Teadlane olemise või mitteolemise pärast ei maksa kompleksides põdeda
Intervjuu Enn Tarveliga, kelle auks ilmus Argo kirjastuses äsja pühendusteos, mille autorite seas on nimekad uurijad Eestist, Soomest, Rootsist ja Leedust ning mille teemade ring ulatub ristiusu levitamisest Eestis enne muistset vabadusvõitlust taasiseseisvumisjärgse põllumajanduseni.
Marten Seppel: Intervjuud võiks alustada samade sõnadega nagu Marc Bloch alustas oma raamatut, millega sinul on oma lähedane suhe – „Seleta mulle ometi, milleks on vaja ajalugu”.
Enn Tarvel : Küsimuse teeb pisut mitmemõtteliseks segav sõnapruuk eesti keeles. Ajalugu kui arenguprotsess on objektiivselt antud, meie tegeleme selle jälgimise ja kirjeldamisega ning nimetame hoopis seda ajalooks. Ajalugu on kahtlemata vaja ja nõudlus ajaloo järele on mitmel tasandil olemas. Ajalugu suudab pakkuda meelelahutust, mis on minu arvates oluliselt põnevam kui lahendada ristsõnu. Samas ajalugu pakub ka suurt esteetilist naudingut. Nagu olen tudengitele aina rääkinud, ajaloole mõtlemine on nagu tähistaeva vaatamine sumedal lõikuskuu ööl. Tajud dimensiooni, enda tibatillusust, olgu aja lõputus voolus või otsatus maailmaruumis. Ajalugu on vaja identifitseerimiseks, olgu puhtisiklikult, enda koha kindlaksmääramiseks ühiskonnas ja sugupõlvede vaheldumises, või tervel sootsiumil, eriti rahval. Ajaloota rahvas on nagu orjakari (nagu Tšõngõz Ajtmatovi mankurt, kes ei teadnud midagi oma minevikust). Seepärast vallutajad pööravad ahistatute ajaloole alati nii suurt tähelepanu, seda on vaja võltsida ja maha vaikida. Tugevasti domineerivale tehnokraatlikule mõtteviisile on väga vajalikuks täienduseks sellele vastanduv humanistlik mõtteviis ning ajalugu ja vastav meelestatus on selle olulised komponendid. Puhtpragmaatiliselt võttes on ajaloost seda kasu, et ta õpetab mõtlema geneesis ja arengus. See on ülimalt vajalik majanduse, poliitika, rahvusvaheliste suhete jms. planeerimisel ja juhtimisel. Ajaloo teadmisteta ei juhi ei riiki ega firmat.
Kohtumine kaduva kunstitraditsiooniga
MTÜ Paluveski Loomepaik kutsub: 6. augustil loomingulisele ja vaimsele õhtupoolikule, mis on pühendatud Leedu ikoonimeistri Georgi Jakovlevi kolme uue ikoonimaali Eestisse jõudmisele. Ikoonid kingitakse annetuse korras Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirikule.
Estonia teatribussi kolmas hooaeg
16. septembril kolmandat hooaega kivituv projekt Estonia teatribuss alustab seekord teekonda neljal peval neljast linnast: Jhvist, Tartust, Viljandist ja Prnust. Soodsalt ja mugavalt pseb bussi peale lisaks veel Kohtla-Jrvelt, Rakverest, Pltsamaalt, Most, Vhmast, Trilt, Paidest, Prnu-Jaagupist ja Mrjamaalt, kokku kolmeteistkmnest sihtkohast.
Jazzkaare sügishooaeg
12 erilist kontserti 23. augustist 19. novembrini.
Jazzkaare Sügishooaeg algab traditsiooniliselt vabaõhu kontserdiga Kadrioru lossi lilleaias. Siin on esinenud muusikud Indiast, Prantsusmaalt, Ungarist, Brasiiliast ja mujalt, kuid seekord alustab Jazzkaar koduste viisidega. Raimond Valgre on sellele kaunile paigale pühendanud laulu “Pühapäev Kadriorus”. Pühapäeva pärastlõunasel kontserdil lilleaias kõlavad Markus Lattikase värsked arranžeeringud, tuntud laule laulavad noored kuid juba publiku poolehoiu pälvinud solistid Tuuli Taul, Mirjam Dede ja Silver Laas. Erikülalisena astub üles Uno Loop, kelle loomingulisel teel on läbi aastate olnud Valgre muusikal eriliselt auväärne koht.
Reedene Sirp
Ainulaadne Võtikvere raamatuküla lööb laupäeval taas õitsele. Intervjuu peakorraldaja Imbi Pajuga.
Loomine, tööstus, loovtööstus ja tööstuspoliitika. Kuidas looming pehmemalt majandusliku mõtlemisega kooskõlla painutada?
Soome-ugri merjastamine. Kaks vaadet Enn Haabsaare "Soome-ugri saamisele", verstapostile eestlase ajalootunnetuse selginemise teel.
Sissevaade vaimufilosoofiasse Edward Jonathan Lowe'i valgusel.
Väikeste kirjanduslugude kirjutamise mõttest.
Armin Kõomäe sipelgad tema esimeses romaanis.
Avignoni teatrifestivali parimad.
Realistlik ingel ja lapsesilmne saatus -kiretragöödia Ontikal.
Monika-Evelin Liiv Covent Gardenis, Kokkola, Haapsalu, Naissaare ja Viljandimuusikafestival.
Ilus ja loogiline Raine Karp ning tema veel säilinud looming.
Kristring, Zoova ja Büttner, kunstnikud sõitsid Haapsallu seanahka vedama.
Pagulaste panus eesti filmikirjanduslukku.
Ekraan Tartu raekoja ees.
Setu jutud ja Kaika suveülikool.
Ja hulk huvitavat, mis lehes sees, jäi nüüd veel nimetamata.
Võtikvere raamatuküla kutsub 8.augustil sünnipäevale
8.augustil kelle 12.00 kutsub Jõgevamaal, Torma vallas tegutsev Võtikvere raamatuküla nii täiskasvanuid kui lapsi oma 10.juubelile. Traditsiooniliselt pakuvad raamatupeol kirjastajad raamatuid veidi odavamalt. Raamatuküla patrooniks on sel aastal valitud kirjanik Doris Kareva. Päeva juhiks on raamatuküla looja, kirjanik ja filmitegija Imbi Paju, kes ajab juttu kultuuri-ja veiniraamatute autori, kirjanik asjatundja Kalev Keskülaga, teleajakirjaniku kirjaniku Kadri Hinrikusega, luuletajate ja kirjanike Kätlin Kaldmaaga, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärve, Mihkel Kaevatsi, Eeva Pargi,Tiina Laanemi ja eesti keeles kirjutava soome taustaga lastekirjaniku Mika Keräneniga ja mitmete üllatuskülalistega.
Arnold Ravel 6. VIII 1925 – 28. VII 2009
6. augustil oleks Arnold Ravel saanud 84aastaseks. Aga ülalpool otsustati teisiti ja 8. augustil jõuab teeneka tõlkija ja
toimetaja maine põrm abikaasa kõrvale Metsakalmistu mändide alla.
