Sel reedel Sirbis
Tõnis Saarts, „Tehisaru ohustab kõiki demokraatia aluskomponente“
Ülo Mattheus, „Avage see kuradi väin!“
Rein Ruusalu, „Üleskutse majanduslikule õiglusele“
Jaanus Terasmaa, „Väike temperatuuritõus ei muuda midagi?“
Marje Ingel vestles helilooja ja dirigendi Bianca Rantalaga
Ülar Mark, „Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?““
Maarja…
Sel reedel Sirbis
Ainuüksi talupojatarkusega ei saa mõisatega rinda pista
Ants Hein: „Otsatu külalislahkus on toiminud siinmail kui omamoodi ellujäämisstrateegia, kõike kokku liitev liimaine.“
Kaevavad endale auku
Konservatiivide panus põlevkivile valimisteemana osutub lõpuks rängaks planeerimisveaks ega too hääli.
Kelle päralt on puud ja kivid?
Linnahalli uus elu on võimalik
Ruum kõikvõimalikele kehadele
Jos Boys: „Inimeste bioloogiline ja neuroloogiline mitmekesisus on fantastiline väärtus, ka arhitektuuri seisukohast.“
Vaade Epp Maria muinasjutumaailma
Kunstniku puhul oodatakse sisemist võitlust või skandaali, kuid Auna filmi „Epp Maria. Elu maalides“ vaadates jääb mulje perekonnast idüllilises oaasis, kus valitseb täielik harmoonia.
Fööniks muserdavate lühifilmide tuha all
„Tuli tuha all“ on ebakõladest tulvil kollaaž, mis suunab vaatajat kihthaaval lähemale terviku mõistmiseni.
Vabariigi valvur
Tarik Saleh: „Iga loo keskmes on üks mees, kes püüab seista sirge seljaga, aga keda painutatakse seni, kuni ta murdub. See on mu Kairo triloogia filmide mõttelaad.“
Kes on inimene, kui mälu on läinud?
Identiteet ei kao ühe diagnoosiga, inimene on kohal ka siis, kui elulugu on hägustunud. Küsimus on, kas me oskame teda üles leida.
Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad
Kaheksa Tallinna linnamuuseumi kogus olevat XVI sajandi piltvaipa konserveeritakse ja eksponeeritakse linnamuuseumi avatud kogude hoones.
Sümfooniline austusavaldus klaverikunstile
Erkki-Sven Tüür on brucknerlikest mälestusmõtteist meisterdanud pineva pingevälja, mille pinnal ja alamkihtides arenevad erutavad ja tõesti kuulama kiskuvad pöörised.
Kas kameeliaõis peab närbuma?
Lavastuslikult kulgeb „La traviata“ kõigiti ootuspärast rada, mis on ühtaegu hea ja kahvatu. Ei mingeid välist efektsust nuruvaid akrobaatilisi vägitükke ega päevakajalisi pisteid.
Flamenkokastmes Bach, udmurdi disko ja folgi jõud
TMW muusikaprogrammis paistis silma žanride mitmekesisus ja piiride hägustumine. Džäss ei olnud alati päris džäss ja klassika ei olnud päris klassika. Uued stiilid ristusid, luues seni kuulmata kõlasid.
Eesti akadeemilise kirjandusteaduse hetkeseis
Meie kirjandusteadus ei ole oma ülesannete kõrgusel. Põhjuseks ei ole uurijate puudulik ettevalmistus või tahte puudumine, vaid rahastusmeetmete kriteeriumid.
Aega aheldatud
„Elu kui tekst“ on läbilõige Eve Annuki kolme kümnendi uurimistööst: kesksel kohal on naiskirjanikud, soouuringud ja biograafiline lähenemisviis, aga teos pakub ka sissevaateid Nõukogude aega.
Värskes numbris
Esiküljel arhitektuuriajaloolane Ants Hein. Foto Brita Karin Arnover.
Arvamus
- Kaarel Tarand Kaevavad endale auku
- Karin Paulus Kelle päralt on puud ja kivid?
- Maria Mölder Linnahalli uus elu on võimalik
Arhitektuur
- Ingrid Ruudi Ruum kõikvõimalikele kehadele
- Brita Karin Arnover Ainuüksi talupojatarkusega ei saa mõisatega rinda pista
Film
- Christina Veebel Vaade Epp Maria muinasjutumaailma
- Uma Laur Fööniks muserdavate lühifilmide tuha all
- Tristan Priimägi Vabariigi valvur
Teadus
- Toomas Toomsoo Kes on inimene, kui mälu on läinud?
