurssi kasutada intrigeerivamalt, küsides endalt: mis oleks, kui teeksime seekord hoopis teistmoodi „Kabaree“?Siim VahurElu on kabaree, kas tead
„Kabaree“ ei pruugi olla Estonia muusikalide või operettide seas just kõige nõrgem lavastus, aga siiski tuleb seda pidada mõnes mõttes käest lastud võimaluseks.
5 minutit -
„Joonase“ esitust, kus tegid kaasa Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester ning chorus mysticus koosnes neljast lauljast, oleks kiusatus nimetada … kammerlikuks, ent sellisena see siiski ei mõjunud. Esiplaanil Taavi Tampuu (Joonas) ja dirigent Tõnu Kaljuste.Rene Jakobson„Joonas“, ilma lähetamiseta
Olukorras, kus Tobiase partituur jäi kohati lõpuni viimistlemata ja mõnest numbrist on mitu varianti, taanduvad teose „algversiooni“ otsingud paratamatult ühe allika teise vastu mängimisele.
5 minutit -
Michiel Dijkema lavastuse visuaal püsib enamjaolt „Lohengrini“ libretos kajastatud kujundite ringis. Läbivaks on valitud luige- või üldisemalt linnuteema. Esiplaanil Helen Lokuta Ortrudi rollis.Siim VahurTuhamäed ja luigelüürika
Estonia „Lohengrin“ on tuhane lavastus, kus puhtaks ei jää peale luigerüütli mitte kellegi valge rinnaesine.
5 minutit -
Sten Lassmann andis teatri- ja muusikamuuseumile üle Elleri tuntud klaveripala „Kellad“ (1929) originaalkäsikirja, mis seni oli asunud Hiiumaal Emil Ruberi pärandi hulgas.Kella- ja tšelloteemaline elleriaad
Tšellomuusika võib olla Elleri muu mahuka loomingu seas küll teisejärguline, ent varaskrjabinliku melanhoolia ning Ellerile nii omaste põhja- ja kodumaiste kujutelmade allikana köidab ometi meeli.
4 minutit -
Välgunooli ja koduelektrit käsutab peajumal Jupiter. Jupiter (Rauno Elp, tema selja taga Elina Netšajeva Eurydikena) pole Estonia lavastuses mitte üksnes eksoskeletiga porikärbes, vaid peale selle ka David Bowie, kel on üle otsaesise võõbatud välgunool nagu albumil „Aladdin Sane“ ja T-särgil ilutseb must viisnurk („Blackstar“).Siim VahurOrpheus Estonias
Liis Kolle lavastuses „Orpheus põrgus“ napib offenbachilikku stiilipuhtust, teisalt on see visuaalse vihjekülluse kiuste liiga kammitsetud, et olla režiiteater.
6 minutit -
Ott Aardami lavastatud „Kuningas Oidipuse“ taustaks riputatud lõuendile ilmuvad lavastuse jooksul järk-järgult mustad jutid, mis on võõbatud teispool lava justkui saatuse nähtamatu pintsliga. Kui Oidipus (Mati Turi, fotol) saab teada oma rängast süüst, lisanduvad lõuendile punased lärakad.Varesesaare Oidipus
Kolm põhisolisti ning Eesti Rahvusmeeskoor hoidsid vaiadena ooperitelki püsti, samal ajal kui orkestrile oli „Kuningas Oidipus“ nagu köielkõnd.
4 minutit -
Ardo Ran Varrese ooperi „Põrgupõhja uus Vanapagan“ nimitegelane Jürka, keda esietendusel kehastas Koit Soasepp, on peamine (ainus?) sammas, mille toel uudisooper püsti seisab. Soasepp mängib oma vastuolulise karakteri saatanlik-muhedalt välja. Taustal paistab Karmen Puis Lisetena.Taavi LutsarVanemuise uus Vanapagan
Oksa painutada on kergem kui puutüve. Seepärast on ka A. H. Tammsaare tüvitekst ooperi ainesena ühtaegu õnn ja õnnetus.
6 minutit -
Nailonsukad pähe tõmmatud, kiikavad ansambli Kõnts liikmed küllap punkbändi Winny Puhh loorberite poole. Nalja peab ka saama.Karl ToomsooJazzis ainult tudengid
„Tudengijazzi“ nimetatakse rütmimuusikafestivaliks, mitte jazzifestivaliks. Niisiis on jäetud uks poikvele kõigile, kes ei lase end stiilidel kammitseda.
