2025-47/48 (4071/72)

Kirjanikku paja äärde ei lasta

Jõuluaeg on käes, aga mina räägin kuiva ja spetsiifilist juttu: räägin õiglusest.
Autoriõiguse seadus (AutÕS) on muutmisel, eelnõu käis 16. XII esimesel lugemisel. Võib paista, et ennäe, lõpuks miski liigub selle kaua hautatud seadusemuutmisega. Aga liigub ainult see osa, mis teeb justiitsministeeriumi elu lihtsamaks, s.t erakopeerimistasude jaotuskava, mis jätab raha jaotamise asjaosaliste organisatsioonide endi õlule. Kirjanikke…

Varjuteater ja varjukeel

Maailma rikkaimale mehele kuulub X. Rikkuselt kolmandale kuuluvad Facebook, Instagram ja WhatsApp. Forbesi 2025. aasta miljardäride edetabelist on tehisintellekti arendajaid veel: Google, Anthropic, DeepSeek, OpenAI, kurikuulus nuhkimissüsteem Palantir jne. Nende omanikest on saanud maailma rikkaimad ja ka mõjuvõimsaimad mehed.
Kontroll ühismeedia sisu ja seega ka kasutajateni jõudva informatsiooni ja kasutajate endi üle võimaldab kontrollida kogu globaalset infovoogu…

Airis Erme 10. V 1973 – 16. XII 2025

4. detsembril toimus Irus Airis Erme neljanda luulekogu „Võta mu sõnad“ esitlus, 12 päeva hiljem teda enam ei olnud. Selle raamatu kolm alajaotust „Ilu“, „Draama“ ja „Absurd“ peegeldavad omal moel Airise olemust ja tema lugu: ta armastas ilu, tema elus oli vaikset draamat ja on absurdne, et teda enam ei ole. Aga „võta mu…
Luulesalv
Joonas Veelmaa  
Samson Völk

Luulesalv

„*kas siin kinnisvaras“, „*kui 30. novembri õhtul“, „*igal detsembril tuleb taas“, „*täna kuulsin raadiost“

Normaalselt isepäise plika hästi normaalne luulekogu

Normaalselt isepäise plika hästi normaalne luulekogu

Riste Sofie Käär näitab luulekogus „APS!“ mängu ja nalja kaudu inimeksistentsi absurdi, joonistab välja inimolu tobedad tahud ning viib need veel suurema absurdini.

Kõik surevad, ent mitte igaüks ei ela

Kõik surevad, ent mitte igaüks ei ela

Parimad asjad elus on tasuta: sõprus, naer, kaunis loodus, tantsimine, jagamine, maagilised hetked, hea tervis, päikese­paiste ja muidugi armastus. Ma ei ütle, et need ei nõua pingutust, aga…

Maadeavastuste keerukas pärand ja selle kajastamise võimalused

Kuulsate mereretkede ja uute kartograafiliste teadmistega on seotud ka maailmakorra läänekeskseks muutmine.

On tänuväärne, et Eesti Meremuuseum on näitusel „Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine“ kajastada võtnud eri valdkondi, geograafilisi piirkondi ja huve hõlmava keerulise teema. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen kirjutab näitusekataloogi eessõnas, et muuseum alustas maailma ookeane…
Anchorage’i halb vaim ja USA julgeolekustrateegia
Venemaad ei usalda 70% ameeriklastest. Ukraina toetajate meeleavaldus Washingtonis Pennsylvania avenüül.  
Pbritti / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Anchorage’i halb vaim ja USA julgeolekustrateegia

See vaim hõljub loodetava rahulepingu kohal, õhkab vastu Moskvast ja Washingtonist, loob maailma uut julgeolekukorda, legaliseerib sõjapidamise ja sõjakuriteod ning rehabiliteerib sõjakurjategijast Putini.

Mitteortodoksseid mõtteid ortodoksse kiriku kohta Eestis

Vene kristluse identiteedi hävitamise asemel peaksime hoopis seda tugevdama. Praegu Venemaal toimuv on ju tegelikult selle identiteedi moonutamine.

Eestis on terve hulk erinevaid kirikuid. Igaüks neist on siia jõudnud erinevaid ajaloolisi teid pidi. Roomakatoliku kirik on meile lääne poolt jõudnud vähemalt kaks korda – XII sajandil või varem…
Inimliku kogemuse, muusika ja teaduse kooskõla
Muusika võib emotsionaalselt rasketel aegadel olla kiire ja tõhus tugi.
Rubén García Mohedano / CC BY-NC-SA 2.0

Inimliku kogemuse, muusika ja teaduse kooskõla

Muusikateraapiat saab kasutada stressi, meeleolulanguse, ärevuse, elukriiside, suhteprobleemide ja psühho­somaatiliste häirete puhul või ka lihtsalt eneseteadvuse avardamiseks ja enda paremaks tundmaõppimiseks.

