
Õitseb teater rannaliival, aga ka küünis ja köstrimajas
Lavastaja Kaili Viidas: „Suveteatris saavad tihtipeale kokku inimesed, kes tavaliselt koos ei tööta – tegijaile on see õige magus komm.“

Toimetus palkab tsensori
Hoogsalt sõjaks valmistudes õõnestab seadusandja rahuaegse ühiskonna niigi hapraid usaldussuhteid.
Kas tingimusteta isamaa-armastus?
Pragu pronkslaes
Näib, et kuue…

Põrgulik õndsus ja kuuseriisikad
Kolmkümmend kuus aastat pärast Mati Unti on lavastanud poola kirjaniku Stanisław Ignacy Witkiewiczi „Väikeses häärberis“ Ingomar Vihmar, põrmugi pelgamata Undi-legendi painet.

Pealelend – Margus Kasterpalu, SA Sakala Teatrimaja nõukogu esimees

Kehad pingeväljas
Rūta Ronja Pakalne lavastuses „Softpower“ vaadeldakse keha kui ühiskondlike ootuste ja piirangute anumat, mis survepunktis püüab iseennast läbi uuristada.

Minu uus Helsingi – Jan Kausi salapaikadega tajukaardil
Kirjanduslikul jalutuskäigul tulevad esile paiga nähtamatud lood ja seosed, põimuvad omaenda kogemustega ja muudavad seeläbi kohataju.

Mingi kõrgem vägi peab olema … Kaarel B. Väljamäe fenomen
Kui Bööma „Tumeruuge tuisukuu“ ei tee tumeduse talumist kergemaks, siis Kaarel B. Väljamäe „Surm ja saudade“ hämmastaval kombel teeb – tume on ses kogus helge.

Eesti kirjandusel läheb maailmas täitsa hästi, aga tõlkijaid tuleb juurde koolitada
Ilvi Liive-Roosipuu: „Ülikoolitasemel, süstemaatiliselt ja süvendatult saab eesti keelt ja kirjandust õppida veel ainult Eestis, mujal maailma ülikoolides enam mitte. See on üks väga kitsas koht, kus saab midagi ära teha vaid Eesti riik.“

Noorus kui uudishimulikkuse praktika
Siuru stipendiumi tänavuse laureaadi kõne 3. juunil Tallinna Kirjanike Majas

Kas suur ekraan on nüüd juutuuberite päralt?
Ajal, mil voogedastuses käib endistviisi pidev vägikaikavedu ning kino alles otsib oma positsiooni tuleviku tarbimisahelas, on noorte sisuloojate soov end suurel ekraanil realiseerida igati lootustandev vastutuul.

Kuldse kaadri taga
Ingrid Cristea Vendelin: „Loomulikult on erinevusi India, araabia maade ja Euroopa filmidel, aga see teebki mu töö huvitavaks, sest sajad inimesed eri kultuuridest valmistavad ette seda ühte kaadrit õigeks ajaks.“

Bukaresti fantasmagooriad
Iulia Stătică: „Hruštšovi ajal muutus perekond taas oluliseks kogu idablokis, aga rahvaarvu kasvatamiseks sisse seatud reproduktiivõiguste piirangud Rumeenias olid unikaalsed.“

Metsik mäng linnas
Tallinn asub koostama uut avalike mänguväljakute arendamise tegevuskava, seega on õige aeg arutada, milline peaks olema lapsi ja mängu toetav linnaruum.

Elulisi rahvatarkusi ja kombeid karjapidajatelt enne ja nüüd
Karjapidajate rikkalik elav pärimus toetub endiste põlvkondade teadmistele. Kirjutamata reeglid, millede järgi nad elavad, annavad aimu nende elukutse spetsiifikast.

Majandus, miks sa ei õitse?
Tulevikku kiigates jõuame kahe heaolu määrava ressursini: kui tugev on meie koostöö ja kui teovõimelised on meie institutsioonid.

Sõda ei ole õigluse vältimatu eeltingimus
Thomas Piketty: „Võrdsem tulu- ja varajaotus ning suurem sotsiaalne õiglus tekivad pikaajalise ideoloogilise suundumuse ja poliitilise pingutuse tulemusel.“

Pühaduse algpunkt – tõde, valik või valitud tõde?
Girardi teooria ärgitab küsima, kas selle oleks võinud välja pakkuda ka naisautor. Ehk saab vägivallale vastandada armastuse?

Nähtamatu võitlus ehk Kellele kuulub kasvuruum
Eve Kiiler ei räägi oma fotodel inimese ja looduse dramaatilisest vastasseisust, pinged on peidetud sügavale äärelinna aiarahusse ning kasvuhoone õdususse.

Põlvkondadevahelised dialoogid Tartu Kunstimajas
Kui ülevaatenäitused kipuvad ikka mõjuma sellisena, kus iga kunstnik on vaid enda eest väljas, siis Tartu Kunstimaja näituseruumis tajub vaataja hoopis suurt kokkusaamise ja sildade loomise meeleolu.

Tudengitel on tagasi tulnud mingi enesekindlus
Kaisa Maasik-Koplimets: „Iga ruum oli vaja läbi käia, arutada, et kus siis näituse toimumise ajal õppetöö aset leida saab.“

Teravate lainetippude tulvavesi
Paljud kodumaised kollektiivid teevad viimasel kevadkuul sageli hooajaga mõnes mõttes lõpparve ning sel maikuul jagus ka koosseisude tähtpäevapidustusi.

Uut laulupeo- ja muidu repertuaari koorimas
+koori kontserti „Koorime lahti! 2“ võib pidada erakordseks, sest kuidas teisiti nimetada ühe harrastuskoori ja tema dirigendi algatust tellida uusi koorilaule meie juhtivatelt heliloojatelt ja muusikutelt.
Keda kuidas janutab
„Janu“ väärib kindlasti eraldi pikemat arutlust ja tähelepanu. Siinkohal tahan vaid lugejatega jagada vastust küsimusele, mille esitasin noortele esinejatele pärast etendust vestlusel publikuga. Mind…

Armupaat, surmapaat
Kulgegu „Charoni“ allilmatee kauge eelkäija „Kalmuneiuga“ võrreldes ladusamalt ja andku tunnistust selle kohta, mida teadis juba Benjamin Franklin: selles maailmas pole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud.

Underground ei püsi ligipääsuõiguse müügil
Kui alternatiivklubid minimeerivad riski pay to play rendimudeliga, siis nad hävitavad just selle järelkasvu ja algatusvõime, mille najal tekib nende enda tulevane programm ja publik.
Arno Oja 1. XI 1950 – 25. V 2026
Arno Oja õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat ning asus 1980ndatel kirjandusmaastikul tegutsema hoogsa arvustajana. Laiahaardelise kriitikuna jõudis ta käsitleda mitme põlvkonna eesti autorite loomingut, kirjutada nii Nikolai Baturinist kui ka Andrus Kivirähast, nii Viivi Luigest, Toomas Raudamist kui ka Mehis Heinsaarest,…
Maie Orav 28. V 1941 – 28. V 2026
Rahvatantsuansambli Tarvanpää looja ja pikaaegne kunstiline juht, koreograaf, tantsupidude kunstiliste toimkondade liige, tantsude autor ja lavastaja, ühe esimese folkloorifestivali „Viru säru“ algataja ja eestvedaja ning meeste tantsupidude idee algataja ja mitmekordne pealavastaja tähistanuks tänavu oma 85. sünnipäeva.
1941. aastal Kolga vallas Uuri külas sündinud…
Soomusrongiga Lennart Mere konverentsile
Põhiliselt kiidetakse Mere konverentsi…