- Kerttu Palginõmm Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad
Muusika
- Taavi Hark Sümfooniline austusavaldus klaverikunstile
- Katrin Aller Kas kameeliaõis peab närbuma?
- Kristiina Malm-Olesk Flamenkokastmes Bach, udmurdi disko ja folgi jõud
Kirjandus
- Liina Lukas Eesti akadeemilise kirjandusteaduse hetkeseis
- Anneli Niinre Aega aheldatud
- Maria Veske Mispidi seda raamatut peab lugema
Teater
- Jaak Allik Julge algus on pool võitu ja mitte ainult
- Pille-Riin Purje Naivistlik tragifarss halli lipu all
- Paavo Piik Suur eesti teater väiksel Inglismaal
Sotsiaalia
- Jüri Saar Lootusrikas ja ohte mittetajuv Venemaa-käsitlus
- Viktor Niitsoo Kuritegelik maailm kurjuse impeeriumis
- Kaarina Rein Akadeemikud, alkeemikud, mereröövlid ja teised
- Kaarel Vanamölder, Madli Vanamölder Armastus allikate vahel
- Vootele Hansen 19. I 1962 – 10. IV 2026
Kunst
- Hans Alla Mulle meeldite te kõik!
- Vappu Thurlow Lained küsivad ja võpsik vastab
Lõpulugu
- Aurora Ruus Kes läheb kontserdile?
Minu mäng
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Mispidi seda raamatut peab lugema
„Ühe naise võitlused ja metamorfoosid“ on tõejanuse poja heitlik pilk oma ema vabanemise esimestele sammudele, mis ei kulge sirgjooneliselt, vaid kõheldes ja libastudes üle klassi- ja soosunduste jõuvälja.
Julge algus on pool võitu ja mitte ainult
EMTA lavakunstikooli XXXII lennu lavastajatudeng Oliver Reimann kirjutas juba oma lasteaia lõpuraamatus, et tahab saada lavastajaks. Ja ongi nüüd saanud, kuigi diplom veel saamata.
Naivistlik tragifarss halli lipu all
Absurd võikski toimida, kuid see eeldaks tuntavat sarkastilist ja tarka kõrvalpilku, mis otsusekindlalt surmaks naivismi. Ja ikkagi jääks õhku üks küsimus: mis puutub siia Paul Keres?
Suur eesti teater väiksel Inglismaal
Suurbritannia teatrikompanii Foreign Affairs korraldas koostöös Eesti Teatri Agentuuriga märtsis Londonis Jermyn Street Theatre’is Eesti uue dramaturgia esitlusfestivali.
Lootusrikas ja ohte mittetajuv Venemaa-käsitlus
XX sajandi alguses oli uhke olla revolutsionäär, sest revolutsionism oli moes. Ka Masaryki arvates tähendab revolutsioon „inimese uuenemist ja kogu elu seadmist uutele alustele“.
Kuritegelik maailm kurjuse impeeriumis
Varlam Šalamov on tõsiselt häiritud sellest, et ilukirjanduses on kurjategijate maailma kujutatud ülistavalt ja isegi romantiliselt.
Akadeemikud, alkeemikud, mereröövlid ja teised
Polus annab ülevaate omaaegsetest ametitest, seisustest, inimtüüpidest ja käitumisviisidest, lisades hinnangu, mis on au- ja kiiduväärne ning millest hoiduda.
Armastus allikate vahel
Germanist Martin Klöker: „On hämmastav, kui hästi mõistame keelelisest distantsist hoolimata, mida XVII sajandi inimesed on püüdnud väljendada, ja et tunneme neile südamest kaasa.“
Mulle meeldite te kõik!
Väärika ajalooga näitusetüübi puhul pole väga mõtet küsida „miks just see pilt just nii just sel seinal ripub?“, vaid tunda rõõmu või kahju või mõlemat, et see näitus üldse toimub.
Lained küsivad ja võpsik vastab
Kahe kunstniku väljapanekus on ühenduslüliks üks peen ja tundlik, enam-vähem abstraktne, kuid siiski meremaalina mõjuv pilt.
Kes läheb kontserdile?
Muusikute vahetu suhtlus publikuga ja kaanoni kaasaloov interpreteerimine aitavad kuulajatel muusikaga paremini suhestuda ning seeläbi seoseid luua ja huvi tekitada.