„Jõulujazz“ kui kelgusõit – jätkuks vaid lund!
Kolmenäoline Joni kontserdil „Kummardus Joni Mitchellile“: Anna Pärnoja, Marianne Leibur ja Liisi Koikson (taustal bassimängija Mihkel Mälgand).  
Karoliina Kreintaal

„Jõulujazz“ kui kelgusõit – jätkuks vaid lund!

„Jõulujazzil“ sai kuulda põnevaid eri kultuure sulatanud instrumentaalkoosseise ja tavapäraselt rohkesti emotsionaalset vokaalmuusikat.

Valguse lood

Kontsert „Valguse lood“ ei käsitlenud rahu ja valgust seisundite või sümbolitena, vaid protsessina, mis algab inimesest endast ja vajab pidevat teadvustamist.

Malle Maltis on oma teost „Luutsinapäeva lood“ tutvustades kirjutanud, et need lood kõlavad jõulueelsel pimedal ajal, mil Põhjamaal napib valgust ja maailmas rahu. Just sellest mõttest lähtus ka Eesti Sinfonietta jõuluootuskontsert „Valguse lood“.
Jõulude eel…
Lummafooria majakas
Aivar Tõnso esitas skulptuuridena mõjuvatest ebakõlaritest koosneva orkestriga teose „Lummafooria“, mis lõi peaaegu unenäolise lumma.  
 Maria Aua

Lummafooria majakas

Festivali „Üle heli“ kümne aasta tähistamine võeti ette suurelt ja uhkelt: laiahaardelisel üritusel puudutati tõepoolest akadeemilise nüüdismuusika piirimaid.

Kui muusad siiski kõnelesid
Ensemble Auftakti tugevus peitub pikaajalises koosmängus ja valmisolekus esitada eriilmelist repertuaari.  
 Ensemble Auftakt

Kui muusad siiski kõnelesid

Ensemble Auftakt ei piirdu üksnes klassikalise repertuaariga, vaid nende kavapildis on olulise koha leidnud nüüdismuusika.

Arhitekt kriiside keskel
Calais’ põgenikelaagri ametlik ja mitteametlik elamu.  
Robert Mull

Arhitekt kriiside keskel

Robert Mull: „Ettekujutus endast kui arhitektist muutub tagasihoidlikumaks, kui mõistad, et kõige rohkem kasu toob tegelemine nii „tühiste“ asjadega nagu parem ahi.“

Ars 50
Arsi müügisalong Võidu väljakul. Eha Reiteli sisekujundus, 1970. aastad.     
Erakogu

Ars 50

Mait Summatavet: „Kes töökohta oma vabariigis ei leidnud, see saadeti Valgevenesse või Siberisse. Eestis oli puhver: tööle võeti riiklikku kunstifondi kombinaati.“

Aasta puitehitis 2025. Võsu põhikool ja lasteaed
Võsu põhikool ja lasteaed on aasta puithoone 2025 (arhitektid Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Helina Lass ja Siim Tiisvelt, 3+1 Arhitektid).  
Karl Orumets

Aasta puitehitis 2025. Võsu põhikool ja lasteaed

Koolimajade ehitamisest ja puitarhitektuuri loomise võlust ja valust räägivad arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid Markus Kaasik ja Karin Harkmaa.

Kunstiaasta 2025 – pimedus ja värvid
Pascal Bronneri näitusel kohtas olematuid linnu, salajasi skeeme, irreaalsete jumalate altareid …   
Karel Koplimets

Kunstiaasta 2025 – pimedus ja värvid

Lõppevast aastast kerkivad silme ette mängulised ja ennekõike hämaruse, unenäolisuse või lagunemisega seostuvad näitused.

Maania ja maagia
Vürtsidega segatud taigen võib olla ka materjaliks naljakale kunstile.  
 Pelle Kalmo

Maania ja maagia

Seekord XX korda toimuva Piparkoogimaania näituse eesmärgiks näib olevat luua üks väike alternatiivmaailm, kuhu igaüks võib sisse astuda.