4 minutit -
Eestikeelsed muusikalavastused annavad teatri käekäigust eheda ülevaate, sest ajendavad välja panema solistide parimad jõud. EMTAs õppiv Karis Trass on rahvusooperi stipendiaadina solistitrupi üks uuemaid liikmeid, kellest võib subretirollides oodata palju.Rünno Lahesoo(Pool)lõbus lesk
Kui kõnedialoogid ja lavaline sebimine ära kannatada, on vaevatasuks kobara jagu mõjuvaid muusikalisi numbreid.
5 minutit -
„Ookeani“ keskmes on kaheksa meetrit kõrge tuukriülikonnas nukk, kes kergitab köietõmbe peale kätt-jalga ja paotab suud, tuues kuuldavale mõtteteri, nagu „kui sureb planeet, siis sureme ka meie“, ümberringi sebimas nukuliigutajate meeskond nagu mammutikütid.Siim VahurOokean, hiidnukk ja prügihunnik
Muusikaline lavastus „Ookean“ paneb vaataja mõistma, et loodushoid on meie kõigi ühine mure ja halbadel tegudel on tagajärg.
4 minutit -
DNA teemaga haakuvalt oli mõnes helitöös side varasemaga eriti alla joonitud. Läti rahvaviisist on välja kasvanud Märt-Matis Lille „Raudi, raudi“ ehk „Nuta, nuta“ oboele ja kammerorkestrile. Tallinna Kammerorkestri ees soleeris Riivo Kallasmaa (fotol), dirigeeris Andres Kaljuste.VideokaaderKui nüüdismuusika on veres
Kontserdikorraldajad kinnitavad, et veebiülekanne ei asenda tavapärast kontserti. Teisalt on veebiülekandel vaieldamatu potentsiaal anda uuele muusikale tavapärasest avaram kõlapind.
5 minutit -
Kui Eesti NSV ajal oli vähemalt selge, et kriitiku ideaal on olla rahvavalgustaja ning interpreedi ja helilooja hinnaline abimees, kes jagab nõudlikke, kuid heatahtlikke õpetussõnu, siis 1990. aastate kirevates ajakirjandusoludes tuli hakata kriitiku rolli mõtestama otsast peale. Fotol Igor Garšnek 2000. aastal ETV saates „Muusikaelu“ muusikakriitikat mõtestamas.VideokaaderMuusikakriitika – muusikaelu kuri vaim
Muusikakriitika on lakkamatus kriisis, aga ilmub siiski. Selle funktsioon on määratlematu, adressaat selgusetu ja kõlapind kaheldav.
8 minutit -
Ester Mägi looming kõneleb looja nõudlikkusest iseenda vastu. Oma peateoseid viimistles ta kaua, justkui raatsimata neist lahti lasta, enne kui mõttelaine on viimasegi kivi konarustest siledaks lihvinud.EMIKEster Mägi ja tema aeg
Lakoonilisus on olnud Ester Mägi väljenduslaadi põhiomadus sestpeale, kui ta leidis 1960. aastatel üles oma loomingu pärisosa.
4 minutit -
Estonia „Trubaduuri“ lavastuse keskne visuaalelement on raagus puu. Krahv di Luna sõdurite läikivaid keepe, mis näevad välja nagu tuumareostuse likvideerimiseks mõeldud kaitseülikonnad, on raske seostada ühegi ajastu militaarrõivastega. Esiplaanil Priit Volmer Ferrando rollis.Tanel MeosKas erakordne aeg nõuab erakordset „Trubaduuri“?
Traagikast hoolimata on selles lavastuses midagi (ehteestlaslikult?) unelevat ja eemalolevat. Võib-olla ongi praegu vaja just niisugust lavastust?
6 minutit -
Kui korrata Tormise enda ütlust, siis mitte tema ei kasutanud rahvalaulu, vaid rahvalaul kasutas teda. Küllap samamoodi tahtele allumatult moodustus kontserdi kava – Tormise vaim ise tuli esinejatele peale.Siim VahurTormise vaim tuli peale
Tormise looming, olgu kui tahes pärimuse- ja pärandikeskne, pole kunagi näoga mineviku poole, vaid seda juhib helilooja kaasajale nõudlikult otsa vaatav sotsiaalne närv.
5 minutit -
Teosenäiteid Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingust leiab peamiselt õpiku kuuendas peatükis seoses vormiõpetusega. Beethoveni klaverisonaadi c-moll op. 13 I osa peateema.Muusikateooria õpikMis see on, mida nimetatakse muusikateooriaks?
Muusikateooria õpik annab küll muusika mõtestamiseks hädavajalikud vahendid, nende rakendamise tõhusus sõltub aga õppijast endast.
5 minutit