Valguse murdumine
Thierry Frémaux: „Varaste filmitegijate ees seisid samad küsimused kui praegu: kuhu ma kaamera asetan? Millist lugu ma tahan rääkida?“  
Sandrine Thesillat / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Valguse murdumine

Thierry Frémaux: „Thomas Edisonil olid kõik võimalused ja anded, et võidujooks võita ja kõik ise leiutada, aga ta kaotas Lumière’idele lahingu filosoofilises plaanis.“

Vaid koletis on võimeline mängima jumalat
Loodu ja looja. Olend (Jacob Elordi) ja dr Frankenstein.  
Kaader filmist

Vaid koletis on võimeline mängima jumalat

Guillermo del Toro „Frankenstein“ on nii imetlust kui pettumust valmistav – visuaalselt nauditav, ideedest tulvil, segane, originaalteosest kõrvalekalduv.

Kaunid ja võikad kannatused, pragunevad unelmad
Hommikumantlis Leonardo DiCaprio filmis „Üks võitlus teise järel“.  
Kaader filmist

Kaunid ja võikad kannatused, pragunevad unelmad

Filmiaasta 2025. Kui sõna „eepiline“ ühes vasteks annab õigekeelsussõnaraamat „kiretu“, siis võib öelda, et oli eepiline aasta.

Lähiajaloo kannatuste valus vari teatri kohal
Euroopa ja Aafrika ühisprojektis „Puu, mille varjus ma istusin ja nutsin“ käsitletakse leppimist ning uuritakse tõe ja andestuse olemust. 
Majlinda Hoxha

Lähiajaloo kannatuste valus vari teatri kohal

Kosovo teatri esitlusfestivali korraldajad kutsusid teist aastat järjest koostööpartneriks ühe naaberriigi teatrid. Tänavu osutus selleks naaberriigiks Põhja-Makedoonia.

See teie Sooster
Tartu Uue teatri loominguline meeskond, TÜ VKA etenduskunstide tudengid ja Ülo Sooster on õnnelik kombinatsioon.  
Henry Griin

See teie Sooster

Tegu pole eluloolavastusega, mis kulgeks kunstniku sünnist surmani, vaid uurimusliku kollaažiga mõtetest ja hetkedest, mis Soosteril eluteel ette tulid … või ka ei tulnud, aga oleks võinud tulla.

Äärekivi on maailma piir
Eriti meeldejäävaks mängib Ester Kuntu oma esimeses vaatuses esitatud naise. Ta räägib lahtise tekstiga, kuidas mehed talle kui jalutule külge löövad ning kuidas teda on solvatud.
Veiko Tubin

Äärekivi on maailma piir

Eestis on raske ja sügava puudega inimesi ligi 60 000. VAT-teatri lavastuses „Käte ja jalgadega inimene“ saab sõna kaheksa liikumispuudega inimest.

Parim aeg elamiseks – hukkumisele määratud maailmas
Ott Raidmets mahutab Septimus Hodge’i lavaellu romantilisema hoiaku ja mänglevad vallutused, nii õpetaja teadmishimu kui ka jultunuma künismi välgatused. 
Gabriela Järvet

Parim aeg elamiseks – hukkumisele määratud maailmas

Tõdemus, kuis me kõik oleme hukkumisele määratud ja „maailm sõidab käsikärus põrgusse“, ei tundu nüüd „Arkaadiat“ vaadates enam abstraktse hüpoteesina.

Tehisaru „vigased pruudid“

Meie ülesanne ei ole konkureerida tehisaruga täpsuses, vaid hoida ja kasvatada oma ainulaadseid puudusi ja eripärasid.

Maailm meie ümber näib iga päevaga siledam ja viimistletum, justkui oleks masin jäädvustanud selle peaaegu liiga täiuslikuks kaardiks, kus iga detail on hoolikalt paigas ja servad joonlauaga tõmmatud. Meile lubatakse parimaid linateoseid, andmepõhiseid otsuseid ja veatut…
Komi põdrad ja põhjapõdrad
Komi etnofuturistliku kunstniku Pavel Mikuševi maal „Moondumine
Erakogu

Komi põdrad ja põhjapõdrad

Komi küttide jutu põhjal on nende suhe põtrade ja põhjapõtradega tähendusrikas ja eripalgeline.

Raamatuaasta kokkuvõtteks, komaga
Raamatuaasta logo
Eesti Kirjanduse Selts

Raamatuaasta kokkuvõtteks, komaga

Mida rohkem on unikaalseid kirjutamis- ja lugemiskogemusi, seda tõenäolisemalt sünnib nende juhupõrkumistest helge tulevik.

Esiküljel Tallinna ülikooli semiootika ja tõlkeuuringute professor Daniele Monticelli
Piia Ruber

Esiküljel Tallinna ülikooli semiootika ja tõlkeuuringute professor Daniele Monticelli. Foto Piia Ruber.

Arvamus

Kirjandus

Sotsiaalia

Muusika

Arhitektuur

Kunst

Film

Teater

Teadus

Lõpulugu

Sirp